Kuidas me sõbralikke randu külastasime ja lõhe püüdsime

See nädal on meil eriti kiire nädal olnud. Nädala sees andsime tööle ja koolile korralikult hagu nagu alati, selles ei olnud otseloomukult midagi erilist. Kui välja arvata see osa, et mul oli see nädal teine nädal oma uue tööandjaga ja ma tegelt ei oska selle uue olukorraga suurt midagi peale hakata..

Vähehaaval teen ka oma teist ettevõtet, www.socialhq.com.au, aga selle sait on veel suht väärakas ja osa infot tahab veel asendamist, nii et ärge pikali kukkuge kui midagi on vigane (ja mobiilist ei soovita üldse vaadata, pildid on katki veel :(). Ma seda veel suurelt kuskil ei kuuluta muidu, kuna alles töötan selle kallal. Ja kahjuks praegu eriti aega ei ole, sest kummalisel kombel on mul isegi mõned kliendid täitsa olemas ja äri läheb päris hästi. Tsill on ikka oma asja ajada, väga, väga meeldib.

Continue reading

Külalised & Õgardlus. Jep, that’s the way!

Meil oli vahepeal külalised! Madde ja Reimo said nimelt oma farmipäevad Ringaroomas tehtud (mäletate, vedasime nad endaga Gold Coastilt kaasa?) ja tulid enne saarelt lahkumist meile külla. Plaan oli selline, et peatuvad meil paar päeva, siis tripime natuke koos ringi ja siis lähevad tripivad nemad omaette natuke…

Kahjuks juhtus aga hoopis midagi muud.. nende farmipäevade lõpp sattus ülitäpselt kokku Maiksu semestrilõpuga.. täpsemalt öeldes laekusid nad meile kolm päeva enne Maiksu lõputöö vahetähtaega ja 6 päeva enne Maiksu viimast eksamit.. Ehk siis meie koos trippimine langes kavast ära.. ja no siis tuli see suur veeuputus ja ära langes ka nende endi plaan Tasmaaniat avastada. Millest on muidugi äärmiselt kahju.. ääääärmiselt kahju, eriti kuna nüüd on täiesti imelised ilmad olnud, mul reaalselt nägu põleb praegu päikse käes kui seda kirjutan.

Aga meil oli sellele vaatamata väga tore! Sõime ülipalju head sööki, vaatasime filme/sarju/saateid, käisime nats seiklemas. Reedel käisime Penny Royalis – Madde ja Reimo mekkisid baaris õllesid ja mina olin niisama ilus. Maiks oli muidugi koolis. Sain seekord Penny Royalist palju paremad pildid kui eelmisel korral, päiksepaiste teeb ikkagi oma töö :)

IMG_6438
IMG_6440

 

IMG_6446

IMG_6452

IMG_6453

IMG_6454

IMG_6455

IMG_6456

IMG_6458

IMG_6459

IMG_6460

IMG_6461

Laupäeval käisime näiteks koos Parkrunil, minul õnnestus vaatamata oma haigele põlvele jooksuaega isegi 4 minuti võrra parandada. Pärast Parkruni tegime veel Gorges ühe pikema ringi, nii et telefon näitas päeva lõpuks lõppsaldot veidi all 20km. Mõnus!

IMG_6442

Pärast Parkruni

IMG_6466

Gorges

Palju head sööki mahtus ka nendesse päevadesse. Mulle kohe jubedalt meeldib kui teistele inimestele meeldib söök sama palju kui mulle. No nii tore on! ja veel meeldib mulle kui inimesed viitsivad mu bossamist kuulata ja abikokad on, siis saab palju head sööki poole väiksema vaevaga! Tänks Madde! :)

IMG_6495

Kakiage

IMG_6500

IMG_6505

IMG_6557

Kammkarbid

IMG_6556

IMG_6560

Veel karpe

IMG_6565

IMG_6568

IMG_6571

Kolmapäeval käisin mina aga hoopis Janega teatris! See oli üks… eee… huvitav ettevõtmine. Ütleme nii et roppusi ja alastust jätkus selles tükis terveks eluks. Aga tore oli ikkagi kodust välja saada, ennast normaalselt riidesse panna ja restoranis käia.
IMG_6577

IMG_6585IMG_6573

Nüüd on siis nii, et.. külalised läinud (nemad on nüüd juba otsapidi Balil!), Jane maal, Maiks tööl, päike maja taga peidus ja mina.. mina teen uue kohvi ja hakkan bisnisplaani tegema! Jehuu :)

 

minu sõbrad

Minu peakeses on Tasmaania alati olnud selline.. ajutine peatuspaik, kus ma tegelikult ajan kõiki oma asju sellise taustateadmisega, et varsti lähme minema ja et pole siin mõtet millessegi väga kiinduda. Nii jaotuvad kõik minu tegemised ja otsused kahte leeri:  “On mõtet teha, sest aega on piisavalt” või “ei ole mõtet teha/osta/planeerida sest niikuinii läheme minema..”

Aga kuidagi on meil siin tekkinud olukord, kus meil on siin kõige “omamad” inimesed terves Austraalias ja kus tõesti tunnen, et kuulun kuhugi. Mingil toredal põhjusel on Jane ja Karmen oma meeste ja laste ja laiendatud peredega meid siin nii omaks võtnud ja hästi tundma pannud, et ma ei oska selle ootamatusega suurt midagi peale hakata. Need “pisikesed” asjad, mis nad meie jaoks teevad, on kuidagi nii… Eesti ja nii kodune, et ma olen kurb ja õnnelik ühekorraga.

Näiteks kui Karmen toob kotiga õunu ja rabarbereid ja kõrvitsat, siis mul kuidagi teeb juba see žest üksinda seest nii soojaks, sest nii tehakse ju meie Eestis..  rääkimata sellest, et olen õnnelik saadud kraami üle :) Või kui Donna saadab meile vaestele linnalastele maalt maailma parimaid tomateid või paneb kooki kaasa, siis lihtsalt selles väikeses liigutuses on see kodutunne – sest nii tehakse ju meie Eestis. Kõik see, mis Eestis nii tavaline – et vanaema saadab maalt asju või hoidiseid, või kui lähed kuhugi külla, siis ikka võtad midagi kaasa ja et oma aiasaadused jagatakse ikka sõprade ja sugulaste ja laste ja lastelaste vahel ära – see on siin kuidagi nii palju suurema tähendusega.. sest nii tehakse ju meie Eestis.

Ja no siis lisaks sellised asjad, et Karmeni ja John on meile lihtsalt niisama heast tahtest andnud vaat et pool meie maja mööblit ja et neljapäeval ilmus Jane meile lihtsalt külla peaaegu uue TELEKA ja telkulauaga (who the f does that?).. no mida muud sa teed kui oled ääretult tänulik.. ja siis natuke homesick**.. sest miks te poete niimoodi hinge oma headusega?

Ma ei tea miks ja kuidas me sellised inimesed oma ellu ära teenisime, aga mingil põhjusel meid siin hoitakse ja see hoidmine on kuidagi nii kodune ja kodumaine, et see tõesti teeb südame alt õõnsaks nagu vabalangemine.

Ja toob väikese klombi kurku ka.

IMG_6689

IMG_7308

kui me veel noored olime.. 

Laupäev-tsillpäev

Laupäeval oli üks tore päev :)

Meie trennikava mida Kerliga järgime, näeb kolm korda nädalas ette ühte kiires tempos jalutuskäiku ja kuna kõndimine meile koledasti meeldib ja seda harrastasime juba niikuinii enne seda kava, siis võtsime laupäeval ühe pikema jalutuskäigu ette. Kõndisime Surfersist peaaegu Burleighsse, ainult viimane väike rannariba jäi puudu. Ehk siis tegelikult lõpetasime oma käigu Miami nimelises linnaosas väikse künka otsas :) Pärast jalutuskäiku suundusime BSKT kohvikusse hommikust sööma :)

2016-01-16 10.40.25

2016-01-16 11.18.32-1

Hommikusöök söödud, pidime bussiga tagasi Surfersisse sõitma.. reaalsuses kukkus ikka nii välja, et läksime jala. Mingil hetkel korjas Maiks meid Broadbeachilt peale, sest muidu vist oleksimegi sinna kõndima jäänud.

Käisime kähku kodust läbi ja juba suundusimegi oma järgmisele üritusele. Kerli elab Q1-s, selles samas tornis kus me ka paar nädalat pesitsesime ja seal on elanikel võimalik reserveerida endale ja oma seltskonnale väike minikino. Laupäevaks me siis selle endale reserveerisimegi. Saime kokku Kerli, Madde ja Reimoga ja sõitsime trammiga BroadBeachi, kus suundusime videolaenutusse ja laenutasime endale 2 filmi. Enne kinno minekut tegime Broadbeachil veel väikse lõuna :)

4

Enne kino hüppasime veel poest läbi ja ostsime head-paremat snäkki-jooki, et ikka korralikult üle saaks süüa :P Äge oli niimoodi kinos käia, et ei pidanud teiste kinokülastajate pärast muretsema ja võis tooliga ringi keerutada ja kõva häälega kommenteerida ja toole üles ja alla lasta ja küpsist täis suuga naerda. Kahjuks häid pilte sellest pole, aga midagi ikka :)

2016-01-16 19.15.04

2016-01-16 19.15.25

2016-01-16 19.16.07

Pärast kino laekusime meile ja mängisime Katani Asustajaid. Pole niiiiii ammu mänginud ja Madde ja Reimo jaoks oli see essa kord – mäng venis mingi rekordpikaks, lõpuks kõik olid juba megasigaväsinud ja aint haigutasid siin. Aga lõpuni mängisime – mingi kella kahe ajal öösel vist lõpetasime. Nüüd kui kõigil mäng selge, peaks järgmine kord kindlasti kiiremini minema – ootan juba!

2