Õuntest ka natuke. Siin kasvatatakse selliseid sorte nagu Royal Gala, Golden Delicious, Fuji, Pink Lady ja natu-natuke ka Sundownerit, Granny Smithi ja Braeburni. Eelmisel aastal oli meil ka Red Delicioust, aga meie kurvastuseks võeti need kõik talvel üles. Red Delicious on enam-vähem kõige parem õun, mida korjata ja sellega teenisime ka kõige rohkem raha (märkimisväärselt rohkem, kohati kordades rohkem). Lisaks oli tal ka hea ajatäite funktsioon – meie farmi põhisortide Gala ja Fuji valmimisaegade vahe on üle kolme nädala pikk ja siis sai nende kahe sordi vahepeal Red Delicioust korjata. Nüüd aga ei midagi, lihtsalt peame ootama kuni uus sort valmib :( Väidetavalt ei too Red Delicious raha sisse ja maitseb ka nagu üks väga halb õun.. aga vot seda maitset ma kohe üldse ei mäleta, nii et ei tea kaasa rääkida.

 

 

 

 

 

 

Õuntega seotud töödest – talvel viiakse läbi winter pruningut. See tähendab siis seda, et saetakse maha suuremad väga vales suunas kasvavad, niisama segavad või ülearused oksad. Suvel tehakse aga summer pruningut (mida oleme meie kõriauguni teinud), kus põhimõtteliselt lõigatakse väikeste oksakääridega ära kõik vesivõsud ja üldse kõiksugu valgust varjav pahn. Kuna meil on tegemist orgaaniliste õuntega, siis ei peab farm märksa rohkem vaeva nägema selleks, et õunad ikka mingi värvi ka peale võtaksid ja selle pärast kulutatakse siin kuulu järgi teiste farmidega võrreldes märksa rohkem aega sellistele töödele nagu valgust varjavate okste ära lõikamine. Selle töö veelgi äärmuslikum versioon on muide deleafing, mis tähendab siis põhimõtteliselt seda et kehvasti värvuvatel sortidel lõigatakse ilusti õunte ümbert lehti vähemaks, et õuntele ikka päike peale paistaks. See töö tundub ikka täiesti mingisugune kilplaste värk olevat – eriti imelik on lihtsalt 8 tundi järjest mingeid õunu nö. lehtedest „välja lõigata“. Lisaks tehakse ka thinningut, mis lühidalt öeldes tähendab seda, et kohtades, kus kasvab liiga palju õunu koos, võetakse osad ära, et teistel oleks rohkem, ruumi, valgust, toitaineid. Väga tüütu töö, sest sellel ei näi kunagi lõppu tulevat.. võid teha 10 ringi ümber puu ja juba thinnitud kohti uuesti üle thinnida. Kõik neid töid tehakse tavaliselt tunnipalga peal.

 

 

 

 

 

 

Tunnipalga peal töötades alustame kell 8.00. Kõigepealt jalutame shedi, kus tavaliselt kõik eriti masendunud nägudega ringis passivad – mingi hommiku värk. Siis venitatakse aega veel mõni minut üle kaheksa ja vaikselt hakatakse antud päeva „objekti“ poole kulgema. Kui kuhugi kaugemale vaja sõita, siis sõidame tavaliselt kas kellegi auto kastis (see on siinmail väga tavaline farmis liikumise viis) või kui keegi naistest on ka tööl, siis saame lihtsalt nendega sõita. Kell 10 hommikul on meil esimene 15-minutiline paus (smoko/morning tea/teatime), kell 12 pooletunnine lõuna ja kell 15 uus 15-minutiline paus (smoko/afternoon tea/teatime). Kell 16.30 saab tööpäev läbi. Smokod ja tead on meil tegelikult tihti ka 25-minutilised ja lõuna 40-minutiline, aga see oleneb sellest kus ja kellega me töötame. Jällegi, oleneb sellest, kus me parajasti töötame, aga kui vähegi võimalik, siis tuleme lõuna ajal koju. Joome kohvi ja puhkame niisama õunapuude vahel hängimisest.

Õunte korjamise protsess on natuke teistsugune. Kuna selle töö puhul oleme tükitöö peal, siis võime tulla ja minna nagu ise tahame. Tavaliselt läheme kell 7 tööle ja lõpetame umbes 6-7 ajal õhtul. Töö ise näeb välja nii, et võtame hommikul endale traktori, mille külge on ühendatud treiler, mille peal omakorda on kolm puidust kasti (bin). Üks kast on umbes 1x1x1 meeter ja mahutab endas ligikaudu 500kg õunu (tegelikult vist midagi 450-500kg vahel). Selle traktoriga sõidame puude vahele. Korjame tavaliselt kahte rida puid korraga – mina korjan ühte, Maiks teist ja traktor seisab nende kahe rea vahel. Õunad korjame kõhu peal olevatesse korjamiskottidesse ja otseloomulikult on Maiksu kott suurem, kui minu oma. Kui me korjaks ainult selliste kottidega, nagu Maiksu oma, peaks olema kotti õigesti täites võimalik kast täis saada 24 kotitäiega.

Esimesena peab täitma kolmest kastist kõige esimese, sest kui täita kõige viimane esimesena, siis võib traktor raskuse ebaühtlase jaotumise tõttu streikima hakata. Kolm kasti täidetud, sõidab Maiks shedi ja laseb kellelgi kahveltõstukiga täis kastid maha võtta ja tühjad asemele panna. Vastavalt sellele, kus korjame, võtab shedi sõit erinevalt aega, tavaliselt jääb see aga umbes 15 minuti kanti. Selle teekonna jooksul sööb Maiks lõunat või pausisnäkki ja mina korjan täis meie mõlema kotid, pikutan ja söön ka lõunat. Kui Maiks ühel heal hetkel tagasi jõuab, hakkab kastitäitmise ring otsast peale. Kusjuures, traktoriga sõitmine võtab sellepärast nii kaua aega, et õuntega kihutada ei tohi, muidu võib keegi bossimatest inimestest kurjaks saada ja isegi täidetud kastid palgast maha arvestada. Kellelgi veel õnneks minu teada nii juhtunud ei ole, küll aga on olen juba sel aastal kuulnud, et on kaalumisel olnud selline olukord. Rahulikult peab sõitma ka selle pärast, et meil siin on üsna mägine olukord ja traktorid ei ole sellel sajandil ostetud.. avariisid ikka juhtub vahel.

Õunahooaja esimesed õunad on Royal Galad, mis valmivad väga ebaõhtlaselt ja tänu sellele korjatakse neid mitmes osas. Sellist mitmes osas korjamist nimetatakse colour pickinguks või size pickinguks. Esimese puhul korjatakse siis värvi järgi – ainult kõige punasemad õunad peab ära korjama. Teise puhul korjatakse suuruse järgi – väiksed õunad jäetakse puu peale. Meie korjame peamiselt ainult värvi järgi, suuruse järgi olen vist kahe hooaja peale kokku ainult ühel päeval korjanud. Mõni nädal hiljem minnakse siis juba korjatud puude juurde tagasi ja korjatakse ka ülejäänud õunad ära. Mõnikord tehakse isegi kolm ringi peale. Teiste sortide (ja ka hästi valminud Galade) puhul korjatakse kõik õunad korraga ära ja seda nimetatakse strip pickinguks. Algajal võtab tavaliselt värvikorjamine natuke kauem aega kui striping, seetõttu makstakse värvikorjamise eest ka natuke rohkem, kui tavalise korjamise eest. Sel hooajal avastasin, et minu jaoks enam vahet ei ole, korjan mõlemat sama kiiresti, nii et selles mõttes eelistan värvikorjamist, sest selle eest saab lihtsalt rohkem raha.

Suht tihedasti kasutuses olev töövahend on redel. Meil farmis kasutatavon äärmiselt tüütu isend – metallist, raske, vana ja hommikuti jääääääkülm. Redeli pulgad on väga peenikesed ja pärast mõnda nädalat üles-alla ronimist hakkavad need pulgad ikka päris kõvasti tallaaluseid soonima. Lisaks on redeli paigaldamine selline üpris hoogne tegevus, mille käigus ei ole (minul näiteks) mingi probleem selle redeliga endale mööda pead tõmmata. Äärmiselt ebameeldiv, not recommend (loe india aktsendiga).

Stay tuned for our next episode: konnad, uus ja uhke pakkimismasin, õunaputka, imelikud inimesed, traatide vahele punutud õunapuud jne :P Sounds boring, riiiiight?