Ahvid ronimas

Eelmisel nädalal tuli täitsa lampi mõte minna ronima ühte nendest seintel ronimise sisehallidest. Hommikul ärgates tuli selline mõte ja selleks ajaks kui Maiks töölt koju jõudis oli mul juab kõik planeeritud. Maiks vahetas siis käbe riided ja juba läksimegi :) Koht asus meilt kodus umbes 20 minutilise autosõidu kaugusel ja terve see aeg Maiksul polnud õrna aimugi kuhu me lähme. Kuigi ta ise muidugi väidab, et ta arvas algusest peale. Ma ei tea kuidas sellist asja arvata on võimalik hehe :D

Koht ise oli hästi tsill – ei midagi uhket, selline pigem veits päevi näinud. Rahvast oli suht vähe, tundus, et enamik kohalolijatest oli selline pigem sage külaline seal. Esimese kümne minutiga tehti meile siis ohutuskoolitus ja õpetati ronimisvööd- ja köisi kasutama. Tegelikult tuli mulle üllatusena, et siin Austraalias kus ohutusega on aegajalt ikka korralikult üle pingutatud, lasti pärast lühikest loengut ja paari läbimängu meid täitsa iseseisvalt sinna teineteist turvama. Etteruttavalt võib öelda et ma paar korda ikka jõnksutasin Maiksul seda allatulemist nii et tal hakkas natuke hirmus. Kogemata noh :D

Aga ronida oli äge! Esiteks on seinad päris kõrged ja nii on see kõrgustesse pürgimine üksi on juba päris närvekõditav. Teiseks on osad rajad ikka päris keerulised ka, peab jaksama ennast korralikult seal seina najal hoida. Mõned mingid “teistsugused” asjad on ka – näiteks mingid postid ja redelid mille otsa saab ronida ja ka näiteks üks selline moodustis-küngas, mille ümber on matid maas ja saab ilma julgestuseta ronida. Lähipäevil lähme tõenäoliselt veel :)

Suure kurvastusega pean nentima, et kuigi suhtlen paljude inimestega igapäevaselt eesti keeles, siis eesti keeles kirjutamine hakkab natukene kehvakeseks jääma. Otseselt ma arvan vigu ei tee, aga jutt ei ole üldse sorav ja tundub kuidagi kohmakas. Laused ei ole enam minulikud ja ma tunnen ennast kuidagi imelikult sellist pikemat juttu kirjutades. Peab. Rohkem. Harjutama.

2016-01-07 19.54.50

2016-01-07 19.41.29

2016-01-07 19.38.47

2016-01-07 19.36.46

 

Kui Maiks üksinda koolimajja jõudis..

Luban siin kõiksugu blogisid kokku aga reaalsuses nende kirjutamiseni eriti ei jõua. Püüan ennast nüüd jälle natukeseks kokku võtta ja rääkida Maiksu tegemistest. Püüdsin, mis ma püüdsin, aga teda ma kirjutama ei saanud.. nii, et kahjuks peate minu lugudega leppima.

Esimene semester on siis nüüdseks läbi. Nägi see siis kokkuvõttes välja nii:

Kool algas veebruari lõpus ja esimene nädal toimus siis nö. Orientation week, kus tutvustati ülikooli ja sealseid süsteeme, püüti üliõpilasi omavahel sõbrustama meelitada ja oli üleüldine sisseelamise programm.

Pärast seda esimest nädalat hakkas õppetöö pihta. Igal semestril on keskmiselt neli ainet.. jep, tean, tundub vähe, eks? Tegelikult mitte, sest ained on äärmiselt mahukad. Iga semestri alguses tuleb siis endale ise õppetööks vajalikud raamatud osta. Keskmiselt on ühe raamatu hind umbes 100 dollari kanti ja üldjuhul soovitatakse semestri kohta umbes 500 dollariga arvestada.

Esimese semestri neli ainet olid Engineering Design, Computer Programming, Digital Electronics ja Mathematics 1. Kõige mahukamateks-keerulisemateks osutusid Maiksu sõnul programmeerimine ja matemaatika. Osad programmeerimise kodutööd võtsid ikka oma 20-30 tundi aega. Matemaatika kodused testid umbes teist samapalju (no tegelt minimaalselt vist oleks need 7-8 tunniga tehtud saanud aga kuna neid sai mitu korda teha/esitada, siis Maiks ikka üritas rohkem kui ühe korra teha, et paremat hinnet saada).

Semester kestab 13-14 nädalat ja täpselt poole peal on kahenädalane vaheaeg (märts/septembri lõpp + oktoobri algus). Nii et koos vaheajaga kokku 15-16 nädalat, olenevalt siis sellest, kas on kevadsemester või sügissemester. Semestri lõpus on kolmenädalane eksamisessioon ja sellele järgneb kolmenädalane talvepuhkus (Juuli) või kolmekuune suvepuhkus (Detsember, Jaanuar, Veebruar).

Vaatamata sellele, et eksamisessioniks on ette nähtud kolm nädalat, oli Maiksu esimene sess ikka suht tobedalt üles ehitatud. Nimelt olid neljast eksamist kolm järjestikustel päevadel. Ja neljandat lahutas nendest kolmest vist kokku 4 päeva. Nii et suht ühe nädala peale kokku pressitud. Kõige jaburam selle juures on see, et eksami kestvused ei oli ju mingi suts-ja-valmis, vaid ikka hulk aega varem peab kohal olema, eksam ise kestab 2-3 tundi ja kui veel sõiduaeg sinna juurde arvestada, siis ongi 5-6 tundi päevast läinud ja järgmise päeva eksamiks valmistumise aeg minimaalne. Muidugi teoorias tuleks enne neid kolme saatuslikku päeva järelikult rohkem ette õppida, aga reaalsuses, kolme ainet segamini õppida ja siis suht ühe raksuga kõik eksamid ära teha, on tõenäoliselt ikka hulka ebameeldivam (ja ebaefektiivne) kui konkreetselt ühte teemat korraga võttes.

Hetkel oleme siis otsapidi vaheaega jõudnud (esimene nädal) ja eksamite tulemusi veel ei tea. Loodame, et läks hästi. Kahe nädala pärast hakkab juba uus semester ja hetkel sebimegi uusi raamatuid :)

Maiksu eelnevad neli kuud nägid siis välja sellised, et pärast kooli läks ta kas tööle või tuli koju õppima. Vahepeal oli ikka täiesti hullumeelne aeg (no mingi kuu või nii), et isegi tundi aega päevas ei leidnud, et korra niisama diivani peale maha istuda. Hommikul üles – kooli/tööle – tööle/koju – õppima – voodisse. Ei olnud aega poes käia ega telekat vaadata ega muid tavalise inimese asju teha. Ainult magamise aeg jäigi üle ja seda ka nii 6-7 tunni kanti ainult. Nüüd on nagu märksa toredam olnud, sest sessi ajal ta ärkas ikka hommikul vara üles, õppis päeval ja õhtuti saime ikka natuke hängida ka. Ja nüüd vaheaajal on ju lausa lust ja lillepidu, kui töölt tulles ei peagi õppima hakkama! Hurraa ja hõissassa! (Või siis teine variant on see, et ei jõuagi koju enne kui öösel, sest hirmkangesti oleks tarvis 16 tundi järjest tööl olla – seda muidugi vaheajal, sest viisatingimuste järgi ta kooli ajal üle 20 tunni nädalas töötada ei või. Ja ega ei jõua ka, kool võtab lihtsalt nii suure osa ajast..)

Tööl käib Maiks ühes paadiehitusfirmas. Tegemist sellise pisike ettevõttega, kus on omanik, Maiks, üks noor õpipoiss ja nö. ’koristajaneiu’. Tööandjaga on Maiksul ikka koledal kombel vedanud. Ma ei kujuta ette, et kooli kõrvalt tööl käimine saaks enam paindlikum olla. Põhimõtteliselt käib Maiks tööl siis kui ise heaks arvab/aega leiab. Ei mingeid graafikuid, avamise-sulgemise aegu ja muud seesugust. Mõni päev läheb kell 8 hommikul, teine päev kell 5 õhtul, mõni päev tuleb koju kell 1 öösel, teine päev kell 3 päeval. Teeb lihtsalt seda edasi, mis eelmine kord pooleli jäi või mida ülemus järjekordses sõnumis kirjutab. A ega ta üle mõni tunni päevas seal käia ei jõua..

Vabal ajal tahab härra niisama pikutada, telksu vaadata ja süüa. Kui vahel suure hurraaga avastame, et ’oooo, meil on täna mõlemal koos paar tundi vaba, teeme midagi super põnevat’, siis reaalsuses ikka lõpuks pikutame niisama. Aga ma olen täiesti veendunud, et see on tegelikult talve süü!

Pilt

esimene semester

latsed said õue mängima

No tsautsautsau noored ja veel nooremad!

Mis me siis vahepeal teinud oleme head-põnevat? Kolmapäeval käisime kinos, Maiksu boss tegi välja. Päris põnev, saime ka oma elu esimese Gold Classi kinoelamuse osaliseks, selle kõrval ei kipugi enam nagu tavalisse kinno (mitte, et ma enne mingi suur kinosõber oleks olnud). Skeem seisneb siis selles, et on selline eraldi osa kinost, kuhu saab.. eee veidi kallima piletiga. Seal on siis selline üsna suur lounge-baar ja niisama enne-filmi-hängimise-ala. Inimesed siis kasutavadki seda nii, et saavad seal sõpradega kokku näiteks mõned tunnid enne filmi, söövad õhtust, teevad mõned joogid ja siis lähevad filmi vaatama.

Kinosaal ise koosneb kahekaupa mööda saali laiali pillutatud recliner-toolidest. Toolid on ikka korralikult suured, väga-väga-väga pehmed ja käivad täiesti lamamisasendisse. Oleks lihtsalt tahtnud sinna magama jääda… Väga tore selle kinosaali ülesehituse juures on see, et toolid on kahekaupa ja üksteisest suht kaugel. Naljalt ikka sõbrale kõrvalasuvas kaheses midagi ei sosita, pigem peaks nagu kõva häälega üle saali hüüdma (eriti kui film juba peal, haha). Iga kahene toolikomplekt on varustatud ka väikese lauakesega.

Enne filmi algust sõime siis natuke seal lounge’is (no kahjuks me jäime mingi kolmveerand tundi hiljaks ja ei jõudnudki väga enne filmi algust seal jutustada, liiklus rsk), tegime mõned õlled ja siis oligi aeg filmi vaatama minna, saatjatädi saatis meid ilusti saali oma kohtadele (ilgelt pikk maa oli minna, mingi 30 meetrit, hea et veel tekki peale ei pannud :D). Enne filmi algust tellisime endale filmi ajaks söögid-joogid-snäkid, mis siis meie soovitud kellaajal ilusti saali ära toodi. See oli ikka üüüüüberäge, kuidas kohe filmi alguses toodi part, kümne mintsa pärast seda tuli popcorn ja õlled, poole filmi pealt pearoog ja üsna varsti pärast magustoit. No nii tore oli lihtsalt lamada seal, filmi vaadata ja samal ajal head-paremat näost sisse ajada :D Väga korda läinud üritus! Pärast käisime veel siin kodu lähedal Highway baaris natuke õlut libistamas ja rugbyt vaatamas (eesti keeles on tegelt ’rägbi’, aga ma kategooriliselt keeldun seda sõna kasutamast).