Teen siia ühe kiire postituse. Laupäeval hakkas meil siin Tasmaanias vihma sadama (no Mandri-Austraalias hakkas juba mõni päev enne) ja kahe-kolme päevaga tuli nii palju vett taevast alla, et jõgedest on saanud ookeanid, Launcestonis on kolm linnaosa evakueeritud, Maiksu koolist on saanud evakuatsioonikeskus, jõgi viis Jane ja Duncsi naabertuttavatel ära 100 lehma, vähemalt 4 inimest on surnud, kümned majad on üleni veega täitunud, sajad inimesed on kodudeta, tuhanded lehmad ja lambad minema uhutud ning lugematul hulgal autosid ja busse vedeleb nüüd kuskil maailmaäärel asuva kose põhjas… või misiganes koht see on kus kõik need isetekkelised jõed ja nende lõksu langenud asjad lõpuks kokku saavad.
Meie elame õnneks mäe otsas, nii et meie õnneks kuhugi evakueeruma ei pea. Küll aga käisime täna Gorge’i vaatamas ja see mis seal toimub on ikka uskumatu küll. Ja hirmus samal ajal – sellist vett ja veeliikumist ei ole minu silmad veel näinud. Ja tegelikult oli isegi hirmus seal serva peal seista, sest mine sa tea, millal see suur vesi selle kaljuseina ühes sinuga kaasa otsustab võtta.
Launcestonis on tegelikult teatud kohtades isegi sellised üleujutuse ära hoidmiseks mõeldud vallid ja metallväravad (!!), mis sellistel juhtudel kinni pannakse. Sest selliseid juhtumeid on ajaloos umbes mingi 2 ette tulnud ja need on äärmiselt koledasti lõppenud kuna mingi pool linna on ehitatud jõgedest madalamale.. ja suuremaid jõgesid on meil tervelt kolm.. Nii et inimesed on ikka üksjagu ärevil.
Kahel esimesel pildil siis enamvähem sama nurk. Võrdle näiteks silla kõrgust.