Kuna Andreile oli juba öeldud, et rohkem tema juures töötada ei soovita ja esmaspäeval oli alles vaja kunagi hilisemal hommikupoolikul intervjuule minna, siis otsustasime, et läheme hoopis väljasõidule. Kuna väljasõit langes kokku meie Q1st lahkumise päevaga, siis pakkisime end kogu täiega kokku ja asutasime minekule. Esimeseks sihtmärgiks võtsime Brisbane’i. Seal meie ettevõtmisi just kõige suurem edu ei saatnud – nimelt ei saa ikkagi igast lambipubides plätade ja maikaga lõunat söömas käia. Oh well, järgmine sihtpunkt – Sunshine Coast. Sunshine Coast on selline piirkond, mis asub Gold Coasti suhtes siis.. ee põhjapool, põhimõtteliselt lihtsalt teiselpool Brisbane’i.

Sunshine Coastil me eriti palju ringi uudistada ei viitsinud, sest päev oli juba end poolenisti läbi kulutanud ja me tahtsime pigem rahulikult passida kui ringi tormata. Sattusime sellisesse kohta nagu Cotton Tree, mis on üks väikene linnake/linnaosake Maroochydore’i külje all. See on selline natuke orgaaniline vabakasvatuslik hipsterpleiss, kus saab palju smuutisid ja külmpressitud mahlasid ja rohelisel aasal oja kaldal kasvanud lehmaliha ja vabakutseliste kanade mune süüa (Kanad freelance’ivad munade kokkuostjatele hahaha). Ei tegelt, üliäge koht on, võtsime endale sinna karavaniparki platsikese. See oli üks maruhää karavanipark, asub tema jõe ja ookeani nurgal ja on üks ütlemata populaarne koht. Aga ilus. ja mõnus. ja hää. Esimese pildi pealt on hästi näha milline meie nädalavahetus välja nägi. See pilt on täpselt selle koha pealt tehtud kus hängisime, sõime, magasime jne. Täpselt selle murulapi peal olimegi. Enam paremaks minna ei saa!

(sorri jälle telefonipiltide pärast)

Seal me siis jaurasime kuni esmaspäeva hommikuni. Ühel õhtul käisime päris linnas (Maroochydores) õhtust söömas. Maroochy kesklinn ja põhiline restode ja kohvikute tänav on Cotton Tree karavanipargist ainult umbes 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel.. ja kohvikuid ja restorane seal juba jagub! Igas teises on elav muusika, omanäoline interjöör, mõnusalt lõhnavad toidud. Valisime endale söögikohaks ühe tapase koha (tapas on nagu.. ee.. hispaaniapärased suupisted/eelroad, enamasti jagamiseks mõeldud). Saime sealt ühe äärmiselt hea toidukogemuse, no nii head lammast ja siga pole ikka väga ammu saanud. Teenindus oli ka täiesti esmaklassiline ja muusika ilus. Kindlasti üks viimase aja lemmikõhtuid.

Hiljem läksime tegime veel ühes piibubaaris õlled ja piibu ja nautisime niisama võõrast linna ja võõraid nägusid. Nii meeliülendavalt tore oli.

Järgmisel päeval käisin mina massaažis. Ma annaks kõik oma asjad ja riided ära kui saaks aint rohkem massaažis käia.. oooeeeh. Nii hea oli. Nüüd tahaks selle peale kohe minna….

Aga ühel hetkel tuli sellele imepärasele nädalavahetusele siis lõpp teha. Tore oli see, et tegelt on Sunny Coast Gold Coastilt ainult umbes kahetunnise autosõidu kaugusel, ehk siis saime veel esmaspäeva hommikuni seal olla. Kuna me oleme niikuinii äärmiselt varajase ärkamisega (5-6 ajal), siis ei olnud meie jaoks mingi probleem juba kella 8-9 ajal hommikul Gold Coastil tagasi olla.

Maiks viskas mind kuhugi kohvikusse ära tööd tegema ja läks ise intervjuule. Intervjuust sai proovipäev ja proovipäevast tööpakkumine. Kui Maiks parajasti sinna intervjuule sisse astus, sai ta uue kõne ühest teisest kohast, mis kutsus omakorda enda juurde intervjuule. Käisime siis pärastlõunal veel sealt ka läbi. Tegemist oli põhimõtteliselt täpselt sama pakkumisega – täpselt sama töö, täpselt sama palk, täpselt samad tööajad. Aga asukoht oli nõks kaugemal, nii et Maiks valis siis selle esimese variandi. Aga sellest juba pikemalt üks teine homme. Hopsasaa ja trallalaa, minge seiklema!