Pühapäeva hommikul otsustasime siis pidustuste hõngu maha jätta ja pealinna kaema minna. Mille kohta ma tagantjärele ütleks, et võib-olla ei olnud kõige parem otsus. Laos on üleüldiselt laiemale üldsusele vist suhteliselt uus sihtpunkt. Ja ennemuistsel aal piirdus keskmine külastaja vist Vientianega (pealinn). Ma usun, et Vientiane on vist ikka üpris kaua mingit hulka „turiste“ näinud. Mis tähendab seda, et siin on juba aastaid mingisugune turismitööstus eksisteerinud ja mõned asutused on juba aasta(kümne?)id eksisteerinud. Mis omakorda tähendab seda, et öömajade suhtes kehtib suht range reegel, et kõik mis on odav või keskmise hinnaga on vana ja kole. Kõik mis on puhas ja uus, on räigelt kallis. Luang Prabang ja Vang Vieng on aga hoopis teistsugused. Kuna nad on turistidele ikka võrdlemisi uued sihtkohad, siis on enamus majutusasutused ikka väga uued. Aga samas täiesti jõukohase hinna eest. Maksime väga mõnusate külalistemajade eest Luang Prabangis ja Vang Viengis pool hinda sellest, mida maksime mingite sitanikerdiste eest Vientiane’is. Ja me tõesti üritasime valida kõikidest halbadest kõige vähem halba.

Bussisõit Vientiane’i kestis lubatud 2,5 tunni asemel 4 tundi. Ma arvasin kohe, et see kaks ja pool tundi on võimatu. Aga noh, mis seal ikka, peaasi ju, et lõpuks kohale jõudsime. Tore oli avastada, et kaks eriti hubast Luang Prabangi kohvikut omavad nö filiaali ka Vientiane’is. Mõnna-mõnna. Ja veel toredam oli avastada, et kuna oleme „suurlinnas“, siis saab siin ka sushit süüa.

Esmaspäeval käisime vaatamas Patouxaid ehk Laose päris oma triumfikaart. See suur monstrum sai siis kunagi 1960ndatel ehitatud. Kuulujutt räägib, et triumfikaar ehitati täielikult rahast, mille USA oli Laosele kinkinud.. et Laos saaks ehitada endale uue lennujaama. Seepärast armastatakse triumfikaart naljatlemisi ka „vertical runwayks“ kutsuda. Silt triumfikaare juures ütleb aga väga vahvas inglise keeles, et triumfikaar ei ole tegelikult kunagi päriselt valmis saanud ja et lähedalt vaadates on see „isegi veel vähem muljetavaldav“. Minu arust päris hea huumor, arvestades, et nad kipuvad siin asja tavaliselt pigem ilustama. Ronisime sinna tippu ja tegime pilti ja uskuge või mitte, aga ka triumfikaare sees oli ka turg :D Siin lihtsalt ongi igalpool turg.

Hiljem käisime veel turul, sest leidsime ennast ootamatult kõikide nende võltside tehnikavidinate maailmast ja siis näppisime neid seal ikka tunde. Ja see on ju nii lihtne kui müüjad ilusti pakuvad istet ja muudkui veavad uusi nutitelefone ette :P