farmilood, osa 3

Shedi juures võetakse õunakastid kahveltõstukiga traktori pealt maha ja pannakse külmhoonesse. Mõne aja pärast võetakse need külmhoonest välja ja viiakse pakkimisse. Eelmisel aastal olid meil üpris päevinäinud pakkimismasinad ja tädisid, kes nende taga töötasid oli päris palju – parematel päevadel umbes kümme. Sel aastal ei ole pakkimisshed veel päevagi täiskoormusel töötanud ja ei ole me ka neid eelmise aasta tädikesi näinud. Kui selle kohta küsisin, sain vastuseks, et nad on puhkusel. See nn. „puhkus“ on juba kaks kuud kestnud, nii et ma ei teagi, mis värk sellega tegelikult on. Kui siia jõudsime, oli shed täiesti tühi ja seal ei toimunud kohe üldse mitte midagi. Vähehaaval on seal tehtud remonti ja tasapisi on hakanud saabuma ka uued masinad.

Nüüd on meil uus sorteerimismasin (grader), mis juttude järgi teeb kuni 600 pilti minutis ja on kõige uhkem masin terve Tasmaania peale. Kuna suurpoodidel on omad nõudmised, siis toob kõige uhkema masina omamine Andrewle juurde palju tööd, sest nüüdsest peaksid ka paljude teiste farmide õunad meie shedist läbi käima. Masin töötab siis lühidalt öeldes nii, et õunad rändavad kastist ükshaaval ühte valgesse kasti, kus sees neist siis liikumise pealt pilti tehakse ja antud tulemuse järgi masin kohe ka hindab, kuhu antud õun saata. Masinast väljudes liiguvad õunad siis vastavalt piltide põhjal saadud kvaliteedihindele ühele 6-7 pakkimisliinist. Need, mis on täielik rämps, liiguvad lihtsalt liini lõppu – mahlakasti. Jah, lugesite õigesti – rämpsust tehakse mahla. Seal on siis kõik mädanenud, ussitanud, kõrvaharkide/lindude poolt söödud, maha kukkunud jne õunad. Väidetavalt ei ole ka vähetõenäoline konnade või kõrvaharkide mahlapressi sattumine. Mahlapress ise ei ole veel kohale jõudnud, aga väidetavalt pidavat olema selliseid Austraaliamaal vaid kolm – miski igavesti uhke ja tark masin olevat.

Need õunad, mis siis pakkimisliinidele jõuavad, peaksid ühel hetkel saama endaga tegelema need tädid (kes on praegu puhkusel), kes need õunad siis ilusti kotikestesse sätivad. Praegu jooksevad õunad pärast sorteerimist lihtsalt kasti ja kedagi pakkimas ma veel näinud ei ole. Loodame, et ühel päeval saan ka seda uut masinat proovida.. ikka üle päeva käime ja vahime seal ääres, kui uskumatult kiiresti (ja tundub ka et suht eksimatult) see kõik õunad ära sorteerib. Eelmine aasta, kui paar päeva pakkimises töötasin, oli küll tore – tädid tõid alati kommi ja mõnus oli vahelduseks midagi muud teha.

Ah et kuidas konnad mahlapressi satuvad? Sellega on selline imelik värk, et mäepealsel elab meil väääääga palju väikseid konnapoisse. Kummalisel kombel neid üheski teises farmiosas ei ela. Elutsevad nad siis puude otsas ja sealt on neid üpris lihtne ka õuntega koos kasti korjata. Kuna nad on nii pisikesed ja me kanname kindaid, siis tihtipeale ei pane esialgu tähelegi kui konna koos õunaga kätte võtad või kui konn lihtsalt niisama käe peal istub. Eriti nunnud hetked on need, kus konn hüppab näkku või dekolteest sisse (isegi päris mitu korda eelmisel aastal). Siis teeme ühed kiiremad tantsusammud, mida saadab tavaliselt kisa/ropendamine/niisama soigumine.

Pärast pakkimist liiguvad õunad siis juba mingite kastiautode ja muude masinatega poodi, turule ja kuhuiganes veel. Õunu muide niisama ära ei pakita – ainult siis kui tellimus tuleb. Senikaua seisavad õunad külmhoones.. kus tõenäoliselt praegu seisab ka minu telefon. Aga kuna seal on külm, pime ja levi pole, siis ei ole me seni seda ka leida suutnud.

Väike osa õuntest müüakse maha ka meie enda õunaputkas, mille kohalik nimi on The Apple Stand. Siinmail on suhteliselt tavapärane, et farmidel on oma müügiputkad kuskil tee ääres. Ja ärge nüüd tooli pealt maha kukkuge, aga aga aga aga .. müüjat nendes putkades tavaliselt pole. On ainult honesty box (aususe karp?!), kuhu siis põhimõtteliselt peaks õunte eest raha panema. Enamjaolt vist ikka pannakse ka.. ei olegi selle kohta tegelikult mingit täpsemat statistikad küsinud :P

2 thoughts on “farmilood, osa 3

  1. Marje says:

    No fakt on see, et meie ARENGUMAAL Eestis ei oleks keegi nii aus- võibolla kaks inimest leidux, enamik lüpsaks nii mis jaksaks. Ja ma ei räägi oma kogemusest.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s