Pärast üleeelmise nädala trippi Murray jõe äärde tuli meil kange tahtmine kuhugi pikemale väljasõidule minna. Kõige rohkem tahtsime muidugi minna kuhugi kämpama nii nagu vanasti käisime ja nii nagu tervele sellele saarele siin ringi peale oleme sõitnud. Kuna aga ilmad on meil jätkuvalt natuke jahedad (see eest aga väga ilusad ja päikesepaistelised!), siis tundus väljas magamine mitte nii meeliülendav väljavaade. Kuna täitsa pooljuhuslikult tuli ka meelde, et meil on väikestviisi “tähtpäev” (millel tegelt nagu päriselt mingit kindlat kuupäeva ei olegi ja mida me mitte kunagi varem tähistanud ei ole), siis oli see hea ettekääne, et veidi rohkem kulutada selle väljasõidu peale.

Reede pärastlõunal võtsime siis suuna Yorke’i poolsaarele. Oleme tahtnud sinna juba vist terve aasta minna, aga oleme alati edasi lükanud, sest oleme alati arvanud, et kuna tegemist on suht kauge koha ja suure alaga, siis oleks meil natuke rohkem vabu päevi vaja kui ainult üks nädalavahetus, sest tõenäoliselt ei tahaks me lihtsalt terve nädalavahetuse kuskil ringi sõita, vaid ikka rannas passida ja kalal käia ja igast erinevaid tegevusi ette võtta. Ja noh, kuna kunagi ei suutnud nagu reaalselt mingi 4-5 päeva järjest vabaks planeerida, siis nii see meil alati edasi lükkuski. Nüüd pärast Murray jõe ääres käimist tuli minu pähe aga hoopis selline mõte, et praegu on ju just ideaalne aeg Yorke’i minna, kuna ilmad on niikuinii nii jahedad et kuskil rannas passida ei taha ja saabki lihtsalt niisama ringi kruiisida mööda erinevaid vaatamisväärsusi!

Reede õhtuks jõudsime ööbismiskohta, milleks oli üks väga tore majake, mille endale ühes pisikeses linnakeses täitsa poolsaare tipus rentisime. Kuna tegemist on hooajavälise ajaga, siis on kõik majutus täitsa ebareaalselt odav! Rentisime endale suure kolme magamistoaga maja, kus oli väga mõnus suur terrass ja kamin lihtsalt sellepärast, et see oli umbes-täpselt kõige odavamam majutus tervel poolsaarel (peale telkimise muidugi). Maksime selle eest sama palju kui tavaliselt mingi mõttetu karavanpargi putka eest, kus isegi wc-d ja vannituba ei ole. Peab hakkama vist rohkem hooajavälisel ajal reisima :)

Olime Adelaidest endale kaasa ostnud kõiksugu head ja paremat. Nii kaua kui mina meile ühte head kandikutäit sööki kokku panin, tõstis Maiks terve maja diivanid ümber ja tegi meile kamina ette mõnusa väiske pesakese. Vaatasime filme ja sõime igast head kraami :) Niiii mõnus :)

Järgmisel päeval sõitsime natuke meie linnakeses ringi ja siis suundusime sealsamas lähedal asuvasse Innes rahvusparki. Nii mõneski mõttes meenutas kogu see kant oma kaljude ja suurte lainete ja liivarandade ja laevavrakkidega Great Ocean Roadi, mis Melbourne’i ja Adelaide’i vahele jääb ja mida aastas mustmiljon turisti vaatamas käib. Ainult siis selle vahega, et peale meie polnud mingeid turiste absoluutselt mitte kuskil näha. Ainult mõned tulihingelised surfarid, täiesti ürgselt metsikutes lainetes, mis minule küll suure hirmu naha vahele tõid.

Õhtul käisime kalal, maiks püüdis kaks päris suurt Port Jacksoni haid aga kuna me nendega suurt midagi peale ei oska hakata ja kuna kuuldatavasti nende liha ülikummine on, siis lasime nad lihtsalt tagasi.

Kui mul kalapüüdmisvaatlustest küllalt sai, siis kobisin kohe sealsamas silla otsas asuvasse pubisse sooja. See oli ka omaette kogemus, sest päris tsivilisatsioonist olime me ikka väääga kaugel. Ja kuna praegusel ajal sealkandis peale surfarite mingeid turiste ei käi, siis oli seal pubis ka selline omamoodi seltskond koos. Ma algul nagu natuke mõtlesin, et kuidas ma oma dresside ja tossudega sinna lähen, aga hiljem tuli välja, et ma olin vaat et veel kõige viisakamalt riietunud inimene seal.

Õhtul ajasime jälle kamina ees head ja paremat näost sisse ja vaatasime filme. Nii mõnus oli vahelduseks niimoodi tule ees istuda!

Hommikul sõime terrassil päikeselaigus hommikust ja plaanisime uut päeva. Natuke kahju oli isegi end kokku pakkida seal. Kuigi termomeeter näitas koguaeg sellist tagasihoidlikku 14-15 kraadi, oli ometi koguaeg nii mõnusalt kevadine, sest päike ei läinud vist küll kordagi pilve taha ja juba esimese päeva õhtul meil mõlemal näod õhetasid. Teisel päeval avastasime siis veel umbes mustmiljon randa ja liivaluidet ja üliväikest talveks mahajäetud linnakest.

Terve päeva kulgesime siis niimoodi ringi ja päeva lõpuks leidsimegi ühe ideaalse ranna, kuhu nüüd väga väga kämpama tahame minna! Ja juba lähiajal! Mõnes mõttes oligi selle tripi eesmärk meil otsida mingi hea koht, kus edaspidi nädalavahetustel puhkamas saaks käia. Natuke kaugel see koht muidugi on, aga samas loodame et enne kui päris suvi hakkab, jõuame seal ikka vähemalt ühe korra ära käia… st. siis enne kui turistide hordid kohale uimavad. Natuke tegime sellist offroad seiklust ka, sõitsime pisikestel metsateedel ringi ja vaatlesime loomi. Nägime vist umbes 786666 jänest. Seal on lihtsalt ebareaalselt palju jäneseid ja see, et me mitte ühestki selle nädalavahetusega üle ei sõitnud, on puhas lotovõit, ausalt! Lisaks sellele sõbrunesime päris mitme emuga (ja ühe korra ma päriselt kartsin et nad ründavad mind, kui üks otsustas otse minu suunas joosta!).

Igatahes, tõesti, nii toredat nädalavahetust ei ole väga ammu olnud! Selle kõige toreda lõpetuseks tegimegi ühes inimtühjas rannas liivaluidete vahel piipu, jõime veini ja vaatasime päikeseloojangut. Mõnna on vahepeal ära käia ja midagi muud teha :)

rohkem pilte siin kus alati.