Täna olen nats uhke

Täna hommikul olen nats rõõmus ja nats uhke ja nats on lihtsalt hea meel. Nädal aega võtsin trennist pausi ja käisin ainult natukene kõndimas. Juba paar päev tagasi otsustasin, et hakkan sel esmaspäeval jälle pihta, aga kuidagi juhtus nii, et eilne päev lihtsalt libises sõrmede vahelt – algul tegin Skyrocketi tööd, siis nats oma uusi kliente ja siis hakkasin enda uut saiti ehitama.. mille ehitamine venis nii pikale, et reaalselt kell kümme tõusin alles kontoris laua tagant püsti. 14 tundi istusin siin kokku, jubeee!

.. ja mis mul siis üle jäi kui trenn ära teha :D Lõpetasin kolmveerand 11 ja olin ikka täiesti läbi omadega. Aga sellistel hetkedel (ja täna hommikul) on nii mõnus olla – trenn annab ikka teistsuguse olemise elule, kuidagi accomplished (saavutatud?) tunne on ja keha on ka mõnusalt kange.

Vahepeal sain kaks uut klienti, nüüd olen kuidagi selline.. ee eksinud. Ei suuda päeva normaalselt ära jagada kõikide asjade vahel (no töö ja oma kliendid ja nüüd mu uus sait ja siis veel üks sõbraprojekt).. selle asemel, et teha kõiki asju natuke ja iga asjaga ikka veidikenegi edasi liikuda, jään ühte projekti kinni ja kulutan pool päeva sellele ära. Nüüd üritangi kellaaegade järgi jagada, et tekiks mingi veits mõistlikum süsteem.

Nüüd hakkangi käbe tööle, sest lõuna ajal on mul Janega spordi+pangadeit ja õhtul tüdrukutega filmiõhtu, mille jaoks ma pole isegi veel mõelnud mida süüa teha, iiiiiiik.

Aga üks rõõmusõnum ka: nartsissid juba õitsevad!

image

image
image

image

me oleme tegelt maadeavastajatest piraadid

Täna käisime üle pika aja kahekesi Gorges. Mina olin sel aastal juba paar korda jõudnud aga Maiks veel ei olnud! Nii tore oli! Kahekesi koos on asjal ikka hoopis teine nägu. Kahjuks Maiks muidugi väga tihti ei jõua osa võtma nendest üritustest praegusel ajal, aga ehk kunagi hiljem on selle võrra rohkem aega ja vabadust.

Gorges tegime oma lühema ringi – meil muidu on peamiselt kaks ringi mida teeme, üks peaks olema veidi all 4km ja teine kuskil 7-8km kanti, täpselt ei mäletagi. Pikemat ma ei ole ise ka see aasta veel teinud, sest ma ei taha eriti üksinda sinna metsa ronida.. sest seal pole kunagi inimesi eriti ja telefonilevi on ka puudulik.

Igatahes, tegime siis oma ringi ära ja tagasiteel autosse vaatasime, et sel aastal taasavatud Penny Royali seikluspark on veel lahti, et hüppame siis sealt ka läbi. Tegemist ei ole sellise “seikluspargiga” nagu mida meie Eestis nimetame seikluspargiks. See on selline nats teistsugune.. natuke nagu selline miniküla, kus on hotell, restoran, kohvik, baar, pitsapleiss, veini degusteerimine ja siis terve hunnik lastele ja lapsemeelsetele mõeldud atraktsioone – saab kaljuseina mööda üles ronida, paadiga sõita, kahurist lasta, mäe otsast alla hüpata ja palju muud teha. Kuna meie jõudsime sinna suht sulgemise ajaks, siis midagi väga tegema/sööma ei hakanud, vaatasime niisama ringi. Söögikohtade suhtes tundus küll üks väga muhe paik olevat ja kindlasti tahaks sinna millalgi sõpradega koos uudistama minna. Mul oli aint üks asi terve see aeg mõttes seal – ma nii loodan, et see asi ära ei sure, ma nii loodan, et see asi ära ei sure, ma nii loodan, et see asi ära ei sure. Mulle nii meeldib kui püütakse teha midagi toredat nagu see koht, aga kuna Launceston on talvel ikka suht vaikne koht ja see Penny Royal ise on mingitest põhitrajektooridest eraldi, siis kardan et just nii temaga võib minna.. aga eks ole näha! Pöidlad pihku!

telefonipildid jällegi.. 

Version 2

Version 2

IMG_6167

Version 2

IMG_6169

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Version 2

Kayla Itsines BBG äpp vaid 1 dollariga!

Kuna tean, et minu sõprade ja lugejate seas on nii mõnigi trennisõber, siis kirjutan siia ka tänase päeva suurest trenniuudisest! Need keda BBG või muud sellised asjad ei huvita, võivad senikaua rahuliku südamega  Youtubes kassivideosid vaadata.

Tean, et nii mõnedki on rääkinud et tahaks ka BBG teha, aga see äpp on ikka natuke kallis ja ei taha seda raha eriti maksta. Teie palvetele on vastatud! Seoses BBG Android Appi välja tulekuga on Kayla nüüd välja käinud hoopis sellise pakkumise, et uued liikmed saavad 12 nädalat äppi kasutada kõigest $1 eest! Kusjuures nii Androidi kui iPhone’i kasutajad. Tavaline hind on umbes $55-$65, olenevalt sellest kas maksad kõik korraga ära või kuu kaupa. Nüüd ma käin ja kuulutan seda kõigile, sest minu arust on tegemist ühe ülihea trennikavaga ja kuigi see äpp ise on vahepeal veits väärakas, siis seda $1 on ta kohe päris kindlasti väärt! (no tegelt on seda $65 ka, mis ma siiani olen maksnud, aga see selleks!)

Jaaaa.. ma olin nüüd ka ulmekaval – lõpetasin oma vana kasutaja ja maksed ära ja tegin teise emaili aadressiga uue kasutaja ja lõikasin ka ilusti kasu sellest $1 dollari pakkumisest. Muhahahha *rubbing hands together*

Muidugi on seal tingimustes kirjas et kui 12 nädalane prooviperiood läbi saab, tuleb hakata maksma tavapärast $19.99 kuutasu, aga selle saab endal telefonist ilusti ära keelata – automaatsed maksed siis. 12 nädala möödudes telefon lihtsalt  küsib su käest, et mis sa edasi tahad teha, canceldada või hakata maksma. Selleks ajaks oled tõenäoliselt juba selgeks saanud, et see $19.99 kuus on täiega väärt seda!

Kayla Itsines trennikava, äpp, app, android, iphone

Jooksujuttu ka nats

Tere sõberid. Käes on pühapäeva õhtu ja pärast korralikke terve päev kestnud toimetusi lösutan lõpuks diivanil ja mõtlen, et võiks blogida. So here we go.. 

Eile käisin kell 9 hommikul koos Jane, Jasmine’i ja Kasondiga Parkrunil. Parkrun (eesti keeli Pargijooks) on 5 kilomeetri pikkune jooks, mis toimub igal laupäeval rohkem kui 150 erinevas Austraalia linnas. Mis teeb Parkruni lahedaks, on kolm asja:

  1. Parkrun on tasuta 
  2. Registreerida tuleb vaid ühe korra elus
  3. Sinu isikliku triipkoodi alusel salvestatakse iga sinu jooksutulemus, nii et saad hiljem oma arengut ja erinevaid jookse võrrelda ning erinevates asukohtades toimunud jookse meenutada.

Ehk siis tegelikult tähendab see seda, et mõneminutilise registreerimise tulemusena võid ükskõik millises maailmaotsas (Parkune on kokku üle 750), ükskõik millisel laupäeva hommikul kohale ilmuda ja kohalikega koos pargijooksu teha ja see kõik salvestub ilma lillegi liigutamata (no triipkoodi võiks ikka kaasa võtta) otse sinu jooksjakontole. Kas pole mitte vahva ettevõtmine? Ja seda kõike hoiavad elus vabatahtlikud!

Alloleval pildil näha kõik Austraalia jooksukohad. Osavõtjaid oli Launcestonis sel laupäeval üle saja kindlasti – ilm oli ilus, kohal olid nii vankrilapsed, varateismelised, kui pensionärid ja jooksu keskmine aeg umbes 30 minuti kanti. Parkruni kohta saab rohkem lugeda siit. 
Screenshot 2016-05-22 20.35.29

Joosta oli norm. Olen nimelt avastanud, et jaksan joosta. Elus esimest korda ma jaksan reaalselt joosta ja 5 kilomeetrit ei ole võhma ja vastupidavuse mõttes absoluutselt mingi probleem. Veelgi enam – ühel päeval paar nädalat tagasi jooksin isegi 10km ja seda ainult pärast neid kahte eelmist jooksu (5km ja 6.5km). Tuleb välja, et see Kayla BBG trenn on mind vist nats vastupidavaks teinud kui ise arvasin.

Aga nüüd on mul hoopis üks teine mure – nimelt teeb parem põlv (tegelikult põlve kõrvalt) vahepeal joostes kõvasti valu. Kõik kellele seda kurtnud olen (kaasaarvatud mu hea sõber Internet) ütlevad mulle, et tõenäoliselt on see seetõttu, et pingutasin kohe alguses üle ja keha ei olnud jooksmisega harjunud. Eks selles tundub teatud tõetera sees olevat, sest põlv teeb haiget ainult joostes. Kõndides või muud trenni tehes pole viga kõige vähematki.

Ma olen terve elu arvanud, et jooksime on üks kahtlane tegevus ja mul oli alati juba pärast esimest kilomeetrit hingamine paigast ja süda puperdas ja nii kohutavalt raske olla. Nüüd aga selgub, et kui ise normaalses vormis olla, on jooksmine täitsa okei tegevus ja see, et mulle vanasti jooksmine mitte-nauditav tundus, oli ikka minu enda probleem, mitte jooksmise.

Tegelikult teeb see kõik mind väga kurvaks, sest päriselt ka, ma olen koguaeg arvanud, et ma olen võrdlemisi terve inimene ja kui ma tahaksin kunagi midagi sportlikku teha, siis on see ainult kätte võtmise ja treenimise küsimus, nüüd aga selgub, et võtku ma kätte palju tahan, põlvevalu annab märku järjest tihedamini. Tobe värk küll, kui lõpuks avastad, et tegelikult võiks ja suudaks palju rohkem, kui ainult mingi üks väike kahtlane asi kuskil seespool rikkis poleks.

Aga lõpetame positiivsel noodil – kõigi mind ümbritsevate inimeste heameeleks (ja kuna mulle on juba nii palju sõnu peale loetud), puhkan nüüd umbes 20 päeva sellest jooksmisest. Juuni keskpaigas proovin uuesti.

BBG’d teen ikka edasi, järgmisel nädalal algab 20. nädal ja kokku ongi vaid 12×2 nädalast alles jäänud vaid 5 nädalat. Ma ei teagi mis ma pärast seda peale hakkan, nüri oleks nagu sama asja otsast peale uuesti hakata, aga samas olen nii harjunud selle rutiiniga, et ei riski nagu muutma ka hakata, äkki kukub siis see trennitegemine täitsa ära. Üldjoontes olen ikka väga rahul, kõik trennid olen ilusti ära teinud ja siiamaani pole isegi motivatsioonivaestel päevadel tulnud mõttesse pooleli jätta või mitte teha.

peab vaikselt talveuneks valmistuma hakkama!

Meil jõudis nüüd paar päeva tagasi tõsine sügis kätte. Muidu on meil väga pikalt väga ilusad ilmad olnud ja aga mõni päev tagasi kiskus täitsa tormiks ära ja pärast seda jäigi selline sombune ja tuuline ja külm. Peab vist talveriided välja otsima.

Muidu toimetame siin ikka omasoodu – Maiks käis vahepeal kuus päeva merel kooliga ja tuli tagasi suure kala- ja kalmaarilaadungiga. Mina teen tööd ja trenni vaheldumisi ja ajan vaikselt omi asju.

Täna näiteks plaanisin minna linna rukkijahu ostma ja kuna auto oli Maiksu käes, siis otsustasin, et lähen jala Maiksu tööpäeva lõpuks tema töö juurde ja läheme sealt koos edasi poodi. Lõppes asi sellega, et jooksin kuskil 6.5-7km (täpsemalt ei oska öelda kahjuks, kuna telefon mängis vingerpussi ja see niiiiiii häirib mind!) ja ei kukkunudki pärast väsinuna kokku. Nüüd siis peaaegu 10 kilo rukkijahu koju veetud ja läheb suuremat sorti leivateoks :)