See nädal oleme suht rahulikult võtnud. Töötanud ja õhtuti niisama olnud :) Meil on kombeks saanud siin seltskonnaga vahel (no praegu on välja kukkunud kord nädalas ja enamasti teisipäeval) koos õhtust süüa – nii ka see nädal. Tegin Aasiat, millega ma ise eriti rahul küll ei olnud, aga noh, mis teha, alati ei saagi kõik suurepäraselt välja kukkuda. Aga millegipärast kipub mul nii olema, et kui eksprompt midagi teen tuleb 87 korda parem kui siis kui ilusti välja kuulutan, et KUULGE MA NÜÜD KOKKAN TEILE.

Kolmapäeval käisime Andy ja Kati (Kat = Katarina) juures õhtust söömas ja paati putitamas. Andy on juba vaikselt renoveerimistöödega peale hakanud ja Maiksul oli ka ikkagi kange tahtmine üle vaadata see värk. Tore õhtu oli :)

Eile tuli mul töönädala lõpu suurest elevusest meeletu soov küpsetada. Alguses mõtlesin, et teen ainult mingid väiksed juustupulgad, aga juustupulkadest arenes asi juba edasi rosina-ja kondentspiimasaiakesteni ja sealt veel šokolaaditaskuteni ja sealt omakorda kondentspiima- ja beseekorvikesteni ja siis veel Maiksu õhtusöögini. Oi kuidas mulle meeldivad sellised õhtud. Lihtsalt võtad kätte ja hakkad tegema ja kunagi ei tea mis sul lõpuks kõik laual on. Nii mõnus! Aint keegi võiks köögi ära koristada pärast.

Terve nädala oleme Kerliga korralikult trenni teinud – hakkasime eelmisel nädala uuesti Kayla BBG kava tegema ja minule täiesti üllataval kombel olemegi nüüdseks juba kaks nädalat väga tublisti teinud ja kõikidest reeglitest kinni pidanud ja vaat, et vahepeal isegi rohkem teinud! Täna hommikul näiteks tuli Kerli kell 6 siia, kella 7ks oli trenn juba tehtud :) Tema rändas siis koju ja mina ühistranspordi võlusid kasutades Kati juurde, et koos bodypumpi minna. Katil on selline jõusaali liikmestaatus, et ta võib reedel, laupäeval ja pühapäeval kellegi trenni/jõusaali kaasa võtta ja lapsed jõusaalis asuvasse lastehoidu panna. Nii tegimegi. Ma pole oktoobri algusest saadik pumpis käinud ja ikka päris jõhker oli uuesti tegema hakata, ma üldse ei osanud arvata, et mis raskused ma peaks valima erinevate harjutuste jaoks, sest ma ju ei tea kas ma olen vahepeal neid teisi trenne tehes tugevamaks või nõrgemaks saanud.  Aga nii mõnus oli! Hea jõusaal oli ka, lastele täiega meeldis seal lastehoius – mis nii viga trennis käia.

Pärast trenni viskas Kat mu koju ära ja pärast pikemaajalist edasi lükkamist ja voodis aelemist ja teleka kanalite klõpsimist võtsin selle blogi siis lõpuks käsile. Ja nüüd istun siin, mingi 7 tundi hiljem ja ikka veel kirjutan. Tegelt oleks võib-olla isegi täan valmis saanud, aga kuna nett on nii sitt, siis pildid ei saa kohe üldse laetud ja ikkagi lükkub see kõik veel kuhugi tulevikku.. see on nii frustreeriv, et Maiks peab vahepeal mulle lohutuseks sööki suhu toppima.