Mõtlesin, et peaks vist natuke veel kirjutama märjast hooajast. Teadupärast asub põhja-Austraalia ju troopilises kliimavöötmes, kus põhimõtteliselt ei räägita mitte neljast aastaajast vaid kahest hooajast – wet season & dry season, ehk siis maakeeli “kuiv” ja “märg” hooaeg. Kuiv hooaeg kestab siis märtsist/aprillist kuni novembrini ehk siis meie mõistes põhimõtteliselt läbi sügise, talve ja kevade ja märg hooaeg kestab siis umbes novembrist märtsini ehk siis läbi suve.

Märja hooajaga käivad kaasas äikesetormid, kõiksugused vihmad (hoovihmad, seenevihmad, uduvihmad vms), ÄÄRMISELT niiske (et mitte öelda MÄRG) õhk, soojad temperatuurid (25-35 kraadi), tihti vahelduv ilm ja meeletu looduse elavnemine. Taimed ja puud lähevad märksa rohelisemaks (pole nad ju pikka aega vett näinud), puhkevad õide, kõiksugused loomad ujuvad oma urgudest välja ja üldse elu läheb kuidagi lärmakamaks ja värvilisemaks. Meil näiteks on tuppa nii palju gekosid kolinud, et ei oskagi nendega enam midagi peale hakata.. eriti kahju on beebidest, sest nad ei oska endaga midagi eriti ette võtta ja siis nad saavad siin nö. koduvägivalla tagajärjel surma.. sest me ju ei oska nendega arvestada ja ikka astume neile koduste toimetuste käigus peale… või paneme midagi peale või jätame nad kuhugi alla.. mu hingel on vist praegu kaks gekobeebi elukest. Mis on tegelt kurb, sest nad on armsad!

Ja see õhk! Õhk on lihtsalt nii niiske.. Tihtipeale ei olegi aru saada, kas ma nüüd higistan nii räigelt või on see lihtsalt mu kehal kondenseeruv niiskus. Igatahes, ei ole harv nähtus, kui inimestel on nägu/selg/kael nii märjad, et reaalselt on näha veepiiskasid üksteise kõrval ja nired jooksevad lihtsalt näiteks mööda selga alla, nii nagu oleks just dušši alt välja astunud ja polekski vaevunud kuivatama.

Põhimõtteliselt näeb see siis siin Airlie Beachil välja nii et kohati on pilves, kohati päikesepaisteline, temperatuurid on praegu varasuvel umbes 25-30 kraadi kanti, vahepeal tibutab, vahepeal sajab hoovihma ja vahepeal paistab lauspäike. Aga samas, praegu mulle selline ilm meeldib. See tähendab natuke jahedamaid hommikuid (Jee, higivaba uni!) ja toredaid värskendavaid vihmasadusid päeval (mõnus jahutus 30 kraadisel päeval).

Ainuke asi mis mulle ei meeldi, on tuppa trügivad putukad! Vot need lendavad prussakad ja tirtsud ja sipelgad jms on tüütud. Eriti kui Di igakord kisama pistab ja mööda tuba ringi jookseb, ise samal ajal karjudes “Elina, Elina, Elina, mida ma tegema peaksin?!?” Maiks just eile rääkis, et kui nad paar päeva tagasi koos hommikust sõid, passis elutoas seina peal üks selline suur prussakalaadne putukas (meil on sellised lendavad, midagi prussaka ja maipõrnika vahepealset.. ja nad lendavad meile koguaeg tuppa, sest meil on rõduuks lihtsalt alalõpmata lahti). Igatahes, samal ajal oli meil Bree külas, kes magas elutoas madratsi peal ja see oli nii naljakas, kuidas Maiks mulle seda lugu rääkis. Ütles, et Di oli jälle veits hüsteeriasse sattunud teemal “appi, seal on prussakas” , mille peale Maiksul oli tekkinud küsimus, et mis ta nüüd tegema peaks, Breele pähe ronima või? Peab ütlema, et Di on üks äärmiselt tore ja lõbus tüdruk, kes lihtsalt kardab neid putukaid ja see lisab igale meie kooselatud päevale natuke vürtsi juurde. Alles eile istusin rõdul ja kuulasin kuidas Di mööda elutuba ringi jookseb ja mingi prussaka eest põgeneb ja jalanõusid mööda tuba laiali loobib :D

Aga tegelikult on lood siin ikka võrdlemisi head selle märja hooajaga – võib öelda, et asume põhimõtteliselt selle kõige alumises servas, mis tähendab, et meieni jõuab sellest kõigest veel suhteliselt vähe.. tuhat kilomeetrit põhjapoole on ikka kardinaalselt teised olud. On kümneid ja kümneid teid, mis igal aastal terve märja hooaja läbimatud on; kogukondi, mis kuudeks muust maailmast ära lõigatud saavad ja mõnikord ka natuke väiksemaid üleujutusi.  Aga tegelikult on selline teistsugune ilm ja kliima ju tore vaheldus!