Maailma ägedaim mägi!

Täna oli meie peres selline rõõmupäev, et peremees ytles esimest korda pärast suurt saunaehitust, et ta ei pea täna ei kooli ega tööle minema. Oi seda õnne ja rõõmu.

Muidugi kuna see teade tuli suhteliselt hilja siis esialgu ei osanud me seda õnne ära tunda ja jändasime niisama – käisime dušikabiinile uut tihendit ostmas ja siis seda paigaldamas, kuni ühel hetkel jõudsime tõdemuseni, et “oiiiiii aga vaba päev tähendab ju et võib kuhugi sõita ja midagi teha!” Viskasimegi siis käbe oma kodinad autosse ja hakkasime sõitma. Pärast bensupeatust küsis Maik esimese ristmikul “kuhu sõidame?” Ja mina vastasin “vasakule”.. Ja neli tundi hiljem olimegi kohal!

Miks neli tundi? Sest kaks korda sattusime olukorda kus tee oli üleujutuste tõttu minema viidud ja läbipääs puudus – ehk siis pidime juba tuldud teed tagasi minema. Vahepeal oli olukord juba päris lootusetu, lihtsalt sõitsime ja sõitsime, aga kuhugi kohale ei jõudnud. Aga siis! Siis joudsime maailma parimasse Cradle Mountainisse!

Kuus aastat tagasi kui esimest korda siin käisime, siis kiindusin selle kohta jäägitult ja kõigile kes vähegi kuulata on viitsinud, olen sellest sadamiljonit korda rääkinud ja korrutanud, et siia lihtsalt peab tulema. Vaatamata paljudele plaanidele polnud me ühtegi korda siia tagasi jõudnud ja ausalt öeldes ma kartsin, et mu mälestused ja emotsioonid on vingemad kui reaalsus ja et tegelikult olen ma selle koha ise ilusaks mõelnud. Aga reaalsus.. Reaalsus oli kordades uhkem kui mu mälestused! Mäed oli kõrgemad ja järsemad, neid oli palju rohkem – neid oli igalpool.
IMG_6755

IMG_6753

IMG_6764

IMG_6773

Kuna sõit meil selline spontaansete killast oli, siis jõudsime rahvusparki alles kell pool neli. Siililegi selge, et Cradle Mountaini enda otsa ei jõua (see on terve päeva ronimine), aga mida siis jõuaks? Tädi letis arvas, et pimedaks läheb viis või pool kuus. Eee.. A kumb siis on? Ma tahaks nagu vähe täpsemalt teada kui hakkan just kuhugi mäe otsa ronima poolpimedas.

No igatahes, otsustasime teha Marion’s Lookouti, mis asub poolel teel Cradle otsa. Kuna me ise arvame, et me oleme suht heas vormis, siis otsustasime, et kaks tundi on piisav aeg, et ära teha kolme tunnine rada. Sellistes olukordades lepime alati kokku viimase kellaaja millal ringi keerame (nagu Everestil noh!) ja tagasi hakkame tulema, isegi kui selle ajaga üles pole jõudnud. Pool neli hakkasime liikuma, tagasipööramise ajaks leppisime pool viis (sest alla saab kiiremini) ja pimeduse viimane piir pidi vist saabuma pool kuus. Jõudsime väga ilusti – kuigi rada on kohati tehniliselt raske ja tipus oli siiiiiiitaks külm ja tuuline, saime kogu ettevõtmise tehtud umbes 1 tunni ja 25 minutiga. Aga see oli ikka korralik sport ka ;D ja jumal tänatud, et keegi kartulivõtja meile ühed kindad autosse oli jätnud :)

IMG_6779

IMG_6785

IMG_6790

IMG_6795

IMG_6822

IMG_6809

IMG_6808

IMG_6830tee siis sellisega pilti… 

IMG_6843

korralik ronimine

IMG_6846

IMG_6852

IMG_6864

IMG_6866Cradle ise täitsa pilve sees!

IMG_6872

Vaate Marion lookoutist on ikka absoluutselt vapustav ja igat sammu väärt! Täiesti uskumatu koht on kogu see rahvuspark ja mis kõige vingem – inimesi põhimõtteliselt polegi! Nägime lund ja wombateid, palju suuri ja väikseid järvekesi ja maruilusat päikseloojangut. Ausalt ka, ma motlen seda täiesti tosiselt kui ütlen, et kui kellelgi on näiteks ainult kaks päeva aega Tasmaanias, siis Cradle Mountain on peajagu üle kõigist teistest vaatamisväärtustest. No nii äge koht on!

IMG_6886

IMG_6905

IMG_6911

IMG_6927

IMG_6931

IMG_6933

IMG_6937

IMG_6938

IMG_6939Vahepeal oli selline tunne nagu jões roniks 

IMG_6953

IMG_6965Kui Maiksu käes kaamera on.. 

IMG_6978Pärast matka Burkse ootamas.. 

Nüüd on hammas verel ja kangesti tahaks lähiajal Cradlet ennast uuesti teha. Nyydseks teame, et Marionini saab suht kiiresti ja kui sinna Cradle aeg otsa lisada, siis selgubki, et tegggelikult tuleks järgmine kord lihtsalt paar tundi varem kodust ära tulla ja tee peal mitte ära eksida, siis jõuaks. Nüüd aga – kodutee ja suviste reisiplaanide tegemine marusoojas autos :)

Woody Head

Paar nädalat tagasi, kui Maiks võttis laupäeva ka vabaks, tahtsime midagi lahendat oma nädalavahetusega teha. Ilmateade väitis, et Gold Coastil sajab terve nädalavahetuse vihma ja tuleb lausa mingi suur torm. Vaatasime siis kas kuskil paaritunnise sõidu kaugusel oleks mõni koht, kuhu nats soodsamat ilma lubab. Oligi! Woody Head campground Bundjalungi rahvuspargis. Tahtsime tegelikult küll juba reedel siit jeebekit teha, aga kuna reede õhtuks lubas Woody Headi äiksetorme, siis otsustasime siiski laupäeva hommiku kasuks. Kaasa haarasime oma tavapärased vandersellid Kerli, Reimo, Madde ja sõit võiski alata.

2016-01-30 14.07.02

2016-01-30 14.19.56

2016-01-30 14.22.36

2016-01-30 14.22.43

2016-01-30 14.24.49

2016-01-30 14.27.45

2016-01-30 14.29.28-2

2016-01-30 14.52.03

Kaks päeva tsillisime siis seal. Kämpla ise oli marutore, ranna ääres ja väga hästi varustatud – barbequed, soojad duššid, korralikud ja puhtad wcd jne. Essal päeval tuterdamise ranna kividel ja väikestes basseinikestes ja vaatlesime mereloomi, käisime Kerliga väiksel rannamatkal, püüdsime kala ja nautisime niisama olemist. Teisel päeval päevitasime ja mängisime Katani. Üritasime snorgeldada ka, aga see oli veits mõttetu, midagi ei näinud :D

2016-01-30 14.55.31

2016-01-30 14.56.28

2016-01-30 16.44.52

2

Küll aga nägime mitmeid iguaane ja ühte väikest maopoisikest. Iguaanid oli väga rahulikud ja isegi veidi ülbed – käisid meil laagriplatsi rüüstamas, madu oli ka tsill, tegemist täiesti ohutu Tree Snakega, kes healjuhul üritab hammustada, aga tegelt suurt kahju teha ei jaksa.

4

13

10

Jõulud North Stradbroke saarel

Jõulud veetsime me sedapuhku North Stradbroke saarel. North Stradbroke’i näol on tegemist maailma suuruselt teise liivasaarega (Fraseri järel, kus me ka kunagi Anu ja Maldariga käisime) ja asub ta siit kõigest kahetunnise teekonna kaugusel – veidi üle tunni autosõitu ja siis veidi alla tunni praamisõitu).

IMG_2407

IMG_0503

IMG_0517

Saarele sõitsime viiekesi – Mina ja Maik, Madde ja Reimo ja meie väike beebi Kerli. Bookisime endale kaheks ööks ühes telkimis/karavanialas platsikese, ostsime saarel sõitmiseks vajaliku loa ja praamipiletid ja jõulupühad võisidki alata. Lahkusime kodust 24. detsembri varahommikul, et juba hommikul saarele jõuda. Terve eelmise õhtu olime toitu kokku shoppanud, kartulisalatit valmistanud, asju pakkinud, muid sööke vaaritanud ja igal võimalikul moel valmistunud, sest arvestasime et seal võsas me poodi ei saa ja isegi kui saame, siis see on kindlasti ka pühade puhul suletud.

Kohale jõudes selgus, et võisime endale suht suures rannaga paralleelselt kulgevas metsatukas ise täitsa vabalt koha valida ja ei pidanud väga mingeid kaste ja jooni ja numbreid jälgime, nagu siinmail tihtipeale kombeks. Kui kogu ülejäänud rahvas oli valinud endale ühe hea ookeanivaatega platsi ja istusid seal üksteise otsas oma telkidega, siis meil õnnestus läbi ma ei tea mis ime saada täiesti eraldi väike platsike, kust tuli küll ookeanit vaadata läbi mõne puukese, aga tänu osavale auto ja telkide ja varjualuste positsioneerimisele ei näinud me muidu rahvast peaaegu üldse ja oligi täitsa selline tunne nagu oleksimegi omaette seal.

laager

thumb_P1030496_1024

Kookosevargad

IMG_5297

IMG_5287

IMG_2554

20151225_171215

thumb_P1030491_1024

IMG_5263

IMG_2466

IMG_2444

IMG_2455

Jõuluõhtul oli meil ikka korralik jõuluõhtu. Tegime väikse “kuuse” ja kingipakkide nurgakese, sõime kaasavõetud/kohapeal valmistatud hapukapsast, verivorsti, ahjukartuleid, kartulisalatit, peedisalatit ja muud taolist. Natuke ikka oli jõulutunne ka! Mõnna!

IMG_0519

IMG_0532

20151224_180423

JÄrgnevatel päevadel püüdsime kala, seiklesime mööda saart ringi, matkasime, otsisime kookospähkleid, avasime kookospähkleid, ujusime, sõitsime kajakkidega, snorgeldasime ja tegime kõike muud mida hing ihaldas. Nägime kilpkonni, delfiine, raisid, haisid ja kõiksugu suuremaid ja väiksemaid kalu. Taaskord püüdsime ühe Shovelnose Sharki kinni ka… ja lasksime ta jälle sama rõõmsalt tagasi.

IMG_5358

IMG_5386

thumb_P1030730_1024

IMG_5399

IMG_5405

IMG_5447

See kaks ja pool päeva läks kohe kindlasti liiga kiiresti ja ma tahaks nii väga, et kunagi oleks aega kuskil reaalselt ka mingi nädal aega lihtsalt tsillida.. kohe nii et jõuaks igav hakata ja siis tegevusi välja mõelda ja siis uuesti igav hakata.

IMG_2654

IMG_2689

IMG_2700

IMG_2704

IMG_2709

kilpkonn-barney

sharks

stingrays

DCIM100GOPRO

Ja üks väike video ka siia lõppu:

 

 

 

 

Lauraga Springbrookis

Springbrookis käisime üks kord Lauraga. Laural oli vaid mõned üksikud päevad jäänud siinmail olla ja nii siis võtsimegi hoopis Maiksult auto ja läksime kahekesi sekeldusi otsima. Käisime Springbrooki rahvuspargis, kus oli üks äraütlemata kena vihmamets ja tegime seal ühe matkakese. Tee Springbrooki märgib muidugi eraldi mainimist, sest tegemist oli äärmiselt käänulise ja kõrgel mäeküljel asuva isendiga.

2015-11-18 14.10.32

2015-11-18 14.10.41

2015-11-18 14.17.05

2015-11-18 14.54.43

2015-11-18 16.43.00

Pärast matkakest vaatasime veel 14 000 vaateplatvormi läbi ja rohkem ma ei mäleta sellest päevast mitte midagi.. oleks nagu kuskil midagi söömas käinud aga võib-olla see on mu kujutlusvõime vili.

Tasmaaniast Gold Coasti: essa päev

11. Jaanuaril, 2016:

Tunnen ennast nagu 8ndas klassis kui raamatukokku olid jälle raamatud viimata ja käisin aasta lõpus mööda seina ääri ja kartsin et raamatukogutädi hakkab üle kooli lõugama. Miks? Sest mingi 40 blogi on kirjutamata ja mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem neid kirjutamata lugusid koguneb ja seda kurvem pärast on.

Aga ma hakkan kuskilt otsast pihta. Ja kuna neid lugusid on palju, siis ma arvan et ma hakkan kirjutama neid suvalises järjekorras – alustades nendest mis tunduvad lihtsamad ja saab kiiremini tehtud ja lõpetades keerulistematega. 

Aga alustame siis algusest.

Heihoo heihoo sõberid!

Laupäeval jõudis siis lõpuks kätte päev kui meie suvine seiklus idarannikule algas! Maiksul on nimelt neli kuud koolivaheaega, mida oleks kindlasti sobilik töötamiseks ära kasutada, et ka järgmine aasta rahulikult õppimisele keskenduda saaks. Kuna Launcestonis väga mingi paadi/laeva tööstust ei ole ja.. noh ookeani ja randa ja püsivat sooja ka ei ole, siis tundus loogiline minna kuhugi kus on ja teha sellest suvest üks väikene.. ee pikale veninud suvepuhkus (sest töötamine on kooliga võrreldes puhkus haha).

Praeguse seisuga oleme välja valinud Gold Coasti ja laupäeval hakkasimegi siis vaikselt sinnapoole sõitma. Teoorias on Maiksul seal üks tööpakkumine ka välja räägitud aga praktikas me tegelt veel ei tea kas see päriselt ka olemas on. Elukohta meil veel ei ole, aga sellest pole midagi, küll midagi välja mõtleme :)

2015-10-17 17.46.36

Reedel enne ärasõitu tegime veel Jane ja Duncsi linnakodus väiksed söögid-joogid. Karmen, John ja nende väike printsess Lilly olid ka. Tore tsill oli :) Oma Launcestoni kodu andsime juba nädala sees ära, kui tagasi tuleme, peame uue koha võtma. Mis on tegelt okei, sest see maja oli vääääga külm talvel.

Laupäeval veetsime siis suht terve päeva praami peal. Õnneks nad on selle olemise seal praami peal vahepeal veits viisakamaks teinud ja kannatab täitsa sõita nüüd. Vanasti ei olnud seal üldse istumise ega astumise ruumi, koguaeg sai kellegi käest mingite reeglite rikkumise eest riielda ja üldse ebameeldiv oli olla seal. Nüüd asjal hoopis teine nägu :)

Kohe esimesel õhtul sõitsime 200km Melbournest mööda rannikut Sydney poole. Esialgne plaan oli küll üheks ööks Melbourne’i jääda (sõberid isegi kutsusid külla oioioi!), aga Maiks arvas et oleks hea kohe esimesel õhtul mingi jupp ära sõita, siis ei lähe teised päevad nii pikaks. Mõeldud-tehtud, sõitsimegi 200km kaugusel asuvasse Rosedale’i ja jäime sinna ööseks kämpama. Kes veel ei tea, siis meie kämpamine näeb välja nii, et ööseks teeme endale auto tahaosasse voodi.. väga palju selleks asju liigutama ei pea, sest meil on hullud süsteemid välja aretatud. Panen millalgi pilte ka :) Autos magamine on übermõnna, meil tekib nagu täitsa suur voodi sinna taha ja hea turvaline on ka.

Nüüd ongi siis meie suvesekelduse teine päev! Sõidame Rosedale’ist ida poole (ja ühel hetkel ületame osariigi piiri ja keerame põhja). Kindel veel ei ole kuhu täna välja sõidame, aga proovime mingi 350-450km ära sõita ja siis vaadata mingi toreda kämpamise. Oleme arvestanud umbes nii, et kui iga päev 4-5 tundi sõita, siis jääb veel oma 10 tundi koha peal hängimise aega :)

Kokku sõidame umbes 2500-3000km. Vahemaa on tegelt küll umbes 2100km aga kuna teeme mõned kõrvalepõiked ka, siis võib arvestada nõks rohkemaga :)