Matkalised

Eile oli selline vahva päev, et käisime Gorges! Kõik mu “vahva päev” lood algavad vist gorgega haha. Osa gorgest on veel yleujutuste tõttu kinni, aga leidsime ühe uue raja ja tegime siis hoopis seda. Turiste ja linnarahvast oli niiiiiii palju ja nad sindrinahad tahtsid koguaeg mulle talla alla jääda :)

Tegime siis sellise mõnusa 7km ringi, mäest üles, mäest alla. Mõnna oli. Ilmad on ka superhead olnud viimastel päevadel :)

imageimageimageimageimageimage

Nüüd on meil vaikne pühapäevaõhtu kodus – sööme oma viimast pakki mõnusat maiust, joome teed ja vaatame filmi :)

me oleme tegelt maadeavastajatest piraadid

Täna käisime üle pika aja kahekesi Gorges. Mina olin sel aastal juba paar korda jõudnud aga Maiks veel ei olnud! Nii tore oli! Kahekesi koos on asjal ikka hoopis teine nägu. Kahjuks Maiks muidugi väga tihti ei jõua osa võtma nendest üritustest praegusel ajal, aga ehk kunagi hiljem on selle võrra rohkem aega ja vabadust.

Gorges tegime oma lühema ringi – meil muidu on peamiselt kaks ringi mida teeme, üks peaks olema veidi all 4km ja teine kuskil 7-8km kanti, täpselt ei mäletagi. Pikemat ma ei ole ise ka see aasta veel teinud, sest ma ei taha eriti üksinda sinna metsa ronida.. sest seal pole kunagi inimesi eriti ja telefonilevi on ka puudulik.

Igatahes, tegime siis oma ringi ära ja tagasiteel autosse vaatasime, et sel aastal taasavatud Penny Royali seikluspark on veel lahti, et hüppame siis sealt ka läbi. Tegemist ei ole sellise “seikluspargiga” nagu mida meie Eestis nimetame seikluspargiks. See on selline nats teistsugune.. natuke nagu selline miniküla, kus on hotell, restoran, kohvik, baar, pitsapleiss, veini degusteerimine ja siis terve hunnik lastele ja lapsemeelsetele mõeldud atraktsioone – saab kaljuseina mööda üles ronida, paadiga sõita, kahurist lasta, mäe otsast alla hüpata ja palju muud teha. Kuna meie jõudsime sinna suht sulgemise ajaks, siis midagi väga tegema/sööma ei hakanud, vaatasime niisama ringi. Söögikohtade suhtes tundus küll üks väga muhe paik olevat ja kindlasti tahaks sinna millalgi sõpradega koos uudistama minna. Mul oli aint üks asi terve see aeg mõttes seal – ma nii loodan, et see asi ära ei sure, ma nii loodan, et see asi ära ei sure, ma nii loodan, et see asi ära ei sure. Mulle nii meeldib kui püütakse teha midagi toredat nagu see koht, aga kuna Launceston on talvel ikka suht vaikne koht ja see Penny Royal ise on mingitest põhitrajektooridest eraldi, siis kardan et just nii temaga võib minna.. aga eks ole näha! Pöidlad pihku!

telefonipildid jällegi.. 

Version 2

Version 2

IMG_6167

Version 2

IMG_6169

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Supipäev!

Täna oli meie peres supipäev. Lõuna ajal käisid mul külas Jane, Kasondi ja Jasmine ja sõime koos kõrvitsasuppi!  Mulle üliväga maitseb kõrvitsasupp ja ma üritan seda ikka väikeste ühe portsu kogustena ka sügavkülmas hoida (väikestes minigrip kottides), et lõunaks hää võtta oleks. Eelmine kord panin vist sügavkülma 16 portsjonit, täpselt ei mäletagi enam, aga nüüdseks on kõik otsas ja juba uuski peale tehtud. Naljakas on veel see, et ma mitte lihtsalt ei söö seda väga hea meelega, vaid ma pean ennast lausa tagasi hoidma, et mitte kõike kohe esimestel päevadel ära süüa. Reaalselt seisan pooled lõunad külmkapi ukse vahel ja teen iseendale selgeks, et kui sa praegu kõik ära sööd, siis sul ju pärast enam ei ole… Nii juhtub mul muideks paljude asjadega – ostan midagi head ja siis mõtlen, et kui ma nüüd kohe selle ära söön, siis pärast ju enam ei ole… kuni see asi on pahaks läinud ja ma avastan selle kuskil külmkapi nurgast sinepipurgi tagant.

Aga supiteo juurde tagasi – muidu poleks nagu hullu midagi, aga kuna meie majapidamises häid nuge ei ole (jep mis mõttes sellisel kokkamisfännil pole kodus normaalseid nuge!), siis minu jaoks on terve kõrvitsa juppideks lõikamine ja koorimine üks kõige tüütumaid ja nürimaid (!!) tegevusi üldse. Et teha mingi 7-10 liitrit suppi, peab kõigepealt mingi tund aega mõõklema ja see mulle üldse huvi ei paku.

Aga supp ise on hää!

13277664_282373552098364_1874836653_n

Kuradi talv!

Bähääähääää, täna hommikul tõusin üles ja väljas oli 2 kraadi sooja! See oleks ju okei, kui inimesed siin maju soojustada mõistaks. Aga kus sa sellega, milleks soojustada, kui võib lihtsalt lasta õhksoojuspumbal 24 tundi päevas puhuda ja tuhande dollarisi (see vist pole eesti keeles sõna?) elektriarveid maksta? Kui õues on 2 kraadi, siis on meil toas tavaliselt vist umbes 13-15 kraadi. Brrrrrr!

Eesti talved on selle kõrval nii-nii lihtsad ja mõnusad, sest Eestis asjad on nii nagu peavad: õues on külm, aga toas käputavad pisikesed imekaunid inimhinged mähkme väel ringi ja keegi ei tule selle pealegi, et peaks ennast TOAS OLLES soojalt riidesse panema.

Samal ajal Tasmaanias – inimesed ostavad lambanahkseid kõrge säärega susse TOAS KANDMISEKS, kannavad pikki dresse ja mitut pusa üks teise otsas ja istuvad teki sees, jalad ümber radika. Öösel magatakse elektriliste tekkide all. Päriselt. NORM.  Käisin eelmine nädal Bronwynil külas ja tal oli oma kodus terve see aeg sulejope seljas. Ja ausalt, ta ei ole mingi eluheidik.

Mul ausalt ka ei ole midagi selle vastu, et ÕUES külm on – mul on olemas normaalsed riided mida kanda ja ma heal meelel käin selles mõnusalt karges õhus jalutamas ja matkamas, mulle meeldib õues. Ma ei saa lihtsalt sellest aru, et miks toas külm peab olema? Põhimõtteliselt näeb see talv siin välja nii, et aprilli lõpus hakkab mul külm ja siis oktoobris soojenen uuesti üles. Nii kaua käin mingi krampis keha ja kõrvade ligi tõstetud õlgade ja värisevate kätega ringi.

Samal ajal Brisbanes: 29 kraadi sooja…

IMG_5940

vähemalt jalad on soojas

talvemuumid

Heihopsti väikevend ja naksitrallid. Meil on nädalavahetus. Tegelt kohe lõppeb. See nädalavahetus mõtlesime siis tsekkida Launcestoni külje all asuvat suusakuurortit. Ega me sellest midagi eriti ei teadnud, sest netis väga palju infot ei ole ja kohalike seas see ka mingi eriti popp ettevõtmine ei tundu. Veebikaamerast ei olnud ka eriti hästi aru saada, kas tegemist on mingi väikese lumekihiga või lörtsiga või korraliku lumega.

Google Maps väitis, et tee mäele on 60.4 km pikk ja võtab aega… tervelt 1 tund ja 39 minutit. Reaalsuses võttis tegelt muidugi mingi 55 minutit ja me üldsegi ei kihutanud. Ei tea, miks Google maps arvas, et sinnasõit nii aeglane on.

Kodust välja sõites näitas termomeeter 11 kraadi ja mida lähemale mäele, seda madalamale kraad kukkus. Mõned kilomeetrid enne kohale jõudmist saime aga teada, et meid ootab ees valik kahe võimaluse vahel – kas peame oma autole ketid alla panema või hoopis kohalikku maastikuauto teenust kasutama. Kuna kette meil muidugi ei olnud, siis läksime “bussiga”. Tegelt oli minul muidugi hea meel, et bussi valisime, see mäkke sõit oli ikka päris järsk ja kitsas ja ma oleks tõenäolisekt südamerabanduse saanud kui Maiks oleks sõitnud. See onkel, kes masinat juhtis, sai sellega täitsa ideaalselt hakkama :) Teel nägime mõningaid väikeautosid ka, kes ilma kettideta üles olid sõitnud.. no ei läinud neil eriti hästi.

10 mintsa hiljem olimegi üleval ja ohhhh seda üllatust kui selgus, et tegemist ongi päris talve ja päris miinuskraadide ja päris lume ja veel rohke lumega! Ben Lomondi mäe näol on tegemist sellise suht väikese kuurortiga – Kuutsekast vist nõks suurem. Rahvast oli suht normaalselt, mitte liiga palju. Tsekkisime kõik laenutused ja pubid ja möllud üle ja vahtisime niisama inimesi. Naljakal kombel kohtasime seal Harleyt – Harley oli see tüüp kes meile viis ja pool aastat tagasi Bruny Islandil oma snorgelamisvarustust laenuks pakkus ja meid pärast hiljem veel koju ära viskas (No kõigepealt saare ühest otsast teise ja siis praami peale ja praami pealt koju, vot selline vend!). Nüüd astus lampi järsku juurde ja ütles “Elina and Maik!”. Uskumatu! Me muidugi seisime nagu kaks töllmokka seal ja ei saanud sõnagi suust. Samas nii imeline moment, et ei jõudnud pärast ära imestadagi.

Tol päeval me kauaks mäele ei jäänud, sest tegelikult oli tegemist juba hilise pärastlõunaga ja meil oli esialgne plaan lihtsalt vaatama minna, mis seal ka pakutakse. Me polnud isegi vastavalt riietatud, mis muidugi oli mäele jõudes natuke piinlik, et ise tuleme Eestist ja nüüd ei oska talvele vastavalt riidesse panna ennast :D

Igatahes, suur plaan on nüüd tehtud, lähinädalatel läheme veedame ühe toreda päeva seal :)

IMG_3783

IMG_3810

IMG_3821

IMG_3829

IMG_3830

IMG_3831

IMG_3841

IMG_3863

ja väike video ka allatulekust :)

kõht täis, tuju hea :)

Üldises plaanis kulgeb meie talv nii, et… tegelt nagu ei kulgegi eriti. Ma kuidagi mäletan eelmisest talvest et oli jube külm ja pime ja vihmane… see talv ei ole minu arust üldse selline olnud. Jah on olnud jahe ja vahel on isegi vihma sadanud, aga minu arust viimased kaks kuud on tegelt ikka täiesti normaalne ilm olnud. Päeval selline üle kümne kraadi sooja, iga paari päeva tagant isegi 16-18 kraadi. Mulle täitsa meeldib :) Maiksul on praegu vaheaeg, mis tähendab et ta käib tööl. Samas tähendab see ka seda, et tal on nädalavahetused vabad ja me saame igasugu põnevusi koos ette võtta.

Nagu juba eelmisest postituses mainisin, siis oleme palju väljaspool linna ringi seigelnud. Sellele lisaks oleme tavalistel õhtutel päris palju väljas söömas käinud ja muid “tubaseid” tegevusi teinud. Näiteks oli meil üks võrdlemisi “huvitav” Liibanoni söögi õhtu; avastasime ühe toreda Ameerikapärase burgerikoha; käisime Hahndorfis (Adelaide külje all asuv “Saksa” linnake) hapukapsast ja “jõulusööki” söömas ja veel kõikvõimalikes erinevates väikestes ja suuremates kohtades erinevat kraami proovimas. Minu üks viimase aja meeldejäävamaid toiduelamusi olid kindlasti lambaajud, mida eelmisel nädalal töökohtumisel sõin. Väga huvitav ja üldse mitte halb, täitsa veel sööks neid!

Kodus oleme ka kõiksuguseid uusi ja vanu sööke küpsetanud jälle. Ainult pilti võiks tihedamini teha nendest asjadest.

20140510_175015

20140617_191429 2014-06-28 Victor HArbor

20140622_140723

Õgardluse kõrvalt tuleb ennast ikka natuke liigutada ka. Kuigi Adelaides on palju tenniseväljakuid, ei ole siin peaaegu üldse platse, msi õhtuti valgustatud oleks. ja kuna meil läheb juba umbes pool kuus õhtul pimedaks, siis pärast tööd nagu ei olegi võimalik mängida. Otsisime me siis mis me otsisime, aga ikka leidsime suht ühe normaalse klubi ainult, kus õhtuti ka mängida saab. Selle tarbeks oli meil muidugi vaja teha üüüüülipikk leping nendega ja maksta miljon kohalikku raha. Aga klubi on tore – seal on tenniseväljakud, squash, jõusaalid, sisebassein, välibassein, saunad, trennid, kohvik/restoran. Oleme seal nüüd päris palju käinud, ma olen isegi päeval seal kohvikus tööd tegemas käinud – mõnus kamina ääres istuda ja suppi süüa ja “töötegemisenägu” teha. Esimesed kolm pilti on klubist ja viimased on klubi sissekäigu juurest avanev vaade Adelaide’ile! Täitsa kena linn ju :)

20140717_132543

20140717_152517

20140717_152536

20140717_162339

20140717_162341

20140717_162344

20140717_162423