Fitzroyst viis lõputu must maantee ja selle valged vööd meid Darwinisse. Aega võttis see kauem veel kui Tallinna linna ehitamine ehk siis üks terve päev (1500km). Darwinis olime ühe öö ja sealt lendasime juba läbi Singapuri ja Helsinki tagasi Eestisse.

Eesti aeg oli üks ütlemata tore ja kiire aeg. Need kolm nädalat lendasid nii kähku.. ja järsku oligi kõik jälle läbi. Aga mul on hea meel, et meil oli vähemalt see kolm nädalatki. Ma arvan, et ma ei hakka siin pikemalt kirjutama, mis me Eestis tegime.. te olite ju ise kõik kohal!

Taaskordne Eestist lahkumine kujunes kuidagi kurvaks sündmuseks. Pikemalt sellel ei peatuks, ei ole vaja endale siin ise kurba tuju põhjustada.

Lend Helsinkisse väljus isegi varem kui oleks pidanud ja seetõttu jäi meil kauem aega, et põhjanaabrite pealinna lennujaamas ringi vahtida. Uni oli juba koledasti peal ja üldse ei viitsinud oodata.

Finnairi lend Helsinkist Singapuri möödus üllatavalt kiiresti ja ei olnudki nii ebameeldiv, kui senised pikamaalennud olnud on. Oma roll oli vist selles, et kuna Maiksu kohal ekraan ei töötanud ja ta pidi filmide vaatamiseks üle vahekäigu kolima, siis sain mina pea terve lennu kahel istmel laiutada :) Uskumatu, aga magasingi vist täitsa 8 tundi! Isiklik rekord taaskord purustatud.

Singapuri lennujaam on igati uhke ja ilus, ainult netti tuleb tikutulega taga otsida ja jumal-teab-mis selleks kõik ära teha. Tüütu! Aga see eest on siin väga toredad lamamistoolid, kus igati mõnus lösutada :)

Seniste lendude ja ootamiste käigus olen siis suutnud juba ühe terve raamatu läbi lugeda – Justin Petrone „Minu Eesti 2“ – 350 lehekülge läks nagu lepase reega! Ega ta nüüd teab mis elumuutev kogemus ei olnud, aga igav ka kindlasti mitte!

Darwini lend lükati meil nüüd natuke edasi.. ametlikult pidime välja lendama 40 minutit tagasi ja uue aja järgi täpselt praegu. Tegelikult tuli aga lennuk suht alles sisse ja ma arvan, et nii pea ei lähe me veel kuhugi.

Aga egas midagi, tore oli teiega inimesed! Teinekord jälle!