Pühapäeva hommikul otsustasime rentida jalgrattad, et natuke Luang Prabangis ringi vaadata. Oi kuidas mulle meeldivad siinsed jalgrattad! Need on natuke nagu need kokukad, mis meil Eestis vanasti olid.. Igatahes, mulle meeldib ratta peal sirge seljaga istuda ja mulle meeldib, kui mu rattal on korv. Kui kellelgi on Eestis sellist jalgratast odava raha eest ära anda, siis ma võin osta, kui koju tulen, AUSÕNA!

Kulgesime siis ratastega mööda jõe äärt, kuni otsustasime natukene lõunat võtta. Istusime maha ühes tagasihoidlikus kohvikus, mille osad sildid ütlesid „Scandinavian Bakery“ ja teised „Swedish Bakery“.. või siis „Bake House“ jnejne. Olime just oma lõunat lõpetamas, kui nägime, et üks Sawngthaewi juht on kangesti hädas. (Ah et mis see Sawngthaew on? See on selline väikene kastiauto, mis on natuke ümberehitatud, nii et selle kastis saaks inimesi vedada. Vaadake piltide pealt. Ma edaspidi kutsun seda kastikaks). Kastika juhi häda seisnes selles, et ta oli suutnud kolmele kutile müüa transpordi Kuang Si koskede äärde ja nüüd oli tal kiiresti vaja juurde leida 2-3 inimest, et kutid ümber ei mõtleks ja minema ei läheks. Samas ei saa ta ka ainult kolme inimesega minna, sest siis ei teeni ta selle reisu pealt ise suurt midagi. Otsustasime, et  kuna tahtsime ju niikuinii kosed üle vaadata, siis võime ju ka kutid ootamisest päästa. Peale mõningast sebimist saimegi lõpuks teele asuda. Koskedeni pidavat olema umbes 45 minuti sõit. Olime juba oma 15 minutit sõitnud, kui jõudsime bensiinijaama, kus kastika kutt tahtis tankida. Kahjuks bensiinijaamas bensiini ei olnud. Pidime tagasi linna sõitma. Tankisime. Alustasime teekonda otsast peale :P Pärast 45 minutit ja üpris huvitavat teekonda jõudsimegi nö. „kohale“. Koskesid ei paistnud kuskilt ja meie kastika kutt ütles, et peame maha hüppama ja „juu voook, tuu minuts!“ Mis siis ikka, hakkasime kõndima. Oli küll jah ainult paar minutit kõndida, aga taaskord olime kõik terve kambaga tünga saanud. Kõik ülejäänud masinad sõitsid ilusti väravasse välja, meie oma mingil põhjusel aga ei soovinud. Natuke nõme oli seal ülesmäkke vantsida, kui ülejäänud turiste täis autod meist mööda kihutasid.

Kosed ise oli kõige ägedamad, mida ma kunagi näinud oled! Kuigi ega seal väga mingeid „koskesid“ tegelikult polnudki, üks suurem ja teised sellised pisikesed. Aga need sinakasrohelised basseinid, mis seal koskede vahel asusid, need oli tõesti lahedad! Oleks tahtnud, et seal poleks olnud mitte ühtegi inimest peale meie ja et oleks võinud lõpmatuseni igalt poolt alla hüpata! Eriti äge oli veel see, et .. ma ei tea kui paljud teist teavad kes või mis on Dr. Fish. See on selline „teenus“, mida siin kagu-Aasias peaaegu igal pool osta saab, et lükkad oma jalad vanni või akvaariumisse ja siis väiksed kalad söövad su surnud naharakud ära. Tegemist on äärmiselt kõditava protseduuriga, eriti kui kalad juhtuvad näljased olema. Vot need väikesed kalad on päris tasuta olemas neis väikestes basseinides seal väikeste koskede vahel, kus me väikestviisi ujusime. Igatahes, et saada teada, milline see koht oli, peate pilte vaatama.. sest mina ei oska seda kirjeldada. Aga minu jaoks väga väga muinasjutuline koht.. tahaks et selline oleks enda kodu juures ja et mitte keegi terves maailmas ei teaks, et see üldse olemaski on! Ujusime ja hüplesime seal ja kõik oli vahva.. kuni pidime linna tagasi sõitma.

Kuna aga päev oli juba siiamaani nii nunnu olnud, siis otsustasime, et läheme ja võtame veel ühe sauna ka. Reklaamiti välja kui taimne aurusaun ja me arvasime, et raudselt on mingi selline 40-50 kraadine tagasihoidlik ruumike. Tegelikult oli see ühe aurusauna kohta väga kuum ja sidrunheina lõhn tegi selle veel eriti uimastavaks. Ühe korra hakkas mul ikka nii palav, et pidin sealt kiiremas korras välja jooksma. Igatahes, väga uudne, aga samas väga positiivne saunakogemus! Et asi ikka ametlikult traditsiooniline oleks, võtsime ühed Lao õlled ka ligi. Ja pärast veel ühe tunniajase kuuma piparmündi massaaži. Mööönus. Ja siis sõitsime oma jalgratastel (mille me endale terveks päevaks ju rentinud olime ja mis meid terve päev saiapoe ees ootasid) läbi õhtuse Luang Prabangi tagasi külalistemajja. Ilus oli.