Esmaspäeva veetsime Daydreami nimelisel saarel. Ujusime, päevitasime, lebotasime niisama. Kuigi seal olles olime asjas isegi natuke pettunud, võib tagantjärele öelda, et tegelt oli isegi päris okei puhkepäev. Olime vist lihtsalt oma ootused-lootused liiga kõrgele ajanud. Igatahes, Daydreamil on siis selline resort, kus on palju erinevaid basseinikesi ja tsillimisnurgakesi, baare-poode-kohvikuid. Ja saab ka snorgeldada ja erinevate veespordialadega tegeleda. Meie võtsime suht rahulikult ja kulgesime seal niisama. Õhtul sõitsime siis praamiga koju tagasi ja passisime niisama :)

Teisipäevaks olime endale kinni pannud seikluse nimega Oceanrafting. See on siis selline päevane tuur, kus ühe suure kummipaati meenutava paadiga (mis tegelikult ei olegi kummipaat, lihtsalt sellised ääred on tehtud) minnakse Whitsunday saarte vahele kruiisima. Rebisime siis endale esimese rea kohad ja Omar sai isegi paadi ääre peal istuda. Mõnus muusika lükati peale ja üks väga tore seiklus võiski alata. Paadisõit Oceanraftinguga ei ole üks tavaline paadisõit – kiirused, hüpped ja kurvid on ikka natuke põnevamad kui niisama tavalisel paadisõidul. Käisime snorgeldamas, ühel väiksel saarekesel ja kruiisisime niisama. Viimaseks ja peamiseks peatuskohas oli muidugi Whitsunday saar oma Hill Inleti ja Whitehaven Beachiga. Eelmisel aastal sai ka põgusalt seda külastatud – lugeda saab siit.

Whitehavenil oli meil ka lõunasöök ja pärast seda mõnus leiva luusse laskmine. Ma jäin kohe päriselt magama :P Pärast väikest uinakut oligi jälle aeg mandri poole teele asuda. Tagasiteel saime isegi veel põnevama paadisõidu osaliseks. Hüppasime laintel ja keerutasime-tiirutasime ümber iseenda. Väga vinge oli! Kogu see päev oli tegelikult äärmiselt lahe! Õhtul vaatasime kodus filme ja natuke õgisime jälle liiga palju vist :P

Kolmapäev oli meil juba ammu kokku lepitud šopingpäev. Käisime Mareni ja Aileniga poodides šoppamas :) Poisid samal ajal ootasid kodus kibeledes, et saaks ainult meie käest auto kätte ja kalale minna.

Ja nii kurb kui see ka ei ole – oligi käes neljapäev, meie viimane täispikk päev koos Mareni ja Omariga. Otsustasime siis viimase päeva mõttes lõpuks linna laguuni ääres ka ära käia. Seal oli tegelikult üllatavalt tore, ei teagi, miks me varem sinna ei jõudnud. Airlie laguuni on igatahes etem kui Cairnsi oma. Lebotasime seal päris kaua, vahepeal käis Ailen autot laenamas ja poest õlut toomas ja nii meil jätkuski juttu kauemaks. Koju jõudes käisime veel meie kodubasseinis ka ujumas :) Väga äge oli!

Viimaseks õhtuks olid meil suured plaanid – kõigepealt Fish D’vine’i sööma ja sealt otse linna peale pidusse. Ma isegi magasin selle nimel, et õhtul kauem vastu peaks :) Ja sättimine võttis meil ka vist oma 2 tundi aega. Plaani esimene osa sujus meil väga hästi. Tellisime Fish D’vine’is ühe korraliku koguse süüa – otsustasime mereanni kandiku kasuks, kuhu lisasime veel ise snäkke juurde. Kokku saime ühe suure laua täie süüa, mida siis kõik koos jagasime. Mul oli nii hea meel näha, et kõigile maitsesid need söögid, mida mina nii kaua juba kõigile tutvustada olen tahtnud :) Teine osa plaanist meil väga hästi ei läinud.. nimelt sõime endal kõhud liiga täis ja välja minemisest ei olnud enam juttugi! Kõik jäid eriti uimaseks ja tõesti hea, et me üldse koju jõudsime kõndida. Väga huvitav oli ka see, et kuigi olime kodus juba korralikult soojendusjooki teinud ja pärast söögi kõrvale ka, olime pärast söömise lõpetamist kõik täiesti kained :P Kodus istusime veel natuke niisama.. nagu kõik meie õhtud tegelikult – rõdul/toas väikse õlle ja piibuga :)

Reede oli üks äraütlemata kurb päev. Sõime siin hommikust ja Maren-Omar panid viimaseid asju kokku. Keskpäeva paiku oligi see kurb hetk käes, kui pidime lennujaama poole sõitu alustama. Lennujaamas oli nii veider. Kurb. Üldse ei tahtnud lasta neil ära minna. Aga kahjuks elu on selline..

Õhtul kodus ei leidnud ka kuidagi asu.. käisin ringi ja midagi teha ei osanud. Maiks oli üks vapper vennike ja hakkas kohe koristama ja möllama. Kui mina niisama molutasin ja mitte midagi endaga peale ei osanud hakata. Magasin ja lugesin ja jõllitasin tühjusesse. Oeh…