Main Range National Park ja Lake Maroon

Pärast suuri jõulupidustusi ja õgimist otsustasime, et kangesti oleks tarvilik nüüd see lisapekk maha kulutada ja sõitsime maale. Täpsemalt rahvusparki nimega Main Range, et seal paari päeva jooksul mõned pikemad matkad ette võtta. Kokku olimegi siis kolm päeva taaskord ühes ilma levita metsas, täitsa-täitsa puu taga. Mõnus oli. Tegime ühe umbes 13km matka ja ühe 7km. Mina käisin veel lisaks jooksmas mingi 3-4km.

IMG_5465

IMG_5477

IMG_5513

IMG_5526

IMG_5532

IMG_5538

IMG_5556

IMG_5563

IMG_5576

IMG_5580

IMG_5599

IMG_5602

IMG_5607

IMG_0683

IMG_0694

IMG_0675

IMG_0698

Rahvuspark ise asub Gold Coastilt umbes 2 tunnise autosõidu kaugusel, aga see osa kus me ööbisime asub isegi veel kaugemal, sest sinna peab ümber põhimäe ringiga sõitma. Esimesel päeval tegime siis selle pikema matka – ronisime vihmametsas mööda mäekülge üles ja hiljem juba  esimese mäe pealt järgmise mäe peale. Hästi ilus oli ja inimesi ei olnud peaaegu üldse, nii et täitsa omaette olime seal.

Teine matk mille tegime kulges jõe ääres, kõrval, peal, sees ja risti-rästi üle jõe ka. Jões olid ägedad suuremad ja väiksemad augud kus sai ujuda ja mida Maiks ka täiega ära kasutas. Ahjaa, teel sellele rajale nägime kohe raja alguses ühte kolmemeetrist Carpet Pythonit, teadupärast püütonid mürgised ega ka agressiivsed ei ole, nii et vaatasime teda seal tükk aega, tegime pilte ja videosid. HIljem rajal nägime veel mingit pisikest musta madu, aga see jäigi välja selgitamata kellega tol korral tegu oli.

Esimesel pildil siis see va püüton. Peab ütlema, et tal on ikka väga hea kamoflaaž, päris raske on teda pildil eristada. Vihjeks nii palju, et ulatubki reaalselt ühest pildi otsast teise, vasakult paremale.

IMG_0719

IMG_5623

IMG_5661

IMG_0725

Esimese öö veetsime rahvuspargis metsa sees ühel lahedal suurel lagendikul, kus vahelduseks ei olnudki kõigile ette näidatud kuhu nad peavad oma asjad püsti panema, vaid võis täitsa ise vabalt kulgeda. Mõnus oli, kõigile jätkus ilusti ruumi – alati ei pea neid platse ära nummerdama.

Teise öö veetsime hoopis ühe järve kaldal telkides. Mingi tüüp on lihtsalt sõna otseses mõttes endale koduhoovi telkimis-karavanitamisplatsi teinud ja lükkab sellega mõnusat pappi kokku. Muidugi on ta ehitanud ka korraliku wc-dushibloki, aga samas tundus see ikkagi nii lamp aga samas nii kuradi tark endale koju selline asi teha. Arvutasime tookord enamvähem kokku, et tipphooajal paneb ta nädalas umbes $3000-4000 taskusse vähemalt ja selle juures peab ise aint wcsid koristama ja muru niitma. Jõhker.

Aga tegelikult oli tegemist ühe täitsa ilusa kohaga. Vaatasime mägede taha laskuvad päikest, lugesime raamatut ja tsillisime niisama.

IMG_0711

IMG_0740

IMG_0741.PNG

IMG_0762

 

 

Veel üks reisuke

Pärast jõule oli meil korraks selline uitmõte, nagu et läheks Airliesse või kuhugi roadtripile. Hakkasimegi siis nagu suure hurraaga minema.. ja tuli kole ilm. Kohe nii kole, et nädala aega lubas tervele rannikule ainult lakkamatuid äiksetorme ja vihmasadu. ARvutasime ja arutasime ja jõudsime järeldusele, et natuek kurb on kõik see raha ja aeg hakkama panna ja siis terve aeg lihtsalt autos istuda. Nii et keerasime siis otsa ringi ja tulima juba teisel päeval koju tagasi, haha.

Aga, sellele vaatamata, jõudsime magada ühes väga lähedas puhkealas – öösel hakkas telgis nii palav, et võtsin pool katet maha, nii et üks sein (metsapoolne) oli ainult see õhuke võrk. See on kindlasti üks lahedamaid ärkamise momente, mis mul kunagi olnud on! Magasime vihmametsa servas (no reaalselt, mingi poolteist meetrit) ja see kõik oligi meil peaaegu, et otse telgis. Sellised hetked mulle meeldivad.

IMG_0552

IMG_0558

IMG_0565
Käisime natuke matkamas sealsamas metsas, misjärel suundusime Cotton Treesse pühapäeva marketile ja kohvikusse. Cotton tree on jätkuvalt väga tore. Vaatasime-kuulasime seal ühte hullu hipiperebändi ja jõime smuutisid/kohvisid. Mõnna. Pärastlõunal vaatasime Noosa ka üle – sättisime end just jõe äärde pikniku pidama, kui meie kõrval üks kalamees tõmbas ühe lõhe välja. Maiks va kalamees läks muidugi juttu tegema, nagu kalameestele kombeks haha. Jutt lõppes sellega, et selgus et tüüp ise oli vegan ja üldse kala ei söögi – andis selle meile. Meie lõuna tõusis sellega kohe mingi 8 kohta kõrgemale heade lõunate maailmameistrivõistlustel.

IMG_0579

IMG_0578
IMG_0584
Õhtupoolikul sõitsime läbi vihma kuhugi mäe otsa ja käisime mingi huvitavas augus ujumas. Noored ja vanad, kuked ja kanad hüppasid seal igast köite abil mäeservade pealt vette aga Maiks arvas et tema hakkab liiga vanaks jääma selle jaoks juba, haha.

IMG_0613

Tasmaaniast Gold Coasti: Byron Bay

Hommikul Nambucca Headsis ärgates vaatasime veel netist, et seesama ummik seal maanteel oli veel varajaste hommikutundideni kestnud, sest selleks hetkeks kui tee lõpuks lahti tehti oli järjekord mõlemale poole juba mõnikümmend kilomeetrit pikk. Õnneks selleks hetkeks, kui meie sõitma hakkasime, lahenes kõik juba ära.

Meie uueks sihtkohaks sai siis Byron Bay. Byron Bay on selline väike turismilinnake Gold Coastist kõigest 70-80km kaugusel, kus palju surfareid, hipisid ja muidu paljasjalgseid ringi tuiab. Jõudsime sinna juba päris varakult kohale, kruiisisime nats ringi ja otsisime ööbimist, kuni lõpuks otsustasime täitsa kesklinnas asuva karavanpargi kasuks. See oli tõenäoliselt üks kallimaid karavaniparke, kus ma kunagi olnud olen, aga ta oli tõesti seda raha väärt just nimelt asukoha pärast. Karavanpark võtab enda alla minu arust peaaegu et kõige magusama osa kesklinnast ja rannast ja on väga hästi korra hoitud.

IMG_5114

IMG_5121
Tegime väikse pikniku, käisime rannas lugemas ja päevitamas, linna peal jalutamas ja õhtul Byroni kõige popimas pubis Beach Hotelis  õhtust söömas ja õlut nautlemas. Sellega oli veel selline kurbnaljakas lugu, et paar päeva hiljem facebooki skrollides sain teada, et minu kunagine väga hea sõber Bree, kes vahepeal elas mitu aastat UKs, oli täpselt sel samal õhtul, ses samas pubis.. ja me ei näinudki! Neli aastat on sellest möödas, kui viimati nägime – kui ta meil Airlies külas käis ja klubis molli sai, lolololoo ja trallalaa, sellest loost saab lähemalt lugeda siit. Helistasime ja naersime selle üle veel pikalt – nad tegid põhimõtteliselt sama trippi, mis meie aga vastupidises suunas.

IMG_5131

IMG_5140

IMG_5143

IMG_5144
Hommikul ärkasime megavara, et teha kiirelt ära ka matk Byron Bay tuletorni ja ühtlasi ka mandri-Austraalia kõige idapoolsema punkti juurde. Kaardid ja legendid väitsid, et vähemalt kahetunnine tripp, aga kuna meil oli parkimisraha ainult ühe tunni eest, siis tegime topeltkiirusel. Tegelt oli jumala normaalne kiirus, sai veel tsillidagi selle aja sees. Matk kulgeb natuke linnas ja natuke võsas ja natuke rannas, aga väga ilus ja lihtne tripp on, eriti soovitatav matkavõõrastele inimestele :)

IMG_5167

IMG_5169

IMG_5172

IMG_5177

IMG_5181
Matk tehtud, võtsime suuna Gold Coasti poole. Meil oli esimeseks nädalaks sebitud elamine ühes share houses, kuhu võisime kell 12 sisse kolida. KUna enne seda oli vaja veel natuke aega parajaks teha, sisi tegime Currumbinis rannaääres vaadet nautides ühe kiire hommikusöögi ja kruiisime kõik rannaäärsed suburbid läbi. Ja lõpuks saigi kell 12 ja võisimegi oma ESIMESSE Gold Coasti peatuspaika sisse kolida..

PS! Nagu piltidelt näha, jätkub ka meie tuvikaka saaga.. veel päris mitme nädala piltidel on need mustad täpid peal.. seepärast peabki tihedamini pilte ja blogi uuendama, siis ehk märkaks ka varem, et objektiiv mingi jamaga koos.

Tasmaaniast Gold Coasti, Ma-ei-tea-mitmes-päev: Nambucca Heads

Pärast kahte päeva Port Stephensis tuli meie reisiseltskonda täiesti enneolematu muudatus. Nimelt sõitsime ühe tunnikese võrra lõunapoole tagasi ja viisime Maiksu Newcastlesse rongi peale. Rongiga seikles Maiksuke Sydneysse ja lendas sealt siis edasi (tagasi) Tasmaaniasse, kus tal oli veel üks eksam vaja ära teha, et ilusti aasta ära lõpetada.

Kui Maiksu maha olime pannud, võtsime ise suuna põhjapoole – algul plaanisime ainult nats sõita ja siis kuskil poes käia, aga kuidagi ootamatult sai “veitsast maast” peaaegu 400km. Ühel hetkel sattusime mingisse suurde praamijärjekorda, ainult, et mida polnud olid praam, sadam, ookean ja muud asjad mis on vajalikud praamijärjekorra tekkeks. Ehk siis tegelt oli juhtunud mingi õnnetus ja tee oli kinni pandud. Seisime seal siis mingi tunnikese ära ja hakkasime uusi plaane tegema. Ümber selle ummiku sõita ei olnud võimalik, nii et meile jäi kaks valikut – passida seal kus olime või sõita tagasi lõunapoole. Levi eriti ei olnud, aga mäletasime, et just mõned kilomeetrid enne keeras maantee pealt maha üks väike teeke ühte väiksesse ookeaniäärsesse linna. Mõeldud-tehtud – sõitsime siis tagasi lõunapoole.

Sel õhtul lõpetasimegi siis sellises väikelinnas nagu Nambucca Heads. Tegemist oli ühe päris nunnu linnaga, kus oli suur kogus pensionäre ja väga väike kogus teisi vanusegruppe esindavaid inimesi. Karavanipargis panid vanakesed peo püsti, mis kulmineerus umbes kell pool 7 õhtul sellega, et…. trummipõrin… kõik läksid oma karavanidesse ära telkut vaatama!  Osad naabrid olid meie pärast isegi mures, nähes et meil on terve pudel Moscatot kahe peale (mis on teadupärast kordades lahjem kui vein) ja et me selle enne söömist lahti tegime. Hoia ja keela, mis sa selle hukkas noorusega peale hakkad!

Meie kruiisisime nagu kõikidest noortele neidudele mõeldud Hollywoody komöödiatest näha võib –  aknad lahti, muusika lõugamas, ise täiega kaasa üürates – mööda linna ringi. Normaalne. Sisterhood of the travelling pants. Vahepeal võib küll käituda nagu 16aastane. Või siis koguaeg, ega ma kätt ette ei pane.. kui soovite.

2015-10-24 15.50.53

 

Tasmaaniast Gold Coasti: Port Stephens

Port Stephensisse jõudsime oma Hunter Valley veinipäeva õhtuks. Port Stephensis olid meil igasugused põnevad suve nautlemise plaanid, aga kahjuks arvas ilmataat, et.. fuck it, hakkame parem sadama! Ja nii ta siis kallaski seal.. Laurale pidime telgi kohale lausa oma suure varjualuse püsti panema, et vihm ja tuul teda minema ei viiks/ära ei uputaks. Telgi kõrvale tekkis mingil hetkel reaalne oja :P Pildil võite kõik imetleda seda sensuaalset valget tooli mille me kuskilt prügikasti kõrvalt rottisime. Jõhkardid

Port Stephensi pilte nähes saab teile üsna kiiresti selgeks, et mingi tuvi on meile objektiivi peale kakanud – mingid toredad mustad täpid. Aga.. ma ei tea, ma arvan et mustade täppidega poolhalvad pildid on paremad kui mitte ühtegi pilti, nii et pigistage üks silm kinni eksole.

IMG_5059

Nende paari päeva jooksul käisime erinevaid randu ja matkaradu avastamas, tuiasime niisama karavanipargis, sõime-jõime ja luurasime teiste karavanipargi elanike järgi. Väidetavalt oli seal üks naine, kes tuli Laurale wcs vastu ja ütles midagi eesti keeles. Luurasime mingi pool tundi aga wcst see inimene mitte kunagi ei väljunudki. Läks vist läbi torude.

IMG_4994

IMG_5009

IMG_5012

Hommikul käisime Maiksuga rannas päikesetõusu vaatamas – maruilus oli. Mingid tüübid läksid reaalselt juba siis surfama kui väljas alles täitsa pime oli ja esimene päikesekumagi veel horisondi tagant paista ei tahtnud. Hullud!

IMG_5061

IMG_5066

IMG_5083

Ma pean veelkord ütlema, et ma ei tea, mis mul arus oli, et ma õigel ajal neid asju ära ei bloginud, ma reaalselt ei mäleta mitte midagi enam. Mõttetu on veits teha neid emotsioonituid raporteid. Aga noh, ma teen nad ära, siis saab järje peale asjadega. Jee! NOT