Woody Head

Paar nädalat tagasi, kui Maiks võttis laupäeva ka vabaks, tahtsime midagi lahendat oma nädalavahetusega teha. Ilmateade väitis, et Gold Coastil sajab terve nädalavahetuse vihma ja tuleb lausa mingi suur torm. Vaatasime siis kas kuskil paaritunnise sõidu kaugusel oleks mõni koht, kuhu nats soodsamat ilma lubab. Oligi! Woody Head campground Bundjalungi rahvuspargis. Tahtsime tegelikult küll juba reedel siit jeebekit teha, aga kuna reede õhtuks lubas Woody Headi äiksetorme, siis otsustasime siiski laupäeva hommiku kasuks. Kaasa haarasime oma tavapärased vandersellid Kerli, Reimo, Madde ja sõit võiski alata.

2016-01-30 14.07.02

2016-01-30 14.19.56

2016-01-30 14.22.36

2016-01-30 14.22.43

2016-01-30 14.24.49

2016-01-30 14.27.45

2016-01-30 14.29.28-2

2016-01-30 14.52.03

Kaks päeva tsillisime siis seal. Kämpla ise oli marutore, ranna ääres ja väga hästi varustatud – barbequed, soojad duššid, korralikud ja puhtad wcd jne. Essal päeval tuterdamise ranna kividel ja väikestes basseinikestes ja vaatlesime mereloomi, käisime Kerliga väiksel rannamatkal, püüdsime kala ja nautisime niisama olemist. Teisel päeval päevitasime ja mängisime Katani. Üritasime snorgeldada ka, aga see oli veits mõttetu, midagi ei näinud :D

2016-01-30 14.55.31

2016-01-30 14.56.28

2016-01-30 16.44.52

2

Küll aga nägime mitmeid iguaane ja ühte väikest maopoisikest. Iguaanid oli väga rahulikud ja isegi veidi ülbed – käisid meil laagriplatsi rüüstamas, madu oli ka tsill, tegemist täiesti ohutu Tree Snakega, kes healjuhul üritab hammustada, aga tegelt suurt kahju teha ei jaksa.

4

13

10

Jõulud North Stradbroke saarel

Jõulud veetsime me sedapuhku North Stradbroke saarel. North Stradbroke’i näol on tegemist maailma suuruselt teise liivasaarega (Fraseri järel, kus me ka kunagi Anu ja Maldariga käisime) ja asub ta siit kõigest kahetunnise teekonna kaugusel – veidi üle tunni autosõitu ja siis veidi alla tunni praamisõitu).

IMG_2407

IMG_0503

IMG_0517

Saarele sõitsime viiekesi – Mina ja Maik, Madde ja Reimo ja meie väike beebi Kerli. Bookisime endale kaheks ööks ühes telkimis/karavanialas platsikese, ostsime saarel sõitmiseks vajaliku loa ja praamipiletid ja jõulupühad võisidki alata. Lahkusime kodust 24. detsembri varahommikul, et juba hommikul saarele jõuda. Terve eelmise õhtu olime toitu kokku shoppanud, kartulisalatit valmistanud, asju pakkinud, muid sööke vaaritanud ja igal võimalikul moel valmistunud, sest arvestasime et seal võsas me poodi ei saa ja isegi kui saame, siis see on kindlasti ka pühade puhul suletud.

Kohale jõudes selgus, et võisime endale suht suures rannaga paralleelselt kulgevas metsatukas ise täitsa vabalt koha valida ja ei pidanud väga mingeid kaste ja jooni ja numbreid jälgime, nagu siinmail tihtipeale kombeks. Kui kogu ülejäänud rahvas oli valinud endale ühe hea ookeanivaatega platsi ja istusid seal üksteise otsas oma telkidega, siis meil õnnestus läbi ma ei tea mis ime saada täiesti eraldi väike platsike, kust tuli küll ookeanit vaadata läbi mõne puukese, aga tänu osavale auto ja telkide ja varjualuste positsioneerimisele ei näinud me muidu rahvast peaaegu üldse ja oligi täitsa selline tunne nagu oleksimegi omaette seal.

laager

thumb_P1030496_1024

Kookosevargad

IMG_5297

IMG_5287

IMG_2554

20151225_171215

thumb_P1030491_1024

IMG_5263

IMG_2466

IMG_2444

IMG_2455

Jõuluõhtul oli meil ikka korralik jõuluõhtu. Tegime väikse “kuuse” ja kingipakkide nurgakese, sõime kaasavõetud/kohapeal valmistatud hapukapsast, verivorsti, ahjukartuleid, kartulisalatit, peedisalatit ja muud taolist. Natuke ikka oli jõulutunne ka! Mõnna!

IMG_0519

IMG_0532

20151224_180423

JÄrgnevatel päevadel püüdsime kala, seiklesime mööda saart ringi, matkasime, otsisime kookospähkleid, avasime kookospähkleid, ujusime, sõitsime kajakkidega, snorgeldasime ja tegime kõike muud mida hing ihaldas. Nägime kilpkonni, delfiine, raisid, haisid ja kõiksugu suuremaid ja väiksemaid kalu. Taaskord püüdsime ühe Shovelnose Sharki kinni ka… ja lasksime ta jälle sama rõõmsalt tagasi.

IMG_5358

IMG_5386

thumb_P1030730_1024

IMG_5399

IMG_5405

IMG_5447

See kaks ja pool päeva läks kohe kindlasti liiga kiiresti ja ma tahaks nii väga, et kunagi oleks aega kuskil reaalselt ka mingi nädal aega lihtsalt tsillida.. kohe nii et jõuaks igav hakata ja siis tegevusi välja mõelda ja siis uuesti igav hakata.

IMG_2654

IMG_2689

IMG_2700

IMG_2704

IMG_2709

kilpkonn-barney

sharks

stingrays

DCIM100GOPRO

Ja üks väike video ka siia lõppu:

 

 

 

 

Cotton Tree ja Sunshine Coast osa 2

Kuna Andreile oli juba öeldud, et rohkem tema juures töötada ei soovita ja esmaspäeval oli alles vaja kunagi hilisemal hommikupoolikul intervjuule minna, siis otsustasime, et läheme hoopis väljasõidule. Kuna väljasõit langes kokku meie Q1st lahkumise päevaga, siis pakkisime end kogu täiega kokku ja asutasime minekule. Esimeseks sihtmärgiks võtsime Brisbane’i. Seal meie ettevõtmisi just kõige suurem edu ei saatnud – nimelt ei saa ikkagi igast lambipubides plätade ja maikaga lõunat söömas käia. Oh well, järgmine sihtpunkt – Sunshine Coast. Sunshine Coast on selline piirkond, mis asub Gold Coasti suhtes siis.. ee põhjapool, põhimõtteliselt lihtsalt teiselpool Brisbane’i.

Sunshine Coastil me eriti palju ringi uudistada ei viitsinud, sest päev oli juba end poolenisti läbi kulutanud ja me tahtsime pigem rahulikult passida kui ringi tormata. Sattusime sellisesse kohta nagu Cotton Tree, mis on üks väikene linnake/linnaosake Maroochydore’i külje all. See on selline natuke orgaaniline vabakasvatuslik hipsterpleiss, kus saab palju smuutisid ja külmpressitud mahlasid ja rohelisel aasal oja kaldal kasvanud lehmaliha ja vabakutseliste kanade mune süüa (Kanad freelance’ivad munade kokkuostjatele hahaha). Ei tegelt, üliäge koht on, võtsime endale sinna karavaniparki platsikese. See oli üks maruhää karavanipark, asub tema jõe ja ookeani nurgal ja on üks ütlemata populaarne koht. Aga ilus. ja mõnus. ja hää. Esimese pildi pealt on hästi näha milline meie nädalavahetus välja nägi. See pilt on täpselt selle koha pealt tehtud kus hängisime, sõime, magasime jne. Täpselt selle murulapi peal olimegi. Enam paremaks minna ei saa!

(sorri jälle telefonipiltide pärast)

2015-11-22 16.18.45

2015-11-21 18.38.31

 

2015-11-22 17.22.20

2015-11-21 18.36.25

 

Seal me siis jaurasime kuni esmaspäeva hommikuni. Ühel õhtul käisime päris linnas (Maroochydores) õhtust söömas. Maroochy kesklinn ja põhiline restode ja kohvikute tänav on Cotton Tree karavanipargist ainult umbes 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel.. ja kohvikuid ja restorane seal juba jagub! Igas teises on elav muusika, omanäoline interjöör, mõnusalt lõhnavad toidud. Valisime endale söögikohaks ühe tapase koha (tapas on nagu.. ee.. hispaaniapärased suupisted/eelroad, enamasti jagamiseks mõeldud). Saime sealt ühe äärmiselt hea toidukogemuse, no nii head lammast ja siga pole ikka väga ammu saanud. Teenindus oli ka täiesti esmaklassiline ja muusika ilus. Kindlasti üks viimase aja lemmikõhtuid.

2015-11-21 18.43.10

Hiljem läksime tegime veel ühes piibubaaris õlled ja piibu ja nautisime niisama võõrast linna ja võõraid nägusid. Nii meeliülendavalt tore oli.

Järgmisel päeval käisin mina massaažis. Ma annaks kõik oma asjad ja riided ära kui saaks aint rohkem massaažis käia.. oooeeeh. Nii hea oli. Nüüd tahaks selle peale kohe minna….

Aga ühel hetkel tuli sellele imepärasele nädalavahetusele siis lõpp teha. Tore oli see, et tegelt on Sunny Coast Gold Coastilt ainult umbes kahetunnise autosõidu kaugusel, ehk siis saime veel esmaspäeva hommikuni seal olla. Kuna me oleme niikuinii äärmiselt varajase ärkamisega (5-6 ajal), siis ei olnud meie jaoks mingi probleem juba kella 8-9 ajal hommikul Gold Coastil tagasi olla.

2015-11-22 17.22.33

Maiks viskas mind kuhugi kohvikusse ära tööd tegema ja läks ise intervjuule. Intervjuust sai proovipäev ja proovipäevast tööpakkumine. Kui Maiks parajasti sinna intervjuule sisse astus, sai ta uue kõne ühest teisest kohast, mis kutsus omakorda enda juurde intervjuule. Käisime siis pärastlõunal veel sealt ka läbi. Tegemist oli põhimõtteliselt täpselt sama pakkumisega – täpselt sama töö, täpselt sama palk, täpselt samad tööajad. Aga asukoht oli nõks kaugemal, nii et Maiks valis siis selle esimese variandi. Aga sellest juba pikemalt üks teine homme. Hopsasaa ja trallalaa, minge seiklema!

2015-11-21 18.36.41-1

Tasmaaniast Gold Coasti: Byron Bay

Hommikul Nambucca Headsis ärgates vaatasime veel netist, et seesama ummik seal maanteel oli veel varajaste hommikutundideni kestnud, sest selleks hetkeks kui tee lõpuks lahti tehti oli järjekord mõlemale poole juba mõnikümmend kilomeetrit pikk. Õnneks selleks hetkeks, kui meie sõitma hakkasime, lahenes kõik juba ära.

Meie uueks sihtkohaks sai siis Byron Bay. Byron Bay on selline väike turismilinnake Gold Coastist kõigest 70-80km kaugusel, kus palju surfareid, hipisid ja muidu paljasjalgseid ringi tuiab. Jõudsime sinna juba päris varakult kohale, kruiisisime nats ringi ja otsisime ööbimist, kuni lõpuks otsustasime täitsa kesklinnas asuva karavanpargi kasuks. See oli tõenäoliselt üks kallimaid karavaniparke, kus ma kunagi olnud olen, aga ta oli tõesti seda raha väärt just nimelt asukoha pärast. Karavanpark võtab enda alla minu arust peaaegu et kõige magusama osa kesklinnast ja rannast ja on väga hästi korra hoitud.

IMG_5114

IMG_5121
Tegime väikse pikniku, käisime rannas lugemas ja päevitamas, linna peal jalutamas ja õhtul Byroni kõige popimas pubis Beach Hotelis  õhtust söömas ja õlut nautlemas. Sellega oli veel selline kurbnaljakas lugu, et paar päeva hiljem facebooki skrollides sain teada, et minu kunagine väga hea sõber Bree, kes vahepeal elas mitu aastat UKs, oli täpselt sel samal õhtul, ses samas pubis.. ja me ei näinudki! Neli aastat on sellest möödas, kui viimati nägime – kui ta meil Airlies külas käis ja klubis molli sai, lolololoo ja trallalaa, sellest loost saab lähemalt lugeda siit. Helistasime ja naersime selle üle veel pikalt – nad tegid põhimõtteliselt sama trippi, mis meie aga vastupidises suunas.

IMG_5131

IMG_5140

IMG_5143

IMG_5144
Hommikul ärkasime megavara, et teha kiirelt ära ka matk Byron Bay tuletorni ja ühtlasi ka mandri-Austraalia kõige idapoolsema punkti juurde. Kaardid ja legendid väitsid, et vähemalt kahetunnine tripp, aga kuna meil oli parkimisraha ainult ühe tunni eest, siis tegime topeltkiirusel. Tegelt oli jumala normaalne kiirus, sai veel tsillidagi selle aja sees. Matk kulgeb natuke linnas ja natuke võsas ja natuke rannas, aga väga ilus ja lihtne tripp on, eriti soovitatav matkavõõrastele inimestele :)

IMG_5167

IMG_5169

IMG_5172

IMG_5177

IMG_5181
Matk tehtud, võtsime suuna Gold Coasti poole. Meil oli esimeseks nädalaks sebitud elamine ühes share houses, kuhu võisime kell 12 sisse kolida. KUna enne seda oli vaja veel natuke aega parajaks teha, sisi tegime Currumbinis rannaääres vaadet nautides ühe kiire hommikusöögi ja kruiisime kõik rannaäärsed suburbid läbi. Ja lõpuks saigi kell 12 ja võisimegi oma ESIMESSE Gold Coasti peatuspaika sisse kolida..

PS! Nagu piltidelt näha, jätkub ka meie tuvikaka saaga.. veel päris mitme nädala piltidel on need mustad täpid peal.. seepärast peabki tihedamini pilte ja blogi uuendama, siis ehk märkaks ka varem, et objektiiv mingi jamaga koos.

Tasmaaniast Gold Coasti: Port Stephens

Port Stephensisse jõudsime oma Hunter Valley veinipäeva õhtuks. Port Stephensis olid meil igasugused põnevad suve nautlemise plaanid, aga kahjuks arvas ilmataat, et.. fuck it, hakkame parem sadama! Ja nii ta siis kallaski seal.. Laurale pidime telgi kohale lausa oma suure varjualuse püsti panema, et vihm ja tuul teda minema ei viiks/ära ei uputaks. Telgi kõrvale tekkis mingil hetkel reaalne oja :P Pildil võite kõik imetleda seda sensuaalset valget tooli mille me kuskilt prügikasti kõrvalt rottisime. Jõhkardid

Port Stephensi pilte nähes saab teile üsna kiiresti selgeks, et mingi tuvi on meile objektiivi peale kakanud – mingid toredad mustad täpid. Aga.. ma ei tea, ma arvan et mustade täppidega poolhalvad pildid on paremad kui mitte ühtegi pilti, nii et pigistage üks silm kinni eksole.

IMG_5059

Nende paari päeva jooksul käisime erinevaid randu ja matkaradu avastamas, tuiasime niisama karavanipargis, sõime-jõime ja luurasime teiste karavanipargi elanike järgi. Väidetavalt oli seal üks naine, kes tuli Laurale wcs vastu ja ütles midagi eesti keeles. Luurasime mingi pool tundi aga wcst see inimene mitte kunagi ei väljunudki. Läks vist läbi torude.

IMG_4994

IMG_5009

IMG_5012

Hommikul käisime Maiksuga rannas päikesetõusu vaatamas – maruilus oli. Mingid tüübid läksid reaalselt juba siis surfama kui väljas alles täitsa pime oli ja esimene päikesekumagi veel horisondi tagant paista ei tahtnud. Hullud!

IMG_5061

IMG_5066

IMG_5083

Ma pean veelkord ütlema, et ma ei tea, mis mul arus oli, et ma õigel ajal neid asju ära ei bloginud, ma reaalselt ei mäleta mitte midagi enam. Mõttetu on veits teha neid emotsioonituid raporteid. Aga noh, ma teen nad ära, siis saab järje peale asjadega. Jee! NOT

Tasmaaniast Gold Coasti, viies?? päev: Blue Mountains

Coledaleist oli meil tegelikult grandioosne plaan suunduda Sydneysse. Pean vist taustaloona rääkima, kuidas me kuus aastat tagasi üldse Coledale’i sattusime. Töötasime sel ajal Oranges, NSWs farmis ja mingite pikkade pühade tõttu anti meil 4 päeva vabaks, mille jaoks meil oli suursugune plaan – minna Sydneysse. Hakkasime siis meie neljakesi kõik rõõmsalt sõitma. Sõitsime ja sõitsime kuni olime kuskil Sydney suburbias ja avastasime, et linnas ei ole tegelt ikka üldse lahe ja otsustasime, et nii ei lähe kohe teps mitte ja on vaja hoopis kuhugi maale ja mereäärde minna. Nii siis hakkasimegi hoopis lõunapoole linnast välja sõitma ja arutama, et võiks leida sellise ranna, kus saaks otse rannas ööbida ja kala püüda ja niisama rannas olla ja oleks normaalsed köögid ja wc-d ja muud jutud. Ja vahivahi, 70km hiljem kukkuski meile Coledale sülle.

No aga siis seekord.. seekord rääkisin mina juba kaks kuud varem, et seekord ikkagi peame Sydneysse minema.. head logardid ikka küll, kuus aastat siin riigis juba (vahelduva eduga küll) olnud ja ikka veel pole Sydneys käinud. No saabus siis see päev.. ja kohe üldse ei tõmmanud :D Sõitsime hoopis kuhugi suburbiasse jälle, korjasime Laura peale (Laura on Maiksu täditütar – neile, kes veel ei teadnud) ja sõitsime hoopis Blue Mountainsisse.

IMG_4674

IMG_4690

IMG_4710
Blue Mountains on üks Austraalia suurimaid vaatamisväärsusi, mis meil ka tol kuue aasta tagusel korral mingitel erinevatel põhjustel vaatamata jäid, kuigi väga tahtsime minna koguaeg. Aga kord oli ilm sitt ja kord oli pühade aeg ja ööbimiskohad täis bookitud jne. Kärss kärnas, maa külmunud, nokk kinni, saba lahti ja muu taoline, teate küll. Ja muidugi, ärme unusta kõige olulisemat – loll on see kes vabandust ei leia.

IMG_4730

IMG_4732

IMG_4739

IMG_4754

IMG_4741
Täna on mingi ajalooline postitus, koguaeg kukun kuhugi vanasse aega tagasi, hahaha. No igatahes, kuigi Blue Mountainsisse lubas suht kehva ilma, loivasime ikkagi kohale ja tegime isegi ühe matkakese. Matkake koosnes mäest alla minemisest, oru põhjas kõndimisest ja siis miljardist trepiastmest üles tulemisest. Aga väga tuus matk oli (Y).

IMG_4825

Pärast põhiliste vaatmisväärsuste ära vaatamist (mis tegelt kestiski põhimõtteliselt terve päev) sõitsime oma ööbimiskohta. Sedakorda üsna sügavale metsa, taaskord ühte rahvusparki. See oli üks päris ilus koht – väike järveke kaljuserva ääres ja täiesti sürri värvi puud ja taimed – loojuva päikese valguses nägi see kõik täiesti müstiline välja… aga selliseid asju pildile muidugi saada ei õnnestunud.. Maiks käis ujumas ja meie Lauraga lürpisime veini juua. Mõnuuuuuuus…

IMG_4860

IMG_4881

IMG_4927

Tasmaaniast Gold Coasti, kossa päev: Coledale

Kui eelnevaks kaheks ööbimiseks meil väga pikalt ette planeeritud ei olnud midagi, siis kolmandaks-neljandaks päevaks küll. Kunagi ammu-ammu, umbes täpselt kuus aastat tagasi käisime Joonase ja Aileniga sellises kohas nagu Coledale suvitamas. Ja kuna sealne karavanipark asub otse rannal ja sealveedetud aeg meile eriti hästi meelde on jäänud, siis otsustasime ka seekord seal paariks päevaks peatuda.

Ega me seal suurt erilist tegelikult ei teinudki – püüdsime kala, päevitasime, võimlesime, käisime jalutamas ja linna peal tuiamas. Ühe korra üritasime matkale ka minna, aga kui olime karavanipargist umbes 300 meetri kaugusele jõudnud hakkas suurt-suurt rahet sadama ja pidime hoopis kuskil baaris varjuma. Üritasime ikkagi minna kui suurem sadu järgi jäi, aga ega sel asjal enam seda sama nägu ja/või tegu enam polnud.

Coledale’is ongi tegelt mõnus niisama passida – päikesetõusu saab vaadelda otse voodist, vaalad kruiisivad mööda, rand on reaalselt 10 sammu kaugusel. Coledale’i rannas on veel selline põnev asi, et randa kivide peale on üks päris suur bassein ehitatud, mis siis tõusu ajal ilusti ookeani vett täis läheb. Minu arust võiks selliseid rohkem olla :)

Sorri, pooled pildid jälle telefoniga tehtud – kvaliteet jätab soovida.

IMG_4577

IMG_4670

2015-10-19 16.32.23

2015-10-19 16.47.44

2015-10-19 17.56.372015-10-19 16.32.19

2015-10-21 06.16.58

IMG_4591

IMG_4579
2015-10-20 07.12.56

2015-10-20 07.38.47

2015-10-20 07.38.51

2015-10-20 07.47.58

2015-10-20 07.48.12

2015-10-20 07.52.52

2015-10-20 07.53.44

2015-10-20 07.55.29