Üks päris uus töökoht ja üks päris uus Eesti ettevõte Austraalias :)

Mõtlesin, et kirjutan siis natuke pikemalt ka meie elust-olust – pärast viimast suurt hõiskamist Maiksu uue töökoha üle sain nii mõnedki küsimused uudiste kohta. Viimane aeg vanad võlad tasa teha :D

Viimase mõne kuu jooksul on meie elukesed natuke uusi arenguid näinud. Umbes Augustis hakkas Maiks siis vaikselt tööpakkumisi vaatama, kuigi kooli lõpuni oli tegelikult mõned kuud veel aega. Tegime väikese nimekirja ka Austraalias asuvatest Naval Architecture firmadest, kellel tegelikult tööpakkumisi küll üleval ei olnud, aga kogemus on senini näidanud, et üpris tihti kannab vilja ka otse ise ühendust võtmine ja töö küsimine.

Saatiski Maiks siis umbes 20-30 kirja koos põhjaliku motivatsioonikirja ja CV-ga. Mõnda aega oli küll võrdlemisi vaikne, aga ühel hetkel vastas talle see sama firma, kus ta tegelikult eelmisel suvel Gold Coastil töötas. Esialgu sealtpoolt mingeid suuri lubadusi ega pakkumisi ei tulnud, pigem oli see selline mittemidagi lubav “võib-olla meil tulevikus on vaja kedagi, räägime mõne kuu pärast”. Huvitav oli muidu see, et nad avaldasid tunnustust selle eest, et Maiksul on praktilist töökogemust paadiehituse näol ja veel nende enda töökojast. Rõõmustasime muidugi ka sellise vastuse üle, aga samas eriti mingeid suuri lootusi ei hellitanud.

Mõni aeg hiljem kirjutas Maiks sellele onklile uuesti ja küsis kas on mingeid uudiseid. Eriti mingit otsest vastust sealt ei saanud, lihtsalt mõned pealiskaudsed küsimused ja mõned emailid hiljem tuli jälle vastuseks, et räägime siis uuesti kui Maiksu kool hakkab ühele poole saama ehk siis Oktoobri lõpupoole.

Lõpuks jõudiski siis Oktoobri keskpaik kätte ja pärast järjekordset meilivahetust, helistatigi Maiksule ja öeldi, et saadavad ametliku palgapakkumise lähipäevil ja siis saab juba edasi vaadata. Oi kuidas me ootasime seda pakkumist! 8 päeva lasid nad meil omas mahlas praadida enne kui see lõpuks tuli.. Napilt umbes 10 päeva enne kui Maiks seal juba tööd pidi alustama! Nii juhtuski, et Maiks võttis selle pakkumise vastu, lõpetas Tasmaanias viimased asjad laupäeval 29. oktoobril ja kolm päeva hiljem, 1. novembril alustaski juba 2000km eemal oma uut töökohta, kuhu ta juba kogenud pikamaa sõitjana kõigest ühe ja pool päevaga kohale sõitis.

Hetkel on tegemist küll kolmekuise katseajaga, aga loodame et selle näol on tegemist ikkagi peamiselt formaalsusega ja tööd jätkub kauemaks. Praeguseks on Maiks seal siis juba natuke üle nädala töötanud ja võib täiesti siiralt öelda, et ta on väga rahul. Nii hea on kuulata teda iga päev telefonis elevil häälel rääkimas kuidas ta päev läks ja milliseid uusi võimalusi ja põnevaid ülesandeid on talle antud. Täiesti uskumatu, et Maiks ongi nüüd  ametlikult Naval Architect! Ma ei kujuta ette, et ma võiks millegi üle praegu veel õnnelik olla kui selle! Esimestel päevadel oli ikka täiesti uskumatu, iga päev muudkui korrutasin telefonis, et kui veider, et eelmisel nädalal oli ta veel lihtne üliõpilane ja sel nädalal istub tähtsa näoga Austraalia kõige hinnatuma luksus-sportjahtide kontoris (vaata ettevõtet siit) ja päriselt töötabki seal. Kui sürr, et neli aastat oleme mõelnud ja rääkinud sellest, et ei tea kui ruttu ja kas üldse saab mingile erialasele kohale ja huvitav kuidas see kandideerimine kõik välja näeb ja kaua aega võtab.. ja siis suhteliselt järsku ongi mingist suht mittemidagi lubavast emailivahetusest saanud päris töökoht! Olime valmis ükskõik millisesse maailma otsa kolima, et Maiks saaks vähemalt mingigi erialase töö kust vähemalt alustada ja siis avanes hoopis selline võimalus!

Kuna me juba sügisel tegime oma rendilepingu niimoodi, et lõpukuupäevaks panime 1. novembri (kuna teadsime, et Maiksu kool lõppeb umbes sellel ajal), siis oligi nüüd aeg majast välja kolida. Oleksime saanud muidugi ka pikendada, aga kuna mina olin vahepeal otsustanud et jään Tasmaaniasse natuke pikemaks ja me kahes kohas renti maksta ei tahtnud, siis otsustasime, et mina hoopis kolin ajutiselt Jane juurde.  Miks nii? Sest vahepeal on juhtunud veel selline põnev asi meie elus, et mina asutasin koos oma sõbranna Janega veebipoe nimega Nordlife. Müüme Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist ja Norrast pärit disainerite ja väike-ettevõtjate kaupu, mida ise nendest maadest siis kokku ostame ja siin ladustame. Hetkel nõuab kodukas veel kõvasti tööd, aga ma arvan et kuu aja kohta oleme juba päris häid tulemusi näinud.

Hetkel on pood avatud olnud napp kuu aega aga juba oleme nii mõnedki müügid teinud. Kui ausalt ütleme, siis väga palju aega sel viimasel kuul sellega tegeleda ei ole olnud, kuna Jane oli nüüd just kolm nädalat Eestis ja minul üksi töö, maja pakkimise, kolimise ja kõige muu kõrvalt  väga palju aega just ei jätkunud. Just sel põhjusel võtsin mina vastu ka otsuse praegu Tasmaaniasse jääda – Jane äraolekul oli vaja, et keegi oleks siin ja paneks tellimusi posti ja tema tagasitulekule järgneval ja jõuludele eelneval neljal nädalal plaanime kõvasti tööd teha, et pood ja kõik süsteemid võimalikult põhjalikult ja hästi üles ehitada ja kõik vajalikud süsteemid välja aretada. Ahjaa, Instagrami kasutajad saavad meie tegemisi jälgida ka siin. 

16. Detsembril jõuavad meile külla Anu ja Maldar, kes tulevad Maiksu lõpetamisele, mis toimub 17. Detsembril ja kellega koos siis ka kolm nädalat ringi reisime. Kuni selle ajani olen siis mina peamiselt Tasmaanias ja Maik Gold Coastil, ainult selle väikese erinevusega… et juba homme lendan mina ka natukeseks Gold Coasti puhkama. Plaanin järgmisel nädalal tagasi tulla, et siis kõvasti Nordlife’i kallal tööd teha.

Pärast Maiksu vanematega reisimist (Jaanuaris) loodame siis mõneks ajaks Gold Coasti paikseks jääda ja Nordlife’i üritame Janega siis kahe erineva saare peal elades edasi ajada – Jane hakkab loodetavasti tihedasti Gold Coastil käima ja mina aeg-ajalt ka Tasmaanias. Ja mis see siis ära ei ole tänapäeval Internetis kõik asjad korda ajada :) Praegu on meil enamus kaubad küll Tasmaanias, aga tulevikus hakkame ladustama siiski Gold Coastil – sinna on odavam saatmine ja sealt edasi saatmine toimub ka märksa kiiremini kui Tasmaaniast.

Nordlifele lisaks töötan siis vabakutselisena praegu kahele agentuurile (üks ikka vana hea Skyrocket ja teine uue omaniku teine agentuur) ja ajan ikka oma Social Media HQ klientide asju ka. Rohkem nagu polegi vist suurt midagi öelda… ainult, et ma ei jõua ära oodata, et homne juba tuleks ja ma Gold Coasti jõuaksin ja Maiksu näha saaksin :) Ja sooja päikest!

Jaanipäev Tasmaanias

25. juunil tähistasime Ringaroomas Jane ja Duncsi juures jaanipäeva. Esialgsete plaanide järgi oli üritusele kutsutud päris hea hulk eestlasi isegi, aga kuna suur osa otsustasid talveks parematele jahimaadele (loe: Eestisse) rännata, siis oli see lõpuks selline nelja eestlase ja kümnekonna austraallase üritus.

Originaalis pidi üritus toimuma ühe pisike saare peal, mis keset JD farmi ühes jões asub aga üleujutuste ja kehva ilmateate tõttu kolisime hoopis suurde shedi, sinnasamasse kus ka JD pulm oli. Maiks ja Duncan ehitasid õue suure lõkke (siiamaani käivad jutud pretty fire‘st, kuna Maiks tegi Duncanile just nii selgeks – jaanipäeval peab ikka ilus lõke olema, mitte mingi suvaline) ja ka kuuri sisse tehti väike lõkkekene. John vedas kodust kohale isegi oma suure ja uhke söegrilli ja kuna Duncani saun on treilerile ehitatud ja seda saab igalepool kaasa vedada, siis oli ka see loomulikult peopaigas kohal. Poisid lasid ühe vana piimajahutustünni vett täis ja nii oli neil isegi väike kümblustunn saunast tulekuks valmis.

Continue reading

Maailm vs meie 0:1

Selles igikestvas ilmasõjas nimega Maailm vs Meie võitsime täna ühe suure lahingu – tegime Maiksu maksutagastuse (põmst tuludeklaratsioon) ära ja ei läinudki selle käigus omavahel päris riidu ja visanud arvutit aknast välja. Jee! Väike samm ühiskonnale, maailmatuma suur samm meile! :D

On essa juuli jee
ja se-da teab ju iiiiiiga mees
et täna raha saab!

Tralalalalalaaaa!

Mis tööd ma siis ikkagi teen seal Skyrocketis

Meie elu Austraalias on meie endi jaoks nii tavaliseks saanud, et alles nüüd jõudis kohale, et tegelikult ei ole ma ju siia blogisse vist mitte kunagi kirjutanud oma tööst.. alguses ei osanud nagu kirjutada ja siis oli kuidagi juba liiga tavaline et kirjutada.  Maininud ma mingeid asju ikka olen, aga samas ei ole otseselt seletanud, et mida ma täpsemalt siis ikkagi teen. Ma arvan, et kolm aastat ja kolm kuud on piisavalt pikk aeg, et end nüüd lõpuks kokku võtta ja ära kirjutada see postitus sellest, mida ma siis nende viimaste aastate jooksul teinud olen.

Igaks juhuks vabandan ette, mu eestikeelne sõnavara ei ole kõikide uuemate terminite puhul ehk kõige parem – ma lihtsalt ei ole pidanud neid sõnu kunagi eesti keeles kasutama ja seega panen võib-olla veidi mööda. Kahjuks erialast kirjandust eesti keeles väga palju ei ole ja kui on, siis ma alati kardan, et nende puhul on pool tõlkes kaduma läinud, nii et eelistan inglise keelset – eriti kuna asjad muutuvad selles sfääris nii ruttu, et tõlgitud saavad mõned uuendused alles siis kui need enam mingid uuendusedki pole.

Töötan mina siis sellisele ettevõttele nagu Skyrocket Marketing. SRM on veebipõhine turundusagentuur, mis koosneb vahelduva eduga umbes 6-10 inimesest ja mis eksisteerib ainult Internetis. No inimesed muidugi eksisteerivad päriselt ka, aga ettevõttel kontorit kui sellist ei ole. Kõik, kes meil töötavad, elavad erinevates Austraalia linnades – Brisbane, Gold Coast, Sydney, Adelaide ja Launceston ja üks elab nüüd juba viimased pool aastat Balil. Enamvähem sama seltskond on meil olnud viimased kaks aastat – kõik saavad omavahel hästi läbi ja töötavad koos superhästi, kuigi enamik meist päriselus mitte kunagi kohtunud pole. Nalja saab palju, kuid samas on kõigi töötulemused minu arust ikka suht esmaklassilised :)

screencapture-skyrocketmarketing-com-au-1466511679101

Skyrocket

Teenustest

Teenused mida SRM pakub sisaldavad endas põhimõtteliselt kõike mida ühel ettevõttel Internetis end turundades vaja läheb. Ehitame  veebilehti (veebi arhitektuur, UX, disain ja kood on kõik spetsiaalselt kliendile tehtud, ei kasuta template ega odavlahendusi), kavandame turundusstrateegiaid, teeme SEOd, Adwordsi, sotsiaalmeediat,  illustratsioone, analüütikat, emailturundust, sisuturundust, sisuloomet, CROd, brändingut jne. Vähemal määral ka animatsiooni, trükidisaini ja muud taolist.

Lühidalt ja maakeeli neti- ja turundusvõõrastele kokkuvõttes – SRM ehitab kliendile veebilehe ja kuna sellest üksi ei piisa, siis teeb kõik endast oleneva, et

1) võimalikult suur hulk relevantseid inimesi sellele veebilehele jõuaks;
2) võimalikult suur hulk nendest inimestest saidil ostu sooritaks;
3) võimalikult suur hulk inimesi saidile tagasi pöörduks ja ka teistel liituda soovitaks.
4) kõik ülaltoodud numbrid eksponentsiaalselt suureneks ja kulud väheneks ning kogu ring toimiks katkematult, autonoomselt ja võimalikult automatiseeritult.

Minu tavaline tööpäev

Minu tavaline tööpäev näeb välja selline, et vastavalt aastaajale ja töökoormusele istun umbes 8-9 ajal hommikul laua taha ja ee.. teen tööd. Reedeti ma ei tööta, nii et nädalavahetused on mul kolmepäevased. Ja ma ausalt ei kujuta paremat lahendust ette!

Enamus minu töödest toimub minu emailis – mina olen SRMi projektijuht/kliendihaldur/veebiarhitekt/sada miljonit muud asja. Üldjoontes võib öelda, et kogu kliendisuhtlus käib läbi minu, teistel tiimiliikmetel ühegi kliendiga kontakti ei ole (no Chrisil, ettevõtte omanikul veits on) ja kliendid enamasti ei tea isegi nende nimesed.. nemad on lihtsalt designer või developer või SEO manager. Ainult pikaajaliste ja heade klientidega räägime ikka Jasonist ja Katest ja Moniquest, mitte designerist, developerist või SEO managerist.

Enamik meie klientidest on meie juurde jõudnud oma elurännakutel just veebilehe ehitamise sooviga, ning selle valmides siis meie juurde edasi jäänud – siis juba erinevaid turundusteenuseid ostma. Mõnes näited töödest ka:

screencapture-in2study-com-au-1466512795862screencapture-pricepointmedical-com-au-1466512765886 screencapture-www-wellone-com-au-1466512758619 screencapture-www-coredental-com-au-1466512750290

Põhimõtteliselt käib see siis, et kui klient soovib lahendust mingile probleemile (näiteks veebilehel on vaja midagi muuta või parandada), või mõnd uut turundusteenust, siis saadab ta mulle emaili. Mina siis pean hinna ja töö ulatuse osas läbirääkimised – kui jõuame läbirääkimistega lõpusirgele, väljastan arve ja annan töö teistele tegemiseks edasi. Tööde nö “laiali jagamiseks” ja käe pulsil hoidmiseks kasutame sellist projektijuhtimise keskkonda nagu Redbooth. Redbooth on selline vinge asi, kuhu saab luua iga kliendi jaoks eraldi nö. kausta ja siis kalendri või to-do-listi näol seal endale või teistele meeskonnaliikmetele ülesandeid jagada. Sealtsamast siis võtavad teised tiimiliikmed vastu neile antud ülesanded, teevad need ülesanded ära ja märgivad siis töö tehtuks ja panevad siis kas manustesse kaasa näiteks disaini, raporti või lingivad juba valmis ehitatud tööle.

Screenshot 2016-06-21 22.33.13
Redbooth

Kui töö tehtud, vaatan mina selle üle, küsin vahel targematelt nõu ja annan parandusteks-täiendusteks tagasisidet. Kui parandused tehtud ja uus versioon valmis, saadan selle siis kliendile tagasi ja jään tema arvamust ootama. Nii siblin vahel emaili ja Redboothi vahel mitmeid ja mitmeid kordi tunnis.

Lisaks Redboothile kasutame veel kümneid erinevaid keskkondi, kus koostada näiteks turundus; sisu- ja sotsiaalmeediakalendreid ning näiteks analüütika ja monitooringu tööriistu ja muud taolist.

Näiteks selline tark asi postitab meie eest kõik asjad sotsiaalmeediasse ja blogisse ja seob need kõik omavahel kokku:
screencapture-app-coschedule-com-1466511963818
Lisaks veebilehtedele ja turundusele teeme ka näiteks digitaalseid auditeid. Minu arust on need ühed äärmiselt põnevad asjad – kui meie juurde tuleb mõni täitsa uus klient, siis üritame talle esimese asjana just seda auditit müüa. Seda seetõttu, et antud auditis vaatame üle kogu kliendi Internetis asuva “vara” (kokku hindame umbes 300-400 erinevat faktorit) – otsime üles kõik nõrkused ja tugevused, head ja vead. Identifitseerime lingid, mis SEOle liiga teevad, uurime “liiklust” mis kliendi saidile jõuab – kust see tuleb ja kuhu läheb, mida saidile teeb, miks ära läheb ja kuidas olukorda parandada saaks. Teeme kindlaks talle kõige sobivamad turunduskanalid, võrdleme tema olukorda konkurentidega ja üritame kokku panna ühe hästi asjaliku strateegia, millest saab tegelikult aastaid juhinduda. See juures on peamine just see, et enamus auditist koosneb analüütilisel põhjal – mingeid lambijäreldusi ei tehta ja niisama õhust asju müüma ei hakata. Näiteks tegeleme ka sellise põneva asjaga nagu uurime, miks inimesed ostukorvist ilma ostmata lahkuvad, kui palju neid inimesi on, kuhu nad lähevad ja kuidas saaks neid ostukorvi naasma meelitada. Näiteks antud konkreetne data näeb välja selline:

Screenshot 2016-06-21 22.18.16

Cart Abandonment Funnel Visualisation

Aga mis siin ikka.. rääkida oleks veel oi-kui-palju, aga ma arvan, et siinkohal tuleb joon alla tõmmata, kes see seda tööjuttu ikka jaksab nii pikalt lugeda. Tegelikult ma pean nüüd ausalt ära ütlema, et viimasel ajal üritan nagu rohkem iseseisvalt ka kliente leida, sest.. põhjuseid on mitmeid, aga ma siin ennatlikult midagi kuulutama ei taha hakata. Ja alati on hea omada mitut üksteisest sõltumatut sissetulekut :)

Talv polegi nii vilets, kui normaalses majas elada.

Neljapäeval oli Maiksul selle semestri viimane eksam! Kuigi tal on käed-jalad ikka tööd täis, sest lõputöö tahab kirjutamist, siis on ikkagi jälle üks sümboolne vaheetapp lõpetatud. Nüüd ongi vaid see viimane väike jupike teha! No ja muidugi lõputöö..

Tähistasime seda uue söögilaua ja toolide ostmisega. Me juba kolm kuud plaanisime endale mingit söögilauda osta, aga kuna see maja on meil JÄLLE ajutine, siis ei tahtnud suurt raha alla panna ja muudkui ootasime et mingid kasutatud laud+toolid hea hinnaga netti üles tuleks. Kui me nüüd ausad oleme, siis tegelikult keegi sellega eriti tegeleda ei viitsinud, sest tegelikult mahtusime ju köögis asuva “baarileti” taha sööma ka.. rohkem oli selline, et “vaatame kuulutusi… näe see on normaalne… a ma ei viitsi järgi minna.. okei, paneme mingi sarja siis parem peale”.

Aga neljapäeval! Neljapäeval leidsin ma netist ühe laua ja toolid ja hind oli kõigest $90, mis on ülimegavähe niigi, aga kuna Gumtreesse pannakse ALATI kõrgem hind, sest kõik küsivad niikuinii hinda alla, siis küsisin ka. Saingi! Tore üllatus oli veel see, et kui mu ainuke mure selle lauaga oli see, et ma arvasin, et sellel on ainult 4 tooli, siis tegelikult tuli Maiks koju siiski mingi trikiga 6 tooliga. Nüüd istun ja imetlen siin seda komplekti ja ei suuda uskuda, et nii ilusad asjad saime.  Täiega rahul olen ja kokku läks ainult $70 maksma.

Selle kõige tagajärjel oli mul muidugi tarvis pool maja ümber tõsta. Haha, nagu ikka kombeks eks :) Nüüd olen ülirahul, sest laud sai täpselt selle koha peale, kuhu talvehommikutel ikka oma 3-4 tundi päikest paistab. Nii mõnna!

IMG_6626

IMG_6627

Reede hommikul mängisime, et oleme Haapsalus, on pühapäev ja ostame Teelest saiakesi. Sest Teele saiakesi ostetakse pühapäeviti. Ja sõime oma uue laua taga hommikust. Ja korraks ei pidanudki Maiks kooli või tööle jooksma. a siis jälle pidi.

A muidu koduvärgindusest. Jep, ülitüütu on juba see kolimine, aga ma arvan, et eks see varsti lõppeb ära. Samas, näiteks asju meil mingi megapalju enam ei ole, rohkem viskame ära, kui juurde ostame. Pole vaja nii palju neid asju üldse. Eks neid jõuab kunagi hiljem koguda.

Maja meeldib mulle üliväga, ma nädalas mitu korda reaalselt leian ennast mõttelt, et mulle meeldib siin majas elada. Peamiselt leian ma ennast neid mõtteid mõtlemast koristamise käigus, sest mulle meeldib kui asjad hästi puhtaks lähevad. Ja vanades majades ei lähe. Mulle meeldib, et meil on vähe asju ja palju kappe. Asjad saab kõik kappidesse ära panna ja ei ole mingit kola laiali. Samas võib teise külje pealt öelda, et meil näeb vb kodu välja nagu keegi ei elakski siin, aga ma tõesti ei taha minna praegu enam mingeid linikuid ja küünlaid ja saviplönne ostma, mida kuhugi riputada või asetada suvalisel kombel. Vot lilli tahaks, aga meiesugustele moosekant-nomaadidele oleks lilled ühel hetkel ainult koormaks kaelas. No ja lõikelillede ostmine lõppeks siin maal vist küll pankrotiga.

Muidugi ei ole tegemist mingi unistuste majaga, päriselt elada tahaks ikka teistsuguses, nati suuremas ja parema asukohaga aga võrreldes eelmise aasta elukohaga (nii vana!) ja näiteks Gold Coasti korteri hinnaga (nii kallis!), siis oleme ikka hullult hea diili saanud siin ja meil on kõik ju tegelikult olemas mis vaja. Maja on küll hästi pisike, aga samas mahub siia sisse ikkagi igat vajalikku asja natuke  – kaks magamistuba, vannituba, esik, elutuba+söögitoanurgake, köök, sahver, pesumasinaruum, väike aiake, kuur ja palju sisse ehitatud suuri kappe, kus kola hoida.

2016-03-20 17.27.05

2016-03-18 14.04.52

2016-03-20 17.28.06

Mööbel on meil suht suvaline, sest osad asjad oleme sõpradelt laenuks saanud ja osad asjad ise kasutatult ostnud ja mingist kokkusobitamisest siin väga juttu ei ole olnud. Päris suvalisi asju pole ostnud, aga samas näiteks valged riiulid ja pruunid puitlauad nagu mitte ei lähe omavahel kokku – samas on meil siin majas praeguse seisuga ainult neli ja pool kuud jäänud elada, nii et ei viitsi oma energiat sellistele asjadele kulutada. Eriti kuna tegelikult oleme üldsegi äärmiselt tänulikud, et meile need asjad antud on, sest veel tüütum oleks olnud kõik need osta nii lühikeseks ajaks. Nii, et MISSSIIIIIS et mööbel on suvaline, ikkagi meeldib!

Asukoht on ka ülihea – ei ole küll Launcestoni kõige ilusam linnaosa (võib-olla tagantpoolt vaadates hehe), aga samas on poodi 1 minut, ülikooli ja jõusaali 10 minutit, Jane juurde 5 minutit ja minu jalutusparki umbes 7 minutit kõndida. Kõik on nii käe-jala juures kui veel olla saab. Maiks käib jala koolis, mina jala poes ja pargis – auto seisab enamus aega niisama kodus. Ainult tööl käib Maiks autoga, sest see asub tiba kaugemal ja tal lihtsalt pole seda jalutamise aega. Tal pole enam isegi trenniaega, mis sest, et ma nagu uni peale käin. Ma arvan, et ta on nüüd sel õppeaastal ühe korra jõusaalis käinud muga. Peaks vist liikmesuse ära katkestama :D

Nii, et mulle täitsa meeldib see majake. Muidugi siin ka omad vead – ventilatsioon põhimõtteliselt puudub, aknad ja aknalauad on koguaeg läbimärjad, vaibad on jube odavalt ja viletsalt paigaldatud (väiksed naelad turritavad), soojustus puudub jne, aga lõppkokkuvõttes on positiivset ikka palju-palju rohkem ja kui ma saaks siis ma võtaks selle pisikese minimaja endaga kaasa kuhugi.. sest noh, olgem ausad, selle talve ja asukohaga ma veel leppinud ei ole…