Täna hommikul lahkusime Warrnamboolist. Victoria (VIC) osariigist sai South Australia (SA) ja märkamatult olimegi juba (poolteadlikult) ebaseaduslikult puu-ja juurvilju teise osariiki viinud. SA on muide üllatavalt roheline ja värske väljanägemisega. Esialgse plaani järgi pidime ainult 300 km sõitma ja juba päris varakult Robe nimelisse väikelinna jõudma. Plaanid olid meil ilusad – jõuda varakult kohale, linnas ringi vaadata, rannas passida, kalal käia ja kõike muud teha, mida süda parajasti nii-nii väga ihkas. Kahjuks on meid aga Warrnamboolist alates vihm jälitanud ja Robe’is oli ilm kohe ekstrakole. Kurb oli, et ei saanud selles imekaunis linnas pikemalt olla, aga jabur oleks olnud hakata vihmas telki üles panema ja teha poleks ju niikuinii absoluutselt mitte midagi selle vihmaga. Need hele-helesinise veed ja väiksed kohvikud jäidki meist puutumalt sinna maha. Otsustasime, et kui niikuinii õues midagi teha ei saa, siis on mõtekam seda aega sõitmiseks kasutada. Võtsimegi suuna South Australia pealinna Adelaide’i.

Otseloomulikult juhtub nii, et kui Huonville’i lapsed Adelaide’i lasta, siis esimesed 10 minutit ei suuda nad üle tee minna, sest „autosid on ju niiiiii palju ja majad on ju niiiiiii suured“ :D Aga-aga-aga, kõige olulisem: Käisime üle kolme kuu esimest korda vene poes! Vaatasime ja näppisime ja ohkasime seal uuesti ja uuesti. Hinnad olid seal küll vist sama kallid kui nii mõneski uhkemas restoranis, aga siiski olid teatud asjad, mida me sinna maha jätta ei suutnud. Tänaseks õhtusöögiks oli meil siis leib, sprotid, suitsuvorst, kohukesed, napoleoni kook jne. Lisaks on meil nüüd varus ka tatart, heeringat ja muud seesugust :) Mõtlesin poes sada aastat, kas osta mannat või mitte. Ei ostnud. Nüüd kahetsen.

Ööbime taaskord karavanipargis. Minu arust on meil päris armas väike laager. Autos-telgis-kastides elamine hakkab muutuma selgemaks ja toredamaks ja iga päevaga pakime asju järjest ruumisäätlikumalt ja kõik juba kulgevad suht sihikindlalt ja mitte enam pead-laiali-otsas. Nautisime siin siis oma kodumaa-hõngulist õhtusööki. Üks possum üritas küll tuju rikkuda mingite objektide ja ainete puu otsast meie pihta viskamisega, aga see ei häirinud teps mitte! :)