Maiksu vaheaeg on meil olnud väga edukas – nii palju oleme vabakulgenud, et täitsa segamini on juba kõik päevad ja ööd. Oleme käinud häääääästi palju rannas ja surfamas ja niisama mööda maid ja metsi töllamas ja kuna seda kõike on natuke liiga palju, siis tuleb rohkem selline pildiblogi.

Mõned nädalad tagasi käisime Barossa Valleys. Väga palju ei jõudnudki veiniistandusi läbi sõita, aga ikka sellise maitse saime suhu, et kindlasti tahame uuesti minna! Leidsime ka ühe sellise tammi, mille nimi on Whispering Wall, ning mille ühes otsas rääkides saab täiesti edukalt suhelda inimesega teises otsas, mis on umbes 110 meetri kaugusel. Äge koht, aga kahjuks olid Hiina/Taiwani/Korea turistid olid iga sealse ruutmeetri vallutanud ja röökisid täiesti kõrist oma perekondadele mingeid arusaamatuid asju. Kardan, et nad vist ei saanud selle seina põhimõttest aru. Pärast seda sõitsime hoopis Jacobs Creeki viinamarjaistandusse ja lasime hea maitsta. Siinsetes winerytes on nimelt maitsmine täitsa prii ja õhkkond-olustik veinitarbimist igasti soodustav. No oli supertore, tõesti oli! Isegi minusugusele veinivõhikule. Leidsin aga ühe Moscato, mis oli kohe nii maitsev, et seda tarbitakse meie majas nüüd täitsa hääl meelel.

Juba päris mitu korda oleme käinud surfamas. Adelaidest umbes 100km kaugusel on üks väike koht nimega Middleton, kus on lihtsalt ideaalsed olud algajate jaoks (ma vist olen sellest juba kirjutanud?!), no niiiiii palju täpselt sobivaid laineid ja kunagi ei pea ootama sobivat hetke, kogu aeg lihtsalt anna tuld! Üliäge koht ja kõik kes siiamaani täiesti võhikutena meiega kaasa on tulnud, on ikka alati suht ruttu laua peal püsti saanud :)

Ükskord käisime pärast surfamist ühe väikeses Saksa külas, Hahndorfis – tellisime seal nö. “kaheinimese roa”, mis paraku koosnes niiiiiiiiiii paljust söögist, et rohkem kui poole pidime endale koju vedama. No mis sa ära teed kui kahe inimese peale antakse terve selline suitsusink, mille muidu paneks mingi 4-5-liikmelise pere peale ahju.  Ja sinna juurde lisaks veel mingi 4-5 vorsti (ja mitte väikest), terve koot, hapukapsast, kartuleid jne.

Kuna eelmine couchsurfingu üritus, mille korraldasime oli great success, siis tuli järgmine juba kuidagi loomulikult. Tegime sellise pühapäevase söögipeo, kus kõigepealt tegime terve hunniku piparkooke ja hiljem tegid prantslased meile kõigile crepe – kuna igaüks pidi kaasa võtma vähemalt ühe täidise, mida pannkookide peale/sisse panna, siis tuli sellest kokku üks ilmatuma suur söömaaeg. Kuna enamik polnud elus kunagi piparkooke teinud, oli elevust väga palju! Tsillisime siin täitsa õhtuni välja – mängisime kaarte ja tegime piipu, oli selline hästi rahulik ettevõtmine! :)

…jaaaaa lõpetuseks üks lambipilt Adelaide’i kesklinnast