Kuidas me sõbralikke randu külastasime ja lõhe püüdsime

Leave a comment

See nädal on meil eriti kiire nädal olnud. Nädala sees andsime tööle ja koolile korralikult hagu nagu alati, selles ei olnud otseloomukult midagi erilist. Kui välja arvata see osa, et mul oli see nädal teine nädal oma uue tööandjaga ja ma tegelt ei oska selle uue olukorraga suurt midagi peale hakata..

Vähehaaval teen ka oma teist ettevõtet, www.socialhq.com.au, aga selle sait on veel suht väärakas ja osa infot tahab veel asendamist, nii et ärge pikali kukkuge kui midagi on vigane (ja mobiilist ei soovita üldse vaadata, pildid on katki veel :(). Ma seda veel suurelt kuskil ei kuuluta muidu, kuna alles töötan selle kallal. Ja kahjuks praegu eriti aega ei ole, sest kummalisel kombel on mul isegi mõned kliendid täitsa olemas ja äri läheb päris hästi. Tsill on ikka oma asja ajada, väga, väga meeldib.

Continue reading →

Kuidas mul tööandja vahetus

Leave a comment

Tööjuttu ka nats. SRM müüdi eelmise nädala alguses maha ja Chris nüüd vaikselt eemaldub sellest ettevõttest (praegu on ametlikult veel üleandmisperiood). Natuke on tegelikult kurb ka – tegelt olid ikka hullult head kolm aastat ja kui ma kunagi üldse ühelt inimeselt midagi õppinud olen, siis temalt. Ja seda täiesti uskumatutes kogustes – nii tööalaselt kui ka isiklikes asjades. Uus omanik veel eriti midagi korraldanud ei ole, ütleb, et vaatab esialgu rahulikult kõrvalt. Natuke üritab küll juba asju ajada, aga eks see kõik selline natuke pudru ja kapsad ole… eks ole näha, mis sest saab.

Continue reading →

..mis see Maiks seal ülikoolis ikkagi teeb?

Leave a comment

Maiks käib ikka rahulikult koolis ja asjatab oma lõputööga. Nüüd viimasel semestril on tal põhimõtteliselt neli asja jäänud – lõputöö, üks suur grupitöö (ka natuke nagu lõputöö) ja kaks ainet. Lõputöö kannab härral nimetust Design of Composite Box-Girders for Ultimate Strength Analysis Benchmarking ja kuigi ma lasin tal praegu endale ära seletada, millest see räägib, siis ma ei saanud absoluutselt mitte midagi aru ja ma ei oska seda mitte kuidagi edasi anda.. eriti veel eesti keeles. Aga ma proovin siiski..

Continue reading →

Kuidas meist jälle farmerid said

Leave a comment

Puhkepidu! Ei saa ikka ei üle ega ümber siin Austraalias sellest farmielust! Eelmisel nädalavahetusel läksid meie turteltuvid Jane ja Duncan nimelt Melbourni romantilisele väljasõidule ja meid paluti farmi loomi ja majapidamist hoidma. Et noh juhuks, kui lehmad jeebekit teevad või koerad-kassid nälga peaks jääma või midagi.

Reedest pühapäevani tegimegi siis tarka nägu seal ja teesklesime, et oleme farmielanikud. Peamiselt olime seal, et silm peal hoida ühtedel võõrastel lehmadel, kes Duncani juurde hoiule on toodud – siinmail on vahel kombeks kellegi juurde oma lehmad nö. kostile saata – kui näiteks endal on maad kannatada saanud või suur põud olnud või lehmadel lihtsalt enam midagi süüa ei ole.

Selles mõttes on Austraalias see farmipidamine ikka täitsa tänamatu töö ja täielik loto – võib juhtuda, et sinu kodukandis jupp aega vihma ei saja ja kõik kuivab ära, samal ajal kui teisel vennal sajab nagu oavarrest (või on lihtsalt parem asukoht, näiteks mäeorg) ja loomadel süüa kui palju.

Continue reading →