Port Stephensisse jõudsime oma Hunter Valley veinipäeva õhtuks. Port Stephensis olid meil igasugused põnevad suve nautlemise plaanid, aga kahjuks arvas ilmataat, et.. fuck it, hakkame parem sadama! Ja nii ta siis kallaski seal.. Laurale pidime telgi kohale lausa oma suure varjualuse püsti panema, et vihm ja tuul teda minema ei viiks/ära ei uputaks. Telgi kõrvale tekkis mingil hetkel reaalne oja :P Pildil võite kõik imetleda seda sensuaalset valget tooli mille me kuskilt prügikasti kõrvalt rottisime. Jõhkardid

Port Stephensi pilte nähes saab teile üsna kiiresti selgeks, et mingi tuvi on meile objektiivi peale kakanud – mingid toredad mustad täpid. Aga.. ma ei tea, ma arvan et mustade täppidega poolhalvad pildid on paremad kui mitte ühtegi pilti, nii et pigistage üks silm kinni eksole.

Nende paari päeva jooksul käisime erinevaid randu ja matkaradu avastamas, tuiasime niisama karavanipargis, sõime-jõime ja luurasime teiste karavanipargi elanike järgi. Väidetavalt oli seal üks naine, kes tuli Laurale wcs vastu ja ütles midagi eesti keeles. Luurasime mingi pool tundi aga wcst see inimene mitte kunagi ei väljunudki. Läks vist läbi torude.

Hommikul käisime Maiksuga rannas päikesetõusu vaatamas – maruilus oli. Mingid tüübid läksid reaalselt juba siis surfama kui väljas alles täitsa pime oli ja esimene päikesekumagi veel horisondi tagant paista ei tahtnud. Hullud!

Ma pean veelkord ütlema, et ma ei tea, mis mul arus oli, et ma õigel ajal neid asju ära ei bloginud, ma reaalselt ei mäleta mitte midagi enam. Mõttetu on veits teha neid emotsioonituid raporteid. Aga noh, ma teen nad ära, siis saab järje peale asjadega. Jee! NOT