Ah et mis me nüüd siis teeme või? Lihavõtete ajal pidi meil olema neli vaba päeva, aga kuna Andrew on vahel kena inimene, siis saime Jasminiga esmaspäeval aeda värvida. Neil oli samal ajal pereüritus nimega Easter Monday. Andrew vanemad pojad (vanem u 15-aastane ja noorem mingi 10 ehk) tegid igasugu trikke meile võimalikult lähedal ja võimalikult häälekalt, et me neid ikka märkaksime. Motokross ja saltod batuudil, ei midagi uut meie paljunäinud silmadele. Ülejäänud pere jauras lihtsalt vahelduva eduga toa ja õue vahet. Pärastlõunal tuli vanaisa Ian (kes oli vaba päeva puhul kuidagi eriti vaikses meeleolus) ja viis kõik oma paadikesega merele. KÕIK väljaarvatud meie muidugi. Meie jätkasime kenakesti selle aiaga ja umbes viiendaks tunniks olime väga alamotiveeritud. Viimasele aitas kaasa ka see, et poisid käisid vahepeal läbi, rääkisid kuidas neil vaba päev läheb ja ütlesid, et lähevad kalale. Ja me värvisime “rõõmsalt” edasi.

Teisipäeval alustasime siis uue hooga korjamist.. ja lõpetasime mõned tunnid hiljem uudisega, et õunad ei ole siiski veel “päris õiged” ja tööd pole arvatavasti kuni esmaspäevani. Rõõm missugune. Kuna sõnumitooja oli Ian ja tema meile kunagi mingit muud tööd ei paku, siis ootasime juba kangesti tööpäeva lõppu, et saaks Andrew’lt midagi muud lunima minna. Mul oli juba plaan paigas, et mis me kõik ütleme ja kui kurvad näod me teeme ja milliseid argumente kasutame. Tegelikkuses nägi asi välja nii, et kõndisime neljakesi (eesti-saksa esindus) kontori poole, kui nägime et Andrew ülimureliku näoga aknast vaadates meie tuleku peale (arvatavasti) sügavalt ohkab. Ma juba veits värisesin eesootava vestluse ees. Astusime sisse.

Andrew: “What do you want?” (ta küsis seda tegelikult suure naeratusega ja üldse mitte kurjalt)

Mina ja Jasmin (kooris): “to work”

Andrew (mulle ja Jasminile): “I have work for you tomorrow”

Andrew (poistele): “You want to work as well?”

Poisid: “Yep”

Andrew: “9 o’clock at my place”

Ja ei läinudki mu kurbi koerapoja silmi ega põhjalikult läbimõeldud argumente vaja. Täna on töö. Ja edaspidi võtame üks päev korraga. Tänast päeva võtsin ma “korraga” nii, et ärkasin jumala lampi kell 5.30 üles. Rõõmupäev-rõõmupäev. Nüüd olen õues trepi peal istunud viimased kaks tundi ja ootan, et muu maailm ka üles ärkaks. Kuradi igav on nii.