Kuidas me oma mehi otsisime ja maailmaääre leidsime

Jälle üks nädalavahetus läbi. Hetkel sõidame pisikestel käänulistel teedel kodupoole, päike loojub, känksid hüppavad tee ääres, Jess Glynne üürgab raadios laulda ja elu on täitsa vinks.

Selle nädalavahetuse veetsime Freycinet poolsaarel, Tasmaania idarannikul. Nimelt oli Duncsil nädala alguses sünna ja sel puhul otsustasimegi natuke väljasõidule minna. Bookisime endale Coles Bays ühe väga vingete vaadetega kolme magamistoaga majakese, mis tervenisti postide peale oli ehitatud, et merevaatest ikka maksimaalne välja pigistada :)

Eilse päeva veetsime Friendly Beaches nimelises rannakeses jällegi – poisid püüdsid kala ja tüdrukud rääkisid maailma asju sirgeks. Nagu ikka sellistel puhkudel oli meil sööki jällegi nõks liiga palju ja nii me siis seda terve nädalavahetuse ka hävitada püüdsime. Tuli hästi välja, aga selle tulemuseks olid ikka vist kõvasti välja venitatud maod. Kalapüük läks suht sandisti – poisid saidi ühe hai ja parrotfishe, aga kuna need kumbki väga head süüa ei ole, siis lasti nad tagasi merre oma sõprade juurde veel üht päeva elama.. kuni keegi suurem nad ära sööb või mõni vähem valiv kalamees nad välja tõmbab.

IMG_6318

IMG_6325

IMG_6328

IMG_6339

IMG_6361

IMG_6436

IMG_6458

IMG_6535

IMG_6548


Täna hommikul ärkasime varakult, tegime hommikusööki ja päevaplaane – suht kiirelt ja ükshäälselt otsustati, et naispool läheb matkama ja mehed kalale. Freycinet poolsaar on nimelt Tasmaania üks ägedamaid ja ilusamaid kohti – siin asub ka vaat et maailmakuulus Wineglass Bay ja Hazardi nimelised mäekesed, lisaks veel mitmeid-mitmeid matkaradu ja pisikesed unised mereäärsed linnakesed, kus pea kõik majad on vist turistidele rendile anda. Õnneks talvel siin palju turiste ei ole, nii et saab rahulikult omaette olla :)

IMG_6565

IMG_6568

IMG_6584

IMG_6618

IMG_6685

IMG_6694

IMG_6698

IMG_6703

IMG_6705
Meie mõtlesime esialgu vaid Wineglass Bayni oma matka teha, aga kui juba seal olime, otsustasime, et teeme ikka pikema ringi – selle mis tervelt 5-6 tundi aega peaks võtma. Kuna meil kõigil jäi eile trenn tegemata, siis mõtlesime, et teeme siis hästi tempokalt ära ja jookseme/kiirkõnnime selle 11km mägimatka lihtsalt kiirelt läbi. Nii tegimegi, reaalselt võttis see mäest üles, mäest alla, liiva sees, kivide peal jne matkake aega meil 3 tundi. Hullult mõnus oli tegelt. Kuna ma eriti kindel ei ole, et kunagi siiakanti tagasi jõuame veel, siis mõtlesin, et ülisümboolne oleks ikkagi Wineglass Bays ujumas ka ära käia ühe korra elu jooksul :) Ja eriti sümboolseks teeb selle muidu veel asjaolu, et 31. juuli on ikka suht südatalv – siin ei taha suvelgi veetemperatuur väga üle 18 tõusta, mis siis veel talvest rääkida :D Aga mul on tegelt ülihea meel, et käisin, see vist jääb küll eluks ajaks meelde :) Nii mõnus ja karastav! Natuke vähem mõnus ja karastav oli see, et mingid tondid lihtsalt vaatasid mind terve aeg nii nagu see kõik oleks üks maruhea jõulunäidend, mis Vatla valla elanikud esmakordselt kultuurimaja lavalaudadele tõid tädi Salme juubeli puhul. Samas ega vist ei tasu mingi poolpaljalt talvel ringi karelda kuskil rannas kui sul endal päris ujumisriideidki pole, hehe.

IMG_6728

IMG_6735

IMG_6745

IMG_6766

IMG_6782

IMG_6783

IMG_6787

IMG_6788

IMG_6799

IMG_6815

IMG_6817

IMG_6850

IMG_6852
Samal ajal kui meie oma matkakest tegime, olid poisid endale kalastuskoha otsimisega ametis. Kuna siinkandis on leviga suht kehvad lood, siis ei saanud nad meile  otseselt helistada ja öelda, kuhu nad lähevad. Seega mõtlesid nad, et saadavad meile sõnumi esialgsete juhtnööridega kuhu kanti nad minema hakkavad, et ehk meil vahepeal ikka on nii palju levi, et see sõnum läbi ära tuleb.

Sellest tuli meil päris põnev aardejaht – kõigepealt oli sõnumis kirjas, et peaksime sõitma majaka juurde (nagu me üldse teaks kus see majakas on!) ja majakast 200 meetrit enne keerama neljaveolistele mõeldud metsarajale – seejärel sõitma selle tee lõppu, kus leiame teise auto ja autost uued juhtnöörid.

Hakkasime siis sõitma – väikeste viperuste, kuid suuremate kaotusteta leidsime siis ka selle neljaveolistele mõeldud tee üles. See oli päris normaalsete kõrguste vahedega tee, aga õnneks täiesti kõva pinnasega, nii et reaalselt mingit kinnijäämiseohtu õnneks ei olnud, lihtsalt pidi hästi aeglaselt sõitma. Korra läksime muidugi valesti ka, ilma reaalselt aimamata, et poiste auto on vaid ühe kurvi taga. Keerasime teelahkmel valesti ja sõitsime hoopis ühes suurest mäest alla ühte imeilusasse randa. No nii ilusaid kohti ikka annab leida! Eriti lahe oli see, et sealkandis ei olnud üldse reaalselt ühtegi hingelist. Talvel on siin üldse turiste vähem ja turistidel pole tavaliselt eriti maastureid ka – ja mingi rendikast nädalavahetuseks lunastatud Getziga sellistesse kohtadesse juba ei tule. Mäest üles tagasi oli küll veits õudne sõita, kuna istusin siis järsakupoolses küljes, aga tegelt tuli Janel autosõit ikka jube hästi välja ja suuremaks paanikaks polnudki põhjust. Pigem siuke mõnus närvikõdi.

IMG_6886

IMG_6892

IMG_6896
Lõpuks leidsime siis ka poiste auto. Ja tõsitõsi, tuuleklaasi all oli kiri, kus ilusti kirjas, et auto eest läheb teerada, mida mööda minnes peaksime jõudma kivihunnikuni (väike illustratsioon oli isegi juures!), kust juurest peaksime leidma ühe vana trepi, mis meid kaljude pealt alla viib ja poisteni juhatab. Eriti lahedaks tegi selle kirja see, et meil on ju täitsa olemas oma salakeel – nii saigi Maiks meile sinna eesti keeles ilusti kirjutada, et autovõtmed on auto külge kinnitatud varjualuse koti sees, juhuks kui meil autost midagi vaja peaks minema. See tõi mõnusa muige näole (awwww)… sest keegi teine, kes meie autost asju tahaks varastada ju suht suure tõenäosusega eesti keelt ei räägiks :) Kui keegi sinna metsa muidugi üldse kunagi satuks…

Haarasime siis autost oma söögiülejäägid – millest üks asi oli reaalselt ülielusuuruses juustuvaagen, haha, jep me käime juustuvaagnaga kalal! Hakkasime siis tatsama mööda metsateed – poisid oli meile veel kättejuhtuvatest vahenditest noolekesi tee peale pannud ja ausalt öeldes ilma nendeta oleks meil selle “trepi” leidmine ikka väga kaua aega võtnud – Nimelt oli selle trepi vahetus läheduses silt, et läbikäik puudub ja “trepp” ise ka ikka päris vana ja rohtukasvanud.

IMG_6901

IMG_6903

noolekesed

IMG_6904

trepp

IMG_6907

IMG_6916

IMG_6919

Ja sealt me siis ta leidsimegi – üliilusa kaljuseina, meeletu ookeanivaate, värvilised kivitriibud, vahused laineharjad ja kauguses oma kolm väikest täpikest – meie kalamehed. Natuke oli tunne nagu me olekski jõudnud maailmaäärele – ja ei olnud see sinna jõudmine ju ka just päris selline, et sõitsime suveniiripoe ette parklasse ja läksime otse autoparklast klaasist vaateplatvormile “miljonivaadet” imetlema, ise külg külje kõrval Korea turistidega küünarnukke vaateplatvormi käsipuu peal kokku hõõrudes. See kuidas me sinna kohta üldse jõudsime, tegi selle jõudmise enda juba nii eriliseks. See, kuidas neil niimoodi joppas ja nad sellisesse kohta üldse jõudsid, jääb mulle vist elulõpuni müsteeriumiks! Milline vedamine!

Kaljudelt allaronimine kotitäite söökide, juustuvaagna, fotoka ja matkast värisevate jalgadega oli muidugi omaette maailmareis – mõnusalt võttis südame puperdama ja käed värisema. Meeldib-meeldib-meeldib sellistest olukordadest ennast leida! No nii mõnus. Nii ilus. Nii metsik. Nii üksik. Nii lõplik ja lõputu, nii võimas ja võitmatu. NII VÄGEV.

Nii me siis seal olime – sõime otse ookeaniserval oma juustuvaagnat, Donna poolt kaasasaadetud maailma parimat porgandikooki ja mina vähemalt ei suutnud oma õnne ära uskuda. Sellised puutumatud kohad on maailmas olemas ja MINA saan neis käia! Uskumatu, mis elud meile antud on!

IMG_6939

IMG_6952

IMG_6959

IMG_6978

IMG_6980

IMG_6989

IMG_6991

Leia kahelt alumiselt pildilt Karmen :)

IMG_6995

IMG_6998

IMG_7012

IMG_7014

IMG_7064

IMG_7076

IMG_7078

Kuidas Tasmaaniasse sauna ehitada.. või niisama ilus olla!

Nagu juba eelmises postituses mainitud, käisime kahel eelmisel nädalavahetusel Karmeni ja Johni juures sauna ehitamas. Karmen ja John kolisid nimelt kaks kuud tagasi oma uude majja ja kohe algusest peale otsustasid nemad, et kodu ilma saunata on lihtsalt maja. Ehk siis, saun peab tulema!

Arutleti ja arvutati peaaegu kaks kuud, kuni lõpuks kõik planeedid rivistusid ja kõigil meespooltel oli samal ajal vaba aeg. Naised, nagu õiged sekretärid kunagi, pidasid kuupäevade üle pikalt läbirääkimisi ja kui alguses otsustati, et igaksjuhuks eraldatakse kaks nädalavahetust, et kuupäevade lähemale jõudes neist üks valida, siis lõpuks selgus ikkagi, et sellise suurehitise püstipanekuks tuleb kasutada mõlemat.

Esimesel nädalavahetusel korjasid Karmen, John ja väike Lilly meid reede pärastlõunal kodust peale ja sõit Ringaroomasse võiski alata. Juba esimesel õhtul alustasime suurt kokkamist (sest töömeestel peavad ju ikkagi kõhud täis olema ja töömehi oli parimatel hetkedel koguni kümne kanti!) ja mu peamised mälestused selles nädalavahetusest ongi vist köögist :P Tegelikult nägi see kõik välja umbes nii, et mehed ehitasid sauna ja naised käisid kalal, trennis, hommikumatkal, tegid süüa, lebotasid niisama, jõid veini, käisid teises saunas (saunaehituse ajaks on ikka kena ju teine, treileril asuv saun kohale vedada, et ikka pärast raske tööpäeva lõõgastuda saaks hehe!) ja olid niisama ilusad ja head kaaslased oma partneritele (jury is still out on that one).

Kalal käisime koguni kaks korda. Jane ja Duncan on enda väikesesse tehisjärvekesse 3000 vikerforelli istutanud ja neid me siis seal taga ajasime. Kuigi meestel õnnestub sealt alalõpmata kala saada, siis meie lõppsaldo piirdus ühe forelli nägemise ja nulli kinnipüüdmisega. Aga mis seal ikka, vähemalt saime natuke autoga offroadida jejee! Pühapäeval õhtul laekusid külla ka Meri-Kai ja Raul, kes Melbournest Tasmaaniat avastama olid tulnud. Pikalt tegelikult lobiseda polnudki aega, kuna nad jõudsid suht hilja ja hommikul rändasime kõik juba oma teed.

IMG_5553

IMG_5554

IMG_5595

mingid imelikud ämblikuvõrgud.. IGALPOOL

IMG_5611

IMG_5621

8.7km matka võssakasvanud metsarajal ei ole lapsevankriga just kõige lihtsam ettevõtmine

IMG_5623

IMG_5637

IMG_5640

IMG_5646
Teisel nädalavahetusel läks aga hoopis niimoodi, et juba neljapäeval saabus meile külla Kerstikene minu ülikoolipäevilt. Reedel ajasime siin veel natuke asju ja õhtupoolikul võtsime jälle suuna maale. Mehed hakkasid aga jälle sauna ehitama ja naised.. naised tegid ikka sama mis alati – süüa. Ei tegelt, laupäeval käisime väiksel ringsõidul – Bridportis jalutamas ja kohvikus ja hiljem kahes veiniistanduses veini maitsmas ja söömas. Oli üks ütlemata tore sügispäev ja tore on vahelduseks pliksidega roadtrippida, võib kõva häälega 2paci laulda ja kloun olla.

IMG_5693

IMG_5695

IMG_5799

IMG_5800

IMG_5840
Istandused kus käisime, on suht mõlemad suht ikoonilised Tasmaania istandused – Jansz ja Pipers Brook (nende tuntuim kaubamärk on Ninth Island). Veinid olid suht eranditult head, teenindus tore (esimeses väga-väga tore, teises norm, lõppsaldo = tore), söök hea ja seltskond kõige parem. Pärast 18 erineva veini proovimist olid kõigil, peale autojuhi, keeled ikka päris pehmed juba. Aga nii tore oli ja sellele päevale mõeldes kõlab mul kõrvus lihtsalt üks lakkamatu naer.

Laupäeva õhtul tagasi K ja J juurde jõudes hakkasime valmistama Lilly sünnatorti. Sünnatordiks sai seekord kreemine külmsuitsulõhe ja krevettidega võileivatort Miiu blogist! Pole sadakümmend aastat võileivatorti teinud (ja Maik üldse küsis mu käest, et mis imeloom see võileivatort veel on) ja tegelikult oli see üks päris tore ja teistmoodi ettevõtmine!

Pühapäeval hommikul ärkas kogu naispere – mina, Jane, Karmen, Kersti ja Lilly (ehk siis peaaegu kõik eestlased, v.a Maik) kell 5 üles ja hakkas…. eurovisiooni vaatama! Me tõesti arvasimegi mingil hetkel, et Austraalia võidab ja tänu sellele oli ikka päris põnev vaadata!

Eurovisioon vaadatud, pidasime maha ühe vinge sünnipäevahommikusöögi! Laulsime Lillyle sünnalaulu ja tõstsime teda tooliga ikka koguni kaks korda üles ka nagu eestlastele kombeks! Kinkisime kambaga Lillyle sünnaks Peppa Pigi jalgratta ja kiivri, mille üle ta tundus väga õnnelik olevat. Nimelt ei osanud see väike tavaliselt nii krutskeid täis tüdruk selle peale kohe mitte midagi kosta ja lihtsalt istus seal ratta peal jupp aega, õnnis naeratus näol. Kuigi kell viis ärkamine ei kõla tavaliselt just kõige parema ideena, pean ütlema, et oli üks väga vahva hommik. Sellised koosolemise hetked on nii palju väärt.

IMG_5826

IMG_5830

IMG_5841
Aga nüüd siis selle seiklusjuttu peategelasest ka – Saunast. Käesolev oli Maiksul juba kolmas Austraalias ehitatud päris saun, kui esimesi kuue aasta taguseid kilesaunasid ka arvestada, siis viies. Saunaga oli lugulaul selline, et kuna J ja K juures on õues selline katusealune koht, kus hängida, juba olemas, siis otsutati, et saun ehitatakse kohe selle külge, sinna kus varemalt asus üks väikene tööriistakuur. Saun ise on ehitatud peamiselt männist (kusjuures Baltimaade männist) ja pingid tammest. Kerise ehitas John ise, ning uks sai… maiteamillest, pean uurima. Minu arust on kõige muljetavaldam kogu selle asja juures just keris – uskumatu, et üks tüüp lihtsalt sellise asja ehitab. Lisaks plaanisid nad selle kohe enne ehitust ka juba pitsaahjuna kasutusse võtta, nii et ka sellega on ehituse juures arvestatud. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on sellel kerisel ka väljaspool (õues) tavaline klaasist kaminauks, mis tähendab, et osa soojusest kiirgab ka õue ja ka need kes parajasti  saunalaval ei ole, saavad kamina ees soojas istuda.

Sauna tehti ka üks selline madalam ja laiem pingike, kus peal Lilly oma väikese vanniga mahub vees sulistama. See on lihtsalt nii nunnu väike nurgake, et tahaks kohe ise väikene inimtegelane olla ja plastmassvanni mahtuda.

Karmenil ja Johnil oli juba maja ostes aias olemas mullivann, mis nüüd lähiajal sauna kõrvale ümber kolitakse. Samuti kavatseb John sauna välimisele seinale, mullivanni kõrvale teha välidušši ja ämbri, kus endale vett pähe kallata saab. Kokku on tegemist ikka väga vinge alaga ja ma arvan, et see kõik on äärmiselt hästi planeeritud ja ka ehitatud :)

Pilte mul teile häid pakkuda ei ole hetkel, kuna ise ei teinud ja Maiksu telefon pole suurem asi pildistaja.

saun5

saun4

saun3

saun2

saun

rannamuumid

Endal on ka naljakas kirjutada, et üks nädalavahetus käisime lumemaailmas ja siis kohe järgmisel solberdamise jalgupidi rannavees. Ja nende kahe koha vahemaa on linnulennul vähem kui 100 kilomeetrit. Aga mis siin ikka – nii oligi. Eelmisel reedel käisime Jane ja Duncsi juures Ringaroomas saunas ja laupäeval Tomahawkis kalal. Sain ka veits rannaliival sõitmist harrastada. Ja väljas oli lausa väga meelas 16 kraadi sooja, nii et natuke sai isegi liiva peal ringi aeletud ja jalgupidi vees käidud ja igasugu rannakarpe uuritud.

IMG_3952

IMG_3957

IMG_3978

IMG_4004

ja väike video ka..

Elu on jänesed, jänesed ja veel jäneseid!

Pärast üleeelmise nädala trippi Murray jõe äärde tuli meil kange tahtmine kuhugi pikemale väljasõidule minna. Kõige rohkem tahtsime muidugi minna kuhugi kämpama nii nagu vanasti käisime ja nii nagu tervele sellele saarele siin ringi peale oleme sõitnud. Kuna aga ilmad on meil jätkuvalt natuke jahedad (see eest aga väga ilusad ja päikesepaistelised!), siis tundus väljas magamine mitte nii meeliülendav väljavaade. Kuna täitsa pooljuhuslikult tuli ka meelde, et meil on väikestviisi “tähtpäev” (millel tegelt nagu päriselt mingit kindlat kuupäeva ei olegi ja mida me mitte kunagi varem tähistanud ei ole), siis oli see hea ettekääne, et veidi rohkem kulutada selle väljasõidu peale.

Reede pärastlõunal võtsime siis suuna Yorke’i poolsaarele. Oleme tahtnud sinna juba vist terve aasta minna, aga oleme alati edasi lükanud, sest oleme alati arvanud, et kuna tegemist on suht kauge koha ja suure alaga, siis oleks meil natuke rohkem vabu päevi vaja kui ainult üks nädalavahetus, sest tõenäoliselt ei tahaks me lihtsalt terve nädalavahetuse kuskil ringi sõita, vaid ikka rannas passida ja kalal käia ja igast erinevaid tegevusi ette võtta. Ja noh, kuna kunagi ei suutnud nagu reaalselt mingi 4-5 päeva järjest vabaks planeerida, siis nii see meil alati edasi lükkuski. Nüüd pärast Murray jõe ääres käimist tuli minu pähe aga hoopis selline mõte, et praegu on ju just ideaalne aeg Yorke’i minna, kuna ilmad on niikuinii nii jahedad et kuskil rannas passida ei taha ja saabki lihtsalt niisama ringi kruiisida mööda erinevaid vaatamisväärsusi!

Screen Shot 2014-08-09 at 1.56.30 pm

Reede õhtuks jõudsime ööbismiskohta, milleks oli üks väga tore majake, mille endale ühes pisikeses linnakeses täitsa poolsaare tipus rentisime. Kuna tegemist on hooajavälise ajaga, siis on kõik majutus täitsa ebareaalselt odav! Rentisime endale suure kolme magamistoaga maja, kus oli väga mõnus suur terrass ja kamin lihtsalt sellepärast, et see oli umbes-täpselt kõige odavamam majutus tervel poolsaarel (peale telkimise muidugi). Maksime selle eest sama palju kui tavaliselt mingi mõttetu karavanpargi putka eest, kus isegi wc-d ja vannituba ei ole. Peab hakkama vist rohkem hooajavälisel ajal reisima :)

Olime Adelaidest endale kaasa ostnud kõiksugu head ja paremat. Nii kaua kui mina meile ühte head kandikutäit sööki kokku panin, tõstis Maiks terve maja diivanid ümber ja tegi meile kamina ette mõnusa väiske pesakese. Vaatasime filme ja sõime igast head kraami :) Niiii mõnus :)

IMG_2338
Järgmisel päeval sõitsime natuke meie linnakeses ringi ja siis suundusime sealsamas lähedal asuvasse Innes rahvusparki. Nii mõneski mõttes meenutas kogu see kant oma kaljude ja suurte lainete ja liivarandade ja laevavrakkidega Great Ocean Roadi, mis Melbourne’i ja Adelaide’i vahele jääb ja mida aastas mustmiljon turisti vaatamas käib. Ainult siis selle vahega, et peale meie polnud mingeid turiste absoluutselt mitte kuskil näha. Ainult mõned tulihingelised surfarid, täiesti ürgselt metsikutes lainetes, mis minule küll suure hirmu naha vahele tõid.

Õhtul käisime kalal, maiks püüdis kaks päris suurt Port Jacksoni haid aga kuna me nendega suurt midagi peale ei oska hakata ja kuna kuuldatavasti nende liha ülikummine on, siis lasime nad lihtsalt tagasi.

IMG_3399

Kui mul kalapüüdmisvaatlustest küllalt sai, siis kobisin kohe sealsamas silla otsas asuvasse pubisse sooja. See oli ka omaette kogemus, sest päris tsivilisatsioonist olime me ikka väääga kaugel. Ja kuna praegusel ajal sealkandis peale surfarite mingeid turiste ei käi, siis oli seal pubis ka selline omamoodi seltskond koos. Ma algul nagu natuke mõtlesin, et kuidas ma oma dresside ja tossudega sinna lähen, aga hiljem tuli välja, et ma olin vaat et veel kõige viisakamalt riietunud inimene seal.

Õhtul ajasime jälle kamina ees head ja paremat näost sisse ja vaatasime filme. Nii mõnus oli vahelduseks niimoodi tule ees istuda!

Hommikul sõime terrassil päikeselaigus hommikust ja plaanisime uut päeva. Natuke kahju oli isegi end kokku pakkida seal. Kuigi termomeeter näitas koguaeg sellist tagasihoidlikku 14-15 kraadi, oli ometi koguaeg nii mõnusalt kevadine, sest päike ei läinud vist küll kordagi pilve taha ja juba esimese päeva õhtul meil mõlemal näod õhetasid. Teisel päeval avastasime siis veel umbes mustmiljon randa ja liivaluidet ja üliväikest talveks mahajäetud linnakest.

Terve päeva kulgesime siis niimoodi ringi ja päeva lõpuks leidsimegi ühe ideaalse ranna, kuhu nüüd väga väga kämpama tahame minna! Ja juba lähiajal! Mõnes mõttes oligi selle tripi eesmärk meil otsida mingi hea koht, kus edaspidi nädalavahetustel puhkamas saaks käia. Natuke kaugel see koht muidugi on, aga samas loodame et enne kui päris suvi hakkab, jõuame seal ikka vähemalt ühe korra ära käia… st. siis enne kui turistide hordid kohale uimavad. Natuke tegime sellist offroad seiklust ka, sõitsime pisikestel metsateedel ringi ja vaatlesime loomi. Nägime vist umbes 786666 jänest. Seal on lihtsalt ebareaalselt palju jäneseid ja see, et me mitte ühestki selle nädalavahetusega üle ei sõitnud, on puhas lotovõit, ausalt! Lisaks sellele sõbrunesime päris mitme emuga (ja ühe korra ma päriselt kartsin et nad ründavad mind, kui üks otsustas otse minu suunas joosta!).

Igatahes, tõesti, nii toredat nädalavahetust ei ole väga ammu olnud! Selle kõige toreda lõpetuseks tegimegi ühes inimtühjas rannas liivaluidete vahel piipu, jõime veini ja vaatasime päikeseloojangut. Mõnna on vahepeal ära käia ja midagi muud teha :)

IMG_2379

IMG_2431

IMG_2450

IMG_2503

IMG_2739

IMG_2761

IMG_2977

IMG_3086

IMG_3166

IMG_3283

IMG_3381

IMG_3399

IMG_3410

IMG_3429

IMG_3465

IMG_3467

IMG_3503

IMG_3547

IMG_3580

IMG_3591

rohkem pilte siin kus alati.

 

Elu ongi üks suur festival!

Linnaseiklustest siis ka natuke.

Esimesel veebruaril käisime Eveli sünnat tähistamas (kirjutasin alguses tühistamas, haha.. see on siis kui saad juba liiga vanaks, siis iga aasta tühistad ära oma sünna! by Elina). Sattusime sellisesse kohta nagu Casablabla, kus sai igasugu erinevaid toite degusteeritud ja ühte huvitavat trumminelikut kuulatud. Öösel käisime veits klubis ka – suht kole oli (no jees, ausad oleme eksole) – ei ole ikka mingid sellised träna-kommi-klubid meie masti värk. Kuskil sellisel tavalisel mainstream, r’n’b, radiopopi diskol võin ikka käia, aga vaibakloppimine ja pahupidi silmadega proteiinimusklid ei ole minu teema. Aga, peaasi et endal on tore ja lõppkokkovõttes oligi!

935141_10201378904573128_1577193915_n

1560757_10201378904973138_1410479251_n
Üleeelmisel nädalavahetusel käisime ka pubirallil, mis oli ka päris vahvel ettevõtmine. Kord poole aasta jooksul või uude linna kolides on sellised asjad isegi täitsa okeid, saab ühe korraga mitmeid erinevaid kohti näha ja kiiremini selgeks, et kus on mõtet käia ja kus mitte. Lõpetasime selle õhtu jälle meil, kell-5-hommikul piibuga :)

Eelmisel nädalal algas Adelaides kauaoodatud Festival Season! Praegu näiteks on käimas üks suuremaid festivale nimega Fringe, mis hõlmab endas veel väiksemaid festivale ja tuhandeid-tuhandeid üritusi. Seisneb see siis erinevates kontserdites, etendustes, tsirkustes, näitustes jne. Näiteks meeletult palju on erinevate koomikute showsid ja kõiksuguste indie-bändide kontserte. Ühel õhtul võib üle linna olla Fringe’i raames koguni sada erinevat üritust toimumas, nii et täiesti arusaadavalt on meil väga raske sealt hulgast mingit valikut teha. Käisime loomulikult avaparaadil, mis oli mõnes osas ikka korralik friikide kokkutulek (no näiteks osariigi panka esindas transvestiit-strippar). Häid pilte kahjuks ei ole, sest… inimeste pead on liiga suured! (ja see et mul polnud fotokat kaasas ei mängi üldse rolli, eks!)

Pildid Elina telefonist Jaanuar-Veebruar

20140214_210725

20140214_211036

20140214_213458
Mu siirad vabandused kehva kvaliteedi pärast aga ma jätkuvalt usun, et üks kehva kvaliteediga pilt ütleb rohkem kui mitte ühtegi pilti, nii et elab üle :)

Pärast paraadi käisime veel ühel koomikute show’l, kus neli koomikut + õhtujuht tegid lihtsalt 4 tundi järjest nalja. Väga-väga äge kogemus, kindlasti tahame veel minna sellistele üritustele – aga ootame Raidu ära, siis  saab tema ka selle übertuusa kogemuse osaliseks.

Valentinipäeval käisid Maiksul päkapikud ja tõid ühe suure rahapaja, mille eest sai lunastada endale suht unelmate kalastusvarustuse. Seda käisime siis järgmisel õhtul ka katsetamas – sõitsime autoga ühte randa, parkisime ennast otse liivale, kaljude ja lainete vahele ja hängisime seal kuni keskööni – kala väga ei saanud, küll aga krabisid.

Eile käisime Garden of Unearthly Delightsis, mis on siis selline Fringe’i raames ehitatud park-ala, kus igasuguste show’de telgid, llõbustuspargi atraktsioonid, söögi-joogi telgid ja niisama tore hängimine. Oli ühe hästi toreda sõbra ärasaatmispidu – tema lendas nüüd aastaks Filipiinidele ja Indiasse elama, kus tahab oma reisiromaani lõpuni valmis kirjutada. Soovitan vaadata tema raamatu promovideot siit – ei ole küll mingi ülisuperhea kvaliteet, aga väga muhe vaatamine ja meie elame tema seiklustele väga kaasa! Pauliga koos oleme päris mitmeid asju ette võtnud ja kurb on näha teda minemas – üks sümpaatsemaid inimesi, keda oleme 2013. aastal kohanud!

20140216_225910