Esimeseks nädalaks olime rentinud endale kaks tuba ühes suures majas, mida renditaksegi niimoodi tubade kaupa matkasellidele välja. Maja ise oli maruilus, aga üks neiu, kes seal nö. “majahoidjaks” oli määratud, üldse ei olnud tore. Ta tegelikult vist absoluutselt ei tahtnud seda tööd teha ja siis ta oli koguaeg kõigi peale pahane. Aga see selleks, meil oli ikkagi tore seal! Maja ise asus BroadBeach Watersis, Surfersist umbes 35-45 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mida endalegi üllatuseks ka mitmel korral ette võtsime. Tegelt ei ole see üldse nii pikk maa mida jala käia ja palju parem on kui ei pea alati auto parkimisega jaurama. Lisaks on hea näiteks pärast väljas söömist natuek pikem jalutus teha, juhul kui veidi liiale sai mindud, haha. Nagu ka kõigil teistel majadel sealkandis, oli ka meil oma paadisild kanali ääres, juhuks kui peaks tulema tuju paat osta. Maiks üritas sealt paar korda kala püüda, aga no… ei õnnestunud väga.

Sealt me siis kolisime edasi juba nädal hiljem.. tegelikult üritasime terve see aeg endale midagi pikaajalisemat leida aga kuna ootused olid äärmiselt kõrged ja asjaolud pidevalt muutumises (et kui mitu inimest meid ikkagi siis on jne), siis meil eriti ei sujunud. Lisaks ei olnud Maiks selleks hetkeks veel tööle saanud, nii et ei julgenud mingi eriti kalleid kohti vaadata. Üks oli suht ruttu selge – kelleltki teiselt me tuba rentida ei taha, küll aga võime ise kellelegi teisele tuba edasi rentida. Esialgu olidki siin plaanid Lauraga diili teha ja siis Kerliga diili teha ja siis mõlemaga diili teha.. või mis iganes järjekorras see oli. Igatahes.. avanes meil siis nädala möödudes võimalus võtta kolmeks nädalaks üks korter Gold Coasti kõige kõrgemasse ja kõige kuulsamasse torni nimega Q1. Tegelt see on veidi pikem lugu, aga mis siin ikka vanade asjade üle heietada.. asjaolude kokkulangemisel võtsime siis selle korteri ja leppisime kokku, et selle perioodi lõpuks kindlalt mõtleme välja mis teeme. Haha, eriti ei edenenud ka see plaan. Aga tegelt me ei muretsenud, elu ongi seiklus ja selliste majade vahet kolides ongi koguaeg tunne, et oled kuskil hotellis ja puhkusel. No Q1 ongi tegelt hotell. Nii et niipidi vaadates ei ole sellel kolimisel nagu väga vigagi.

Sada miljonit asjaolu langes jälle kokku ja kuna Gold Coastil hakkas sel hetkel hoopis lastel koolivaheaeg (ja kõige vanemas eas olevate jaoks oli tegemist nende keskkoolilõpetamisega), mis tähendab põhimõtteliselt 2 nädalat kestvat läbu, kuhu kõik karvased ja sulelised üle osariigi kokku valguvad, siis evakueerusime esialgu Sunshine Coasti puhkama mõneks päevaks ja pärast seda Andy ja Katarina juurde “maja hoidma”.

ja siis, ja siis! Ja siis saimegi lõpuks oma koha.. aga sellest pikemalt juba meie järgmises saates. Mis mu praegust tuju arvestades ilmub tõenäoliselt aastal 2018. Nägelemiseni mu kallid televaatajad!