vihmase ilmaga kaasnev igavus

Kui Kagu-Aasia naised käivad pidžaamades (päris tõsiselt, ma olen sellest kõvasti pilte üles pannud), siis siinsed mehed kasvatavad küüsi. Taaskord päris tõsiselt. Ma ei ole siin ühelgi naisel mitte kunagi nii pikki küüsi näinud, kui meestel on. Ja need meeste pikad küüned on pikemad, kui ükskõik millise naise küüned Eestis, keda ma tean. Ja ma räägin täiesti-täiesti tõsiselt. Neil on pikad, viimistletud, ilusad küüned. Ei mingit lakki ega midagi, lihtsalt naturaalsed. Thomhil, keda eile kohtasin, olid mõlema käe väikeste sõrmede küüned umbes kahe sentimeetri pikkused. Uskumatu, kas pole?

Eile sain teada, et Laoses elavad päris looduslikult tiigrid, šaakalid, leopardid, elevandid ja lõuna pool Mekongis isegi väga haruldased Irrawaddy delfiinid. Laoses on ka suur probleem salaküttidega ja kui me käisime Kuang Si kose ääres, siis seal oli ka selline eraldi ala, kus olid küttide käest päästetud nunnud suured mustad karud ja tiigrid. Tiigreid me küll ei näinud, aga kuskil seal pidi ka nende ala täiesti olemas olema. See oli ka kaardi peal näha, aga ma ei teagi miks me vaatama ei läinud..

Aga nüüd üks kurvem teema ka. Ajavahemikus 1964-1973 visati Laosesse üle kahe miljoni tonni pomme, mis teeb üks laadung lõhkekehasid igal kaheksandal minutil üheksa aastat järjest. Kurb lugu seejuures on aga see, et umbes 30% neist lõhkekehadest ei plahvatanud kunagi ja lebavad siiani laiali kusagil Laoses. UXO Lao, mis tegeleb nende sõjajääkide eemaldamisega Laosest on kahjuks viimase 12 aasta jooksul suutnud eemaldada vaid 0.49% maad katvatest lõhkekehadest. Jätkates samasuguse tempoga on Laos lõhkekehadest vaba umbes 100 aasta pärast.

Kokku on nende sõja ajal lõhkemata jäänud pommide pärast tagantjärele surnud juba vähemalt 13 000 inimest, kellele lisandub igal aastal mõnikümmend. Eriti kurvaks teeb kogu loo see, et minu arvates Laos ei olnud seda isegi mitte kuidagi ära teeninud. Laos oli tol ajal kuulutatud neutraalseks riigiks ja kuigi ei Vietnami ega ka USA väed ei oleks tohtinud riigiterritooriumi enda eesmärkide saavutamiseks kasutada, jooksid ometigi läbi Põhja-Laose teed, mida vietnamlased kasutasid oma sõjamoona vedamiseks. Loomulikult USA teadis seda ja tänu sellele sai Laosest läbi aegade kõige rohkem pommitatud riik elanike arvu kohta. On välja arvutatud, et iga Laose elaniku (nii täiskasvanute kui laste kohta) maandus riigis üle ühe tonni lõhkekehi. Täna võib ainult kolm provintsi kaheksateistkümnest öelda, et neil ei ole probleeme lõhkekehadega.

5 thoughts on “vihmase ilmaga kaasnev igavus

  1. Rait says:

    inks.
    issand kui pikk jutt. jube hea on lugeda aga ma väsisin nüüd ära ja pean puhkama minema.
    terrassi õlitasin ka ära ja ega ei viitsigi rohkem midagi teha. Ehk ühe koogi?.millalgi

  2. Marje ja teised says:

    Koogi lubas ta täna teha (24,06), muide, HEAD JAANI! Kuidas te seda seal tähista(si)te? Lõke ikka oli/on? Eesti traditsioone olete tutvustanud vaatamata suurele pommiohule?

  3. Marje ja teised says:

    Kas sa nendest pikkadest küüntest pilte ka tegid? Üldiselt öeldakse meil Eestis, et need mehed, kellel on väikeste sõrmede küüned pikad, on peenutsejad. Ja tavaliselt hoiavad nad selle sõrme veel demonstratiivselt “õieli”.

  4. anni says:

    kui viimati rääkisime, siis ma ei jõudnud vahepeal üles pandud postitusi lugeda ja nüüd oli veel jaan ka (ilm oli üliilus). praegu lugesin mitumitu korraga ja tore oli, eriti arvestades, et teised vahivad samal ajal jalkat :P

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s