Kes hüppaks välja täiesti korras lennukist?

MEIE!!!!

Ja siit saigi alguse papsi ja minu uus vallutus!

Algas siis meie päev hommikul kell 6 järjekordselt väikse piibu, kohvi ja burgeri taolise olevusega. Seejärel tegime teed natuke värisedes alla bussi ootama. Ilmuski siis meie buss, mis viis meid Skydive Cairns uksele. Sai siis seal 10 mintsa mingeid pabereid täita, mis koosnesid siis taolistest küsimustest nagu „kas tarbid narkootikume“ ja „kas oled laksu all“. Ja siis juba ilmuski mingi kutt papsi juurde, kes ütles, et on papsi instruktor Mike ning kiskus papsi eemale ja kukkus talle seletama mis ta tegema peab. Üritasin küll vaikselt kiibitseda aga kahjuks ei õnnestunud kuna minu tandem master Jeremy ilmus ka välja ja hakkas mulle värke seletama. Nu ega seal mingit pikka juttu polnudki lihtsalt, et kui välja kukume, siis banaani asend ja et kui maapinnale lähemale jõuame, siis ta ütleb, millal jalad tuleb üles tõsta. Lihtne! Siililegi selge! Igaks juhuks tõlkisin papsile ka üle koos demonstratiivsete näidetega ning seejärel, kui kõik minu eesti keelelt ja liigustustelt oma pead ära pöörasid, jagati meile varustus kätte (paar trakse ja prillid) ning kupatati uuesti bussi.

Järgmine peatus lennujaam. 2 minutit ja lennuk oligi ees ning juba ronisime lennukisse instruktori jalge vahele. Lennuk oli siis selline väike, kus istmed puudusid (istusid kaksiraksi üle mingi pehme paneeli) ning ukski polnud suurem asi(selline üles libisev pleksiklaas, aga see oligi vist mõeldud nii, et seda hea kinni-lahti teha). Ning oligi start mingi 10 minutit peale lennujaama saabumist. Mürises ja kohises see lennuk ning aega võttis oma 15 mintsa (see oli tegelt üpris kaunis vaade, mis sealt lennukist avanes aga meil oli muulegi tähelepanu pöörata, nagu näiteks värisemisele) kuni jõudis eesmärgini, 14 000 jala ehk siis mingi 4,3 kilomeetri kõrgusele. Umbes 5 mintsa enne seda  küsisin, et kas oleme kohal ka juba, aga siis sain vastuseks et alles poolel teel. Järsku küsitigi minult kas tahan esimesena minna ja ega sealt siis muud vastust saanudki tulla kui „MUIDUGI“ (ega ma tahtnud vaadata kuidas teised sealt välja kukuvad). Ja siis oligi nii: punane tuli – prillid ette, kollane tuli – uks lahti ning roheline tuli – jalad uksest välja. VÕIMAS vaade!

Ning oligi lahtitõuge, põsed käisid lopa-lopa. Sai kiirelt selgeks, et suu lahti kisada ei tasu, kuna siis on päris raske hingata. Mats õlale tähendas, et lase käed traksidest lahti (seda ma ei hoidnud kartusest vaid seda pidi tegema, ei tea miks aga noh ega see ei seganud ka, neid oli isegi päris hea pigistada). Kuna kiirus kisub selle 60 sekundi jooksul, mis vabalangeme, üpris suureks (oli kirjas et umbes 200 km/h), siis minul igal juhul läks lõpupoole hingamine juba üpris raskeks. Aga see võis olla ka kartusest, sest paps ütles, et tema seda ei kogenud. Mats õlale uuesti ning juba kuulengi, kuidas vari loperdab ja kohe ongi pidurdus ning kergendus. Välja arvatud see koht kui master Jeremy otsustas mu trakse lõdvendada ja korraks tekkis selline tunne, et libisen välja. Aga ei, hoopis mugavam oli. Küsis veel, et kas mul on läätsed ning saades vastuse „ei“, lubas prillid eest võtta ning vaba vaadet nautida. Osutas välja kuhu paps kukkus ja kusjuures paps kukkus palju kiiremini kui mina. Seetõttu ta sai vist tiba vähem vabalangemist, sest ta maandus varem kui mina kuigi hüppas välja peale mind. Mõnus tunne oli liuelda, ei mingit hirmu enam, lihtsalt naudid vaadet ja naeratad kaamerasse. Ning lõppema ta hakkaski, koputus õlale ning lause „jalad üles“ ning mats mats mats ning käsklus „jalad maha“ ja olimegi turvaliselt maa peal tagasi. Viimane intervjuu kaamerasse ning kerged tänud masterile ning kand-varvas kand-varvas papsiga muljeid vahetama. Nii et ÜLILAHE  oli järjekordselt, ainult kahju, et nii kiiresti läbi sai. Loodan, et papsile ka meeldis, jutu järgi meeldis!:D:D:D

Pole veel suutnud otsustada, kas see ületas meie parve üritust, kuna see oli tiba erinev ja tugev konkureerime käib veel siiamaani. Tänud tähelepanu eest ning Ellu pulti tagasi.;D

PS. Pildid tulevad natukese aja pärast kuna need CD peal ja meil pole seda kohta, millega neid arvutisse saada.

Maik

5 thoughts on “Kes hüppaks välja täiesti korras lennukist?

  1. Mait says:

    Nonii… selleks, et Maiks teeks blogisse esimese kande, oli vaja lennukist välja kukkuda :D

    Aga muidu väga pro…

  2. märt says:

    inks olen.
    Tubli Maik!! SEE OLI VAST KOGEMUS. Ja ega need seiklused ei peagi ju konkureerima, need on lihtsalt väga vahvad. Ja jätka ka blogimist sama edukalt.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s