Kui eelnevaks kaheks ööbimiseks meil väga pikalt ette planeeritud ei olnud midagi, siis kolmandaks-neljandaks päevaks küll. Kunagi ammu-ammu, umbes täpselt kuus aastat tagasi käisime Joonase ja Aileniga sellises kohas nagu Coledale suvitamas. Ja kuna sealne karavanipark asub otse rannal ja sealveedetud aeg meile eriti hästi meelde on jäänud, siis otsustasime ka seekord seal paariks päevaks peatuda.

Ega me seal suurt erilist tegelikult ei teinudki – püüdsime kala, päevitasime, võimlesime, käisime jalutamas ja linna peal tuiamas. Ühe korra üritasime matkale ka minna, aga kui olime karavanipargist umbes 300 meetri kaugusele jõudnud hakkas suurt-suurt rahet sadama ja pidime hoopis kuskil baaris varjuma. Üritasime ikkagi minna kui suurem sadu järgi jäi, aga ega sel asjal enam seda sama nägu ja/või tegu enam polnud.

Coledale’is ongi tegelt mõnus niisama passida – päikesetõusu saab vaadelda otse voodist, vaalad kruiisivad mööda, rand on reaalselt 10 sammu kaugusel. Coledale’i rannas on veel selline põnev asi, et randa kivide peale on üks päris suur bassein ehitatud, mis siis tõusu ajal ilusti ookeani vett täis läheb. Minu arust võiks selliseid rohkem olla :)

Sorri, pooled pildid jälle telefoniga tehtud – kvaliteet jätab soovida.