talvemuumid

Heihopsti väikevend ja naksitrallid. Meil on nädalavahetus. Tegelt kohe lõppeb. See nädalavahetus mõtlesime siis tsekkida Launcestoni külje all asuvat suusakuurortit. Ega me sellest midagi eriti ei teadnud, sest netis väga palju infot ei ole ja kohalike seas see ka mingi eriti popp ettevõtmine ei tundu. Veebikaamerast ei olnud ka eriti hästi aru saada, kas tegemist on mingi väikese lumekihiga või lörtsiga või korraliku lumega.

Google Maps väitis, et tee mäele on 60.4 km pikk ja võtab aega… tervelt 1 tund ja 39 minutit. Reaalsuses võttis tegelt muidugi mingi 55 minutit ja me üldsegi ei kihutanud. Ei tea, miks Google maps arvas, et sinnasõit nii aeglane on.

Kodust välja sõites näitas termomeeter 11 kraadi ja mida lähemale mäele, seda madalamale kraad kukkus. Mõned kilomeetrid enne kohale jõudmist saime aga teada, et meid ootab ees valik kahe võimaluse vahel – kas peame oma autole ketid alla panema või hoopis kohalikku maastikuauto teenust kasutama. Kuna kette meil muidugi ei olnud, siis läksime “bussiga”. Tegelt oli minul muidugi hea meel, et bussi valisime, see mäkke sõit oli ikka päris järsk ja kitsas ja ma oleks tõenäolisekt südamerabanduse saanud kui Maiks oleks sõitnud. See onkel, kes masinat juhtis, sai sellega täitsa ideaalselt hakkama :) Teel nägime mõningaid väikeautosid ka, kes ilma kettideta üles olid sõitnud.. no ei läinud neil eriti hästi.

10 mintsa hiljem olimegi üleval ja ohhhh seda üllatust kui selgus, et tegemist ongi päris talve ja päris miinuskraadide ja päris lume ja veel rohke lumega! Ben Lomondi mäe näol on tegemist sellise suht väikese kuurortiga – Kuutsekast vist nõks suurem. Rahvast oli suht normaalselt, mitte liiga palju. Tsekkisime kõik laenutused ja pubid ja möllud üle ja vahtisime niisama inimesi. Naljakal kombel kohtasime seal Harleyt – Harley oli see tüüp kes meile viis ja pool aastat tagasi Bruny Islandil oma snorgelamisvarustust laenuks pakkus ja meid pärast hiljem veel koju ära viskas (No kõigepealt saare ühest otsast teise ja siis praami peale ja praami pealt koju, vot selline vend!). Nüüd astus lampi järsku juurde ja ütles “Elina and Maik!”. Uskumatu! Me muidugi seisime nagu kaks töllmokka seal ja ei saanud sõnagi suust. Samas nii imeline moment, et ei jõudnud pärast ära imestadagi.

Tol päeval me kauaks mäele ei jäänud, sest tegelikult oli tegemist juba hilise pärastlõunaga ja meil oli esialgne plaan lihtsalt vaatama minna, mis seal ka pakutakse. Me polnud isegi vastavalt riietatud, mis muidugi oli mäele jõudes natuke piinlik, et ise tuleme Eestist ja nüüd ei oska talvele vastavalt riidesse panna ennast :D

Igatahes, suur plaan on nüüd tehtud, lähinädalatel läheme veedame ühe toreda päeva seal :)

IMG_3783

IMG_3810

IMG_3821

IMG_3829

IMG_3830

IMG_3831

IMG_3841

IMG_3863

ja väike video ka allatulekust :)

kõht täis, tuju hea :)

Üldises plaanis kulgeb meie talv nii, et… tegelt nagu ei kulgegi eriti. Ma kuidagi mäletan eelmisest talvest et oli jube külm ja pime ja vihmane… see talv ei ole minu arust üldse selline olnud. Jah on olnud jahe ja vahel on isegi vihma sadanud, aga minu arust viimased kaks kuud on tegelt ikka täiesti normaalne ilm olnud. Päeval selline üle kümne kraadi sooja, iga paari päeva tagant isegi 16-18 kraadi. Mulle täitsa meeldib :) Maiksul on praegu vaheaeg, mis tähendab et ta käib tööl. Samas tähendab see ka seda, et tal on nädalavahetused vabad ja me saame igasugu põnevusi koos ette võtta.

Nagu juba eelmisest postituses mainisin, siis oleme palju väljaspool linna ringi seigelnud. Sellele lisaks oleme tavalistel õhtutel päris palju väljas söömas käinud ja muid “tubaseid” tegevusi teinud. Näiteks oli meil üks võrdlemisi “huvitav” Liibanoni söögi õhtu; avastasime ühe toreda Ameerikapärase burgerikoha; käisime Hahndorfis (Adelaide külje all asuv “Saksa” linnake) hapukapsast ja “jõulusööki” söömas ja veel kõikvõimalikes erinevates väikestes ja suuremates kohtades erinevat kraami proovimas. Minu üks viimase aja meeldejäävamaid toiduelamusi olid kindlasti lambaajud, mida eelmisel nädalal töökohtumisel sõin. Väga huvitav ja üldse mitte halb, täitsa veel sööks neid!

Kodus oleme ka kõiksuguseid uusi ja vanu sööke küpsetanud jälle. Ainult pilti võiks tihedamini teha nendest asjadest.

20140510_175015

20140617_191429 2014-06-28 Victor HArbor

20140622_140723

Õgardluse kõrvalt tuleb ennast ikka natuke liigutada ka. Kuigi Adelaides on palju tenniseväljakuid, ei ole siin peaaegu üldse platse, msi õhtuti valgustatud oleks. ja kuna meil läheb juba umbes pool kuus õhtul pimedaks, siis pärast tööd nagu ei olegi võimalik mängida. Otsisime me siis mis me otsisime, aga ikka leidsime suht ühe normaalse klubi ainult, kus õhtuti ka mängida saab. Selle tarbeks oli meil muidugi vaja teha üüüüülipikk leping nendega ja maksta miljon kohalikku raha. Aga klubi on tore – seal on tenniseväljakud, squash, jõusaalid, sisebassein, välibassein, saunad, trennid, kohvik/restoran. Oleme seal nüüd päris palju käinud, ma olen isegi päeval seal kohvikus tööd tegemas käinud – mõnus kamina ääres istuda ja suppi süüa ja “töötegemisenägu” teha. Esimesed kolm pilti on klubist ja viimased on klubi sissekäigu juurest avanev vaade Adelaide’ile! Täitsa kena linn ju :)

20140717_132543

20140717_152517

20140717_152536

20140717_162339

20140717_162341

20140717_162344

20140717_162423

Kui Maiks üksinda koolimajja jõudis..

Luban siin kõiksugu blogisid kokku aga reaalsuses nende kirjutamiseni eriti ei jõua. Püüan ennast nüüd jälle natukeseks kokku võtta ja rääkida Maiksu tegemistest. Püüdsin, mis ma püüdsin, aga teda ma kirjutama ei saanud.. nii, et kahjuks peate minu lugudega leppima.

Esimene semester on siis nüüdseks läbi. Nägi see siis kokkuvõttes välja nii:

Kool algas veebruari lõpus ja esimene nädal toimus siis nö. Orientation week, kus tutvustati ülikooli ja sealseid süsteeme, püüti üliõpilasi omavahel sõbrustama meelitada ja oli üleüldine sisseelamise programm.

Pärast seda esimest nädalat hakkas õppetöö pihta. Igal semestril on keskmiselt neli ainet.. jep, tean, tundub vähe, eks? Tegelikult mitte, sest ained on äärmiselt mahukad. Iga semestri alguses tuleb siis endale ise õppetööks vajalikud raamatud osta. Keskmiselt on ühe raamatu hind umbes 100 dollari kanti ja üldjuhul soovitatakse semestri kohta umbes 500 dollariga arvestada.

Esimese semestri neli ainet olid Engineering Design, Computer Programming, Digital Electronics ja Mathematics 1. Kõige mahukamateks-keerulisemateks osutusid Maiksu sõnul programmeerimine ja matemaatika. Osad programmeerimise kodutööd võtsid ikka oma 20-30 tundi aega. Matemaatika kodused testid umbes teist samapalju (no tegelt minimaalselt vist oleks need 7-8 tunniga tehtud saanud aga kuna neid sai mitu korda teha/esitada, siis Maiks ikka üritas rohkem kui ühe korra teha, et paremat hinnet saada).

Semester kestab 13-14 nädalat ja täpselt poole peal on kahenädalane vaheaeg (märts/septembri lõpp + oktoobri algus). Nii et koos vaheajaga kokku 15-16 nädalat, olenevalt siis sellest, kas on kevadsemester või sügissemester. Semestri lõpus on kolmenädalane eksamisessioon ja sellele järgneb kolmenädalane talvepuhkus (Juuli) või kolmekuune suvepuhkus (Detsember, Jaanuar, Veebruar).

Vaatamata sellele, et eksamisessioniks on ette nähtud kolm nädalat, oli Maiksu esimene sess ikka suht tobedalt üles ehitatud. Nimelt olid neljast eksamist kolm järjestikustel päevadel. Ja neljandat lahutas nendest kolmest vist kokku 4 päeva. Nii et suht ühe nädala peale kokku pressitud. Kõige jaburam selle juures on see, et eksami kestvused ei oli ju mingi suts-ja-valmis, vaid ikka hulk aega varem peab kohal olema, eksam ise kestab 2-3 tundi ja kui veel sõiduaeg sinna juurde arvestada, siis ongi 5-6 tundi päevast läinud ja järgmise päeva eksamiks valmistumise aeg minimaalne. Muidugi teoorias tuleks enne neid kolme saatuslikku päeva järelikult rohkem ette õppida, aga reaalsuses, kolme ainet segamini õppida ja siis suht ühe raksuga kõik eksamid ära teha, on tõenäoliselt ikka hulka ebameeldivam (ja ebaefektiivne) kui konkreetselt ühte teemat korraga võttes.

Hetkel oleme siis otsapidi vaheaega jõudnud (esimene nädal) ja eksamite tulemusi veel ei tea. Loodame, et läks hästi. Kahe nädala pärast hakkab juba uus semester ja hetkel sebimegi uusi raamatuid :)

Maiksu eelnevad neli kuud nägid siis välja sellised, et pärast kooli läks ta kas tööle või tuli koju õppima. Vahepeal oli ikka täiesti hullumeelne aeg (no mingi kuu või nii), et isegi tundi aega päevas ei leidnud, et korra niisama diivani peale maha istuda. Hommikul üles – kooli/tööle – tööle/koju – õppima – voodisse. Ei olnud aega poes käia ega telekat vaadata ega muid tavalise inimese asju teha. Ainult magamise aeg jäigi üle ja seda ka nii 6-7 tunni kanti ainult. Nüüd on nagu märksa toredam olnud, sest sessi ajal ta ärkas ikka hommikul vara üles, õppis päeval ja õhtuti saime ikka natuke hängida ka. Ja nüüd vaheaajal on ju lausa lust ja lillepidu, kui töölt tulles ei peagi õppima hakkama! Hurraa ja hõissassa! (Või siis teine variant on see, et ei jõuagi koju enne kui öösel, sest hirmkangesti oleks tarvis 16 tundi järjest tööl olla – seda muidugi vaheajal, sest viisatingimuste järgi ta kooli ajal üle 20 tunni nädalas töötada ei või. Ja ega ei jõua ka, kool võtab lihtsalt nii suure osa ajast..)

Tööl käib Maiks ühes paadiehitusfirmas. Tegemist sellise pisike ettevõttega, kus on omanik, Maiks, üks noor õpipoiss ja nö. ’koristajaneiu’. Tööandjaga on Maiksul ikka koledal kombel vedanud. Ma ei kujuta ette, et kooli kõrvalt tööl käimine saaks enam paindlikum olla. Põhimõtteliselt käib Maiks tööl siis kui ise heaks arvab/aega leiab. Ei mingeid graafikuid, avamise-sulgemise aegu ja muud seesugust. Mõni päev läheb kell 8 hommikul, teine päev kell 5 õhtul, mõni päev tuleb koju kell 1 öösel, teine päev kell 3 päeval. Teeb lihtsalt seda edasi, mis eelmine kord pooleli jäi või mida ülemus järjekordses sõnumis kirjutab. A ega ta üle mõni tunni päevas seal käia ei jõua..

Vabal ajal tahab härra niisama pikutada, telksu vaadata ja süüa. Kui vahel suure hurraaga avastame, et ’oooo, meil on täna mõlemal koos paar tundi vaba, teeme midagi super põnevat’, siis reaalsuses ikka lõpuks pikutame niisama. Aga ma olen täiesti veendunud, et see on tegelikult talve süü!

Pilt

esimene semester