Viimased neli kuud on meil megakiired olnud ja seetõttu kirjutama polegi eriti jõudnud. Kokkuvõtvalt võib öelda et kaks kuud olid meil külalised Eestist ja nende vahele jääval ajal üritasime töötada nii palju kui inimlikult võimalik et saaks neid puhkepäevi endale lubada ja samal ajal remonti teha. Aga võtan nüüd lühidalt kokku, mis meil siis toimunud on :)

20. Novembril kolisime siis oma majja elama. Maiks töötas samal ajal tegelikult Sydneys, nii et kolisin mina suht üksinda (no mööbli vedas ära ikkagi kolimisfirma). Eelmisest majast Savoys oli meil välja vaja kolida neljapäeval aga uue maja dokumendid said lõplikult alla kirjutatud alles kolmapäeval kell 4. Kuidagi sain viimasel hetkel ikkagi pikenduse välja nurutud kuni reede õhtuni või laupäeva hommikuni – täpselt ei mäletagi, sest reede keskpäevaks oli meil maja tühi, koristatud ja viimse detailini läikima löödud. Saime isegi tagatisraha täismahus tagasi, piduuuuu!

Kuna 19. Detsembri paiku olid meile külla tulemas Maiksu vanemad, Anu ja Maldar, siis tahtsime kiirelt enne ära teha köögiremondi, sest köök eriti kasutamist ei kannatanud. 20. Novembrist kuni 19. Detsembrini jaurasin siis kolijate, elektrike, torumeeste, köögiehitajate ja muu taolisega. Kuna siin on 1) elutempo suhteliselt chill ja asju bookitakse tavaliselt väääga pikalt ette ja mina tahtsin kohe ja 2) iga asja jaoks on seadusega ette nähtud, et tuleb kasutada torumeest ja elektrikku (ise ei tohi midagi teha!), siis oli see suhteliselt närvesööv periood sest ma vahepeal ei saanud nagu absull mitte midagi aru, et mis järjekorras ma pean tellima neid spetsialiste siia ja kui kaua mingid asjad aega võtavad.

Samal ajal olid mul mingil määral abiks ka Merilyn ja Rasmus – eestlased, kes meilt juba vanas majas varem tuba olid rentinud ja nüüd peale väikest Bali pausi jälle tagasi tulid. Suht segasummasuvila oli see orgunnimine ja töö tegemiseks jäi aega vähe, sest iga kord kui arvuti taha istusin oli vaja midagi otsida või googeldada või osta ja nii kunagi tööni ei jõudnudki. Merilyn ja Rasmus ikka aitasid kõige võimalikuga (tegid süüa mulle näiteks!) kus said. Nemad lahkusid oma uut farmitööd tegema täpselt 1 päev enne kui Anu ja Maldar siia jõudsid.

19. Detsembriks sai siis köök “valmis”. See tähendab tegelikult seda, et sai kasutamiskõlbulikuks, kuigi tegelikult on veel tänaseni puudu tööpinna kivi ja seetõttu kõik ühenduskohad veel silikoonimata jne – Meie tööpinna firma läks nimelt vahepeal pankroti. Mõnda aega ootasime siis sealt raha tagasi ja nüüd kui lõpuks kõik oleme kätte saanud, paneme ka varsti selle kivi varsti ära. Siis tulevad ka lõplikud pildid :)

Kuu aega olid meil siis külas Maiksu vanemad. Oiii kui teistsugune selle aasta “reis” meil oli :P Põhimõtteliselt olime 3 nädalat meil kodus, Maiks ja isa ehitasid, Anu päevitas ja ujus ja mina siis töllasin niisama kõigi kolme vahelt ja viimasel nädalal tegin ka natuke tööd. Tegelikult ei olnud sellest kodusest puhkusest midagi hullu, sest Anu ja Maldar on Austraalias juba viiendat korda ja ka Gold Coastil juba 2 korda käinud. Esimese kolme päevaga panid mehed püsti sauna (sõbrad Ken ja Rasmus aitasid ka!), millele Anu ja Maldar Eestist kerise tõid (yo Huum!), järgmistel päevadel eraldati majast ära garaaz (ehitati köögi ja garaazi vaheline sein kinni) ja siis hakatigi juba täies hoos garaazist eraldieisvat elukohta, inglise keeles granny flati ehitama. Granny Flat on siis nii öelda “vanaema korter”, kus on oma kööginurk, vannituba, magamistuda-elutuba, kui kunagi vaja vanaema/vanaisa või mõlemad enda juurde elama tuua. Mine tea, kunagi võib vaja minna eks ;)

nii tuuakse teisest maailma otsast saunale keris :)

Granny Flatiga olima tegelikult mingil määral juba alustanud varem. Umbes teisel päeval peale maja kätte saamist tõmbasid Maik ja sõber Ken juba garaaziuksed eest ära ja sel samal nädalavahetusel sai need ka kinni ehitatud. Kuna Ken on pikaaegne krohvija, krohvis ta need seinad ka kohe esimestel nädalatel ära (lõpuviimistlus veel tegemata) ja nüüd ei saaks maja eest vaadates nagu öeldagi, et seal kunagi garaaziuksed oleks olnud. Enamus inimesi ei pane tähelegi, kui just ise neile ei ütle. Kirjutan granni flatist ja selle ehitusest ükskord pikemalt, muidu see postitus saab niiiiiii pikk, et keegi ei jõua lugeda.

Kui Maiksu vanemad ära läksid, tulid kuidagi sujuvalt enamvähem samal ajal tagasi Rasmus & Merilyn – ei salli see maja tühje tube! Siis oli meil umbes kuu aega aega et kõvasti tööd teha ja raha kõrvale panna, et Veebruaris jälle umbes 3 nädalat puhkust võtta, sest juba veebruari alguses saabusid meile külla minu ema, vennanaine Eveli ja kaks pisikest pudinat Loore ja Arden. Arden muidugi nii pisike enam pole (haha 8-aastane), aga kõige pisem reisisell, Loore, oli tol hetkel kõigest 8 kuune. Granny Flat sai meil nii öelda “elamiskõlbulikuks” täpselt päev enne Ema ja bändi saabumist, kuhu siis vahepeal Rasmus (Merilyn oli samal ajal “korraks” Vietnami läinud) elama kolis.

Ema, Eveli ja lastega siis kondasime mööda Gold Coasti, käisime Byron Bays ja Tamborines, erinevates rahvusparkides ja lähemates linnades seiklemas ja matkamas. Nägid nemad ära vabas looduses nii kängurud, koaalad, lorikeedid kui vesidraakonid, kui said ka matkata aastatuhandeid vanades vihmametsades ja mööda jõepõhjasid, käia orgaanilistes farmides. Sõime kõikvõimalikke vähem- ja rohkem võõraid puuvilju, mereande, pähklilisi ja muud taolist :) Loore oli eriti tubli väike matkaline, igalpool pidas nii hästi vastu ja tegelikult olid nemad Eveliga ikka ülihea näide sellest, et kes tahab, see saab! Midagi ei jäänud tegemata, kui välja arvata see osa, et Eveli vist tahtis igakord ennast kuhugi mujale teleportida kui autoga mägedes sõitma pidime :D

 

Peale selle pundi lahkumist, vihtusime jälle kiirelt tööd teha 2 nädalat ja viimased granny flati asju lõpetada ja juba tulidki meile külla Jane, Duncan ja Hanna. Nemad sel korral küll ainult neljaks päevaks. Tsillisime suht niisama, tegime sauna, käisime rannas ja söömas, jalutamas & niisama hängimas.

Nüüd vist vähemalt 4 nädalat keegi külla ei tule ja saab natuke aias ja majas toimetada töö kõrvalt. Kui välja arvata muidugi Merilyn ja Rasmus, kes jätkuvalt granny flatis elavad haha, aga nemad ei lähe arvesse kui külalised, nad on lihtsalt naabrid, kellega saab õhtusöögikohustusi poolitada, pikniku pidada (nagu allpool näha eksole) ja trenni teha.

Ja näe ainult 40 minutit hiljem ja jõudsingi oma järjega tänasesse päeva. Kirjutan millalgi lähiajal täpsemalt ka sellest mida siis täpsemalt ehitanud ja remontinud oleme ja näitan pilte :)

Tsutsufrei ja püsige vaprad!