Niiniiiniii, rääkisin siis eelmine kuu siin suure suuga, et hakkan rohkem kirjutama. Ja mis siis tegelikult juhtus, et ma siia kirjutama ei jõudnud? naljakas küll, aga mitte midagi ei juhtunud – ma lihtsalt täiesti unustasin ära et midagi sellist kirjutasin ja mõtlesin ja aeg kuidagi muudkui lippas edasi, kuni ühel päeval lugesin ema kommentaari, et noh, kus su postitused siis jäid. Ma olin lihtsalt nii kaua mõelnud sellest, et kirjutan blogisse, et hakkan rohkem kirjutama, et ma reaalselt unustasin ära, et ma nüüd olengi päriselt selle välja öelnud, haha. Kui ema kommentaari nägin, siis tuli see mulle endalegi üllatusena et ma tegelt ka selle siia kirjutanud olin.

Igatahes, nüüd asja juurde. August möödus meil üpris mõnusalt – ilmad on märkimisväärselt soojemaks läinud, nüüd on vahel päeval juba isegi 23-24 kraadi kanti. Seetõttu oleme rohkem aega kodust väljas veetnud, matkamas ja jalutamas käinud, väljas söönud ja niisama elu nautinud. Mina olen viimase paari nädala jooksul koguni kolm korda linnalähedastesse rahvusparkidesse jõudnud – ühe korra Maiksuga ja kaks korda ühe meie majakaaslase, Ainoga. Nii käisime näiteks ühel hommikul kell 7 Mount Loftyt tegemas – tegemist on üpris väsitava mäkketõusuga, mis edasi-tagasi umbes 9-10 kilomeetri kanti jääb. Mõnus oli hommikul vara seal mütata, üllatasime mõlemad endid üpris hea tempo ja kiire käiguga :) Tulime tagasi alla isegi väikese ringiga!

Maiksuga Morialtas matkamas

Ainoga Mt Loftys 

Paar nädalat tagasi veetsime ühe hästi ilusa ilmaga päeva Glenelgis – Adelaide’i kõige populaarsemas rannas – jalutasime niisama ja käisime söömas. Maiks tellis endale ühe väga ägeda liharoa, mis koosnes emu, metsasea, kitse, kaamli ja hirve lihast. Ja kusjuures enamus neist olid esindatud nii steiki kui ka väikse vorstikese kujul. Meile meeldib kord või paar kuus proovida uusi ja põnevaid sööke, mida varem söönud pole, isegi kui need kõik alati mingid maailma parimad road pole. Need lihad olid tegelt õnneks päris head :)

Maiksu liharoog 

Mina olen nüüd kevadiste ilmade puhul päris palju rattaga sõitmas käinud ja kuna mul väga eriti kuhugi sõita ei ole, siis sõidan tihtipeale niisama kesklinna ja saan seal ühe sõbrannaga kokku pärast tööd. Jutustame tunnikese või nii ja siis väntan koju tagasi. Hea on kodust välja saada, muidu istungi aint siin nelja seina vahel ja käin ühest toast teise. Üks päev käisimegi siis Maarjaga jälle lambaajusid ja verivorsti ja seakeelt söömas. Onkel-kelner eriti uhkelt rõhutas seda taldrikul olevat verivorsti, nagu see oleks mingi ultra-õõvastav söök, teadmata, et meile eestlastele on verivorst üsna tavaline asi :)

Adelaide’i kesklinn

Vahepeal panime uue laari maitsetaimi ja lihtsamaid juurvilju kasvama. Esialgu panin pottidesse, sest väljas oli veel jahe, praegu ma ei olegi veel otsustanud et mis nendega edasi peale hakkan. Enamus taimed on nüüdseks juba üles ka tulnud. Peenrasse pidime ka istutama kui soojemaks läheb, aga mingil põhjusel sinnani veel jõudnud ei ole.

Meie kasvuhoone

Eks natuke oleme ikka süüa ka teinud. Nagu ikka, pilte väga korralikult teha ei ole jõudnud, aga mõned ikka:

Maiksu ja Ellu pannkoogihommik 

Eesti õhtusöök: seljanka, pelmeenid, marineeritud kukeseenesalat

Lapsepõlve õunakook

Kõik-ülejäägid-külmkapist pasta

Magustoit: kohupiimapallid sulatatud šokolaadi, maasikate ja kiiviga

Glenelgis austreid söömas :)