Minu mees suudab!

Juba pikemat aega olen plaaninud kirjutada Maiksu tegemistest, tegelikult lausa tagasi Tasmaaniasse jõudmisest saadik, nüüd peaaegu kolm kuud hiljem siis jõuan lõpuks selleni.

Kui Tasmaaniasse tagasi jõudsime, läks Maiks kohe jälle kooli ja juba pärast paari esimest päeva tuli koju sellise rõõmusõnumiga, et oli kooli kaudu ühe tööpakkumise saanud. Nimelt on tal koolis üks selline vend, kes… ehitab paate (üllatus-üllatus!). Arutasime siin nüüd pikalt ja laialt, kuidas teda eesti keeles nimetada, aga targemaks ikka ei saanud. Ametlikult on ta AMC Shipwright, mis põhimõtteliselt tähendab paadiehitajat. Ta ei ole otseselt õppejõud, aga ta juhib koolis asuvat paadiehituse töökoda. Kuigi Maiksu koolis otseselt paadiehitust ei õpetata, on neil siiski eraldi mudelite ehitamise töökoda, et lainebasseinides eksperimente ja muud teadust teha.

Igatahes, Maiks siis läks ja küsis sellest tüübilt, et kas Launcestonis ka mingit tööjuttu liigub ja üllataval kombel ütles onu, et liigubki! Juba paar päeva hiljem oligi Maiks Van Diemen Luxury Craftis tööl. Kuigi esialgu pidi tööd jätkuma vaid mõneks nädalaks, kuna tegemist on alles noore ettevõttega ja projekte on neil veel vähe, on ta tänase päevani seal järjepidevalt kaks ja pool päeva nädalas tööl käinud. Kuigi see paneb talle päris suure koormuse peale, on ta praegu otsustanud, et käib seal nii kaua kui võimalik, sest teisel poolaastal pole võib-olla enam üldse võimalik tööd teha.

Van Diemen Luxury Craft ehitab kaatreid, mis nii mõneski mõttes on üpris uuenduslikud. Nimelt on tegemist paatidega, mida oleks kõige lihtsam võrrelda kabriolett-autodega. Kui tavaliselt on paadininas kas a) vabaõhu istumisruum ja puudub kajut või b) kajut ja puudub vabaõhu istumisruum, siis nende paatide puhul on võimalik kajutil katus maha lasta ning seda hoopis vabaõhu istumisalana kasutada. Ausalt, kui mina neid paate vaatan, siis ma ei saa aru, miks rohkem paate juba sellistena ei ehitata, täiesti geniaalne lahendus tundub!

Rottisin mõned pildid ka nende kodukalt. Need on küll esimestest prototüüpidest ja see on küll oluliselt vanem ja väiksem mudel, aga põhimõte on enamvähem sama. Paat, mida Maiks ja kamraadid praegu ehitavad on umbes kaks korda suurem.

Screenshot 2016-05-22 21.44.00 Katusega

Screenshot 2016-05-22 21.43.49Katuseta

Screenshot 2016-05-22 21.44.44Katusega

Screenshot 2016-05-22 21.44.27Katuseta

Töökoht ise on hea, Maiksu tööandjad väga arusaajad ja vastutulelikud inimesed ja nagu juba pea kõikide Maiksu töökohtadega kombeks saanud, arvestavad nad väga tema ülikooliõpingutega ja on lasknud tal ise valida, millistel päevadel talle töötada sobib. Selles mõttes on siin Austraalias ikka tööandjad äärmiselt mõistvad inimesed – kui oled ise hea ja usaldusväärne töötaja, siis tullakse sulle ka vastu. Meil ei ole veel sellist kogemust olnud, kus kellelegi oleks Maiksu kooliõpingud ette jäänud ja sellepärast oleks mõni töökoht saamata jäänud.

Kooliõpingute läheb vist nii nagu alati – marukiire on ja kodus või mujal hängimise aega nagu ei olegi. Juhtub üsna tihti, et Maiks tuleb koju alles hilisõhtul ja istub ka terved nädalavahetused koolis laboris. Praegu on tal käsil semestrilõpp ja selles tulenevalt veelgi tihedam päevakava ja tänu sellele pole ka eriti tööle jõudnud. Eelmisel kahel nädalavahetusel käisime Karmeni ja Johni juures sauna ehitamas (millest räägin eraldi postituses!) ja nüüd tänu sellele näen Maiksu sama tihti kui kuuvarjutust. Kaks nädalavahetust järjest koolitööst vabaks võtta on tagantjärele mõeldes ikka päris ränk pauk tema kohustustele ja ma pakun, et rohkem ta enam nii teha ei taha. Samas on see ikka päris hull, kui koormus on selline, et kohe kuidagi ei jõua isegi parki jalutama või trenni või raamatut lugema. Ainult õhtuti vaatame vahel natuke sarju ja võtame aega maha. Aga härra peab ilusti vingumata vastu ja rühib edasi. Nüüd ju ainult viimane lõpusirge jäänud – 5 kuu pärast ongi see kõik põhimõtteliselt läbi. Hurraa ja hõissassaaa!

loonsestonlased

Nädalavahetus oli tsill. Reedel käisime Karmeni ja Johni juures, oli tore soolaleib. Hommikul lahkusime jälle kahe riiuli ja ühe kotitäie söögi võrra rikkamana :D Haha, nagu mingid vaesed tudengid eksole :P Ei tegelt, neil veits kraami üle kolimisega seoses.

Laupäeval ei teinud me eriti midagi, Maiks käis koolis ja ma kulgesin niisama. Õhtul tegin terve Mowbray linnaosa take-awaydele ringi peale, kuna ei suutnud otsustada, mida süüa tahaks. Lõpuks ostsin ühest kohast küpsiseid, teisest kohast saiakesi, kolmandast butter chickenit ja naani  ning neljandast nuudleid ja küüslaugu scallopeid. Haha.. läksin siis Maiksule koolimajja külla ja nosisime seal.

Pühapäeval käisime ja ostlesime oma uude koju veits asju, Maiks ehitas mulle uue laua, panime asju kappidesse… ja sõime vist terve päev küpsiseid, mis ma laupäeval ostsin. Seda seetõttu, et toidupoodi ei ole veel jõudnud (kuigi see on umbes 100 meetri kaugusel) ja külmkapis haigutab ilmatuma suur tühjus. Vaikselt hakkab juba looma see kodundus.. kuigi me sel aastal eriti asju osta ei plaani. Saab ka vähesega.

2016-03-20 17.22.19

2016-03-20 17.28.06

2016-03-20 18.47.08
Nüüd on elukene seal maal, et sain täna teada, et netipanek jälle venib.. ikka mõned nädalakesed kindlasti, nii et olen nagu tubli lats kunagi, jälle koolimaja raamatukogus. Oi milliseid mälestused eelmisest aastast kõik joostes tagasi tulid :P

Aga nüüd, tööle!

2016-03-21 09.00.03

niisama tilulilu ka!

Meie väikesel nädalavahetuse getaway’l oli meil palju aega autos jutustada ja tulevikuplaane teha ja üldse mõtteid paremini ritta saada. Need kes minuga natuke pikemalt viimase viie aasta jooksul aega koos on veetnud, teavad, et mul on igal ajahetkel kuskil paberiserval, märkmikus, telefonis või arvutis pooleli umbes 24 erinevat nimekirja asjadest, mida ma tahan teha, võiksin teha, pean tegema, unistan tegemisest ja sealhulgas vahel isegi nimekiri nimekirjadest, mida pean tegema. Igatahes, tegin siis taaskord üht nimekirja asjadest, mida ma tahaksin teha või teistmoodi teha või ette võtta lähitulevikus. Ja üks neist asjadest oli see, et mulle meeldiks, kui ma leiaksin rohkem aega siia kirjutada. Nii, et nüüd püüan siis proovi mõttes selle augustikuukese jooksul siia ikka nädalas paar korda jõuda. Vaatame mis sest välja tuleb :)

Viimase kuu ajaga on minu arvuti, mille umbes-täpselt aasta tagasi ostsin, väga kiiresti amortiseerunud – põhimõtteliselt hakkasid juba jupid küljest kukkuma. Hädaldasin siis mis ma hädaldasin, lõpptulemuseks oli see, et ühel heal päeval sõitis Härra Ülemus mulle koju järgi, viis linna poodi, ostis mulle seal uue arvuti ja tõi mind koju tagasi. Ei mingit pikemat sissejuhatust ega läbirääkimisi, lihtsalt läksime poodi ja väljusime sealt kõige uuema MacBook Proga, mis Eesti rahas miski 1800 Eurot väärt on. Pean ütlema et üks äärmiselt kena žest Härra Ülemuse poolt. Aint et nüüd olen veits hädas sellega, et kardan maha kukutada või kohvi peale ajada või mingit muud maailmalõppu teha sellele riistapuule. A tegelt, uhke värk ja väga mõnus tööriist!

Tänu sellele meeldivale arvutile hakkan nüüd oma blogimise ja e-mailidega ka õnneks järje peale saama – kohe hoopis teine tera kirjutada, kui arvuti iga klahvivahetuse peale atakki ei saa. Täna olengi siin terve päev tegelenud kõiksugu blogipostituste, piltide, e-mailide, päris paberkirjade ja niisama toimetustega… sest Härra Elukaaslane läks tennisemängu võitma. Eks see tähtis töö ju tahab ka tegemist. Ja õhtul läheme siis tähistama! Seda võitu! Mida tal veel ei ole! Aga tuleb!

___________________________________________

.. hmmm..  kui ma seda postitust kirjutama hakkasin, oli mul ikka tunne, et mul on nagu ühtteist öelda ka..tundub, et tegelt ikka ei ole vist, haha, lähen teen kuskil mujal tarka nägu nüüd.

Kui Maiks üksinda koolimajja jõudis..

Luban siin kõiksugu blogisid kokku aga reaalsuses nende kirjutamiseni eriti ei jõua. Püüan ennast nüüd jälle natukeseks kokku võtta ja rääkida Maiksu tegemistest. Püüdsin, mis ma püüdsin, aga teda ma kirjutama ei saanud.. nii, et kahjuks peate minu lugudega leppima.

Esimene semester on siis nüüdseks läbi. Nägi see siis kokkuvõttes välja nii:

Kool algas veebruari lõpus ja esimene nädal toimus siis nö. Orientation week, kus tutvustati ülikooli ja sealseid süsteeme, püüti üliõpilasi omavahel sõbrustama meelitada ja oli üleüldine sisseelamise programm.

Pärast seda esimest nädalat hakkas õppetöö pihta. Igal semestril on keskmiselt neli ainet.. jep, tean, tundub vähe, eks? Tegelikult mitte, sest ained on äärmiselt mahukad. Iga semestri alguses tuleb siis endale ise õppetööks vajalikud raamatud osta. Keskmiselt on ühe raamatu hind umbes 100 dollari kanti ja üldjuhul soovitatakse semestri kohta umbes 500 dollariga arvestada.

Esimese semestri neli ainet olid Engineering Design, Computer Programming, Digital Electronics ja Mathematics 1. Kõige mahukamateks-keerulisemateks osutusid Maiksu sõnul programmeerimine ja matemaatika. Osad programmeerimise kodutööd võtsid ikka oma 20-30 tundi aega. Matemaatika kodused testid umbes teist samapalju (no tegelt minimaalselt vist oleks need 7-8 tunniga tehtud saanud aga kuna neid sai mitu korda teha/esitada, siis Maiks ikka üritas rohkem kui ühe korra teha, et paremat hinnet saada).

Semester kestab 13-14 nädalat ja täpselt poole peal on kahenädalane vaheaeg (märts/septembri lõpp + oktoobri algus). Nii et koos vaheajaga kokku 15-16 nädalat, olenevalt siis sellest, kas on kevadsemester või sügissemester. Semestri lõpus on kolmenädalane eksamisessioon ja sellele järgneb kolmenädalane talvepuhkus (Juuli) või kolmekuune suvepuhkus (Detsember, Jaanuar, Veebruar).

Vaatamata sellele, et eksamisessioniks on ette nähtud kolm nädalat, oli Maiksu esimene sess ikka suht tobedalt üles ehitatud. Nimelt olid neljast eksamist kolm järjestikustel päevadel. Ja neljandat lahutas nendest kolmest vist kokku 4 päeva. Nii et suht ühe nädala peale kokku pressitud. Kõige jaburam selle juures on see, et eksami kestvused ei oli ju mingi suts-ja-valmis, vaid ikka hulk aega varem peab kohal olema, eksam ise kestab 2-3 tundi ja kui veel sõiduaeg sinna juurde arvestada, siis ongi 5-6 tundi päevast läinud ja järgmise päeva eksamiks valmistumise aeg minimaalne. Muidugi teoorias tuleks enne neid kolme saatuslikku päeva järelikult rohkem ette õppida, aga reaalsuses, kolme ainet segamini õppida ja siis suht ühe raksuga kõik eksamid ära teha, on tõenäoliselt ikka hulka ebameeldivam (ja ebaefektiivne) kui konkreetselt ühte teemat korraga võttes.

Hetkel oleme siis otsapidi vaheaega jõudnud (esimene nädal) ja eksamite tulemusi veel ei tea. Loodame, et läks hästi. Kahe nädala pärast hakkab juba uus semester ja hetkel sebimegi uusi raamatuid :)

Maiksu eelnevad neli kuud nägid siis välja sellised, et pärast kooli läks ta kas tööle või tuli koju õppima. Vahepeal oli ikka täiesti hullumeelne aeg (no mingi kuu või nii), et isegi tundi aega päevas ei leidnud, et korra niisama diivani peale maha istuda. Hommikul üles – kooli/tööle – tööle/koju – õppima – voodisse. Ei olnud aega poes käia ega telekat vaadata ega muid tavalise inimese asju teha. Ainult magamise aeg jäigi üle ja seda ka nii 6-7 tunni kanti ainult. Nüüd on nagu märksa toredam olnud, sest sessi ajal ta ärkas ikka hommikul vara üles, õppis päeval ja õhtuti saime ikka natuke hängida ka. Ja nüüd vaheaajal on ju lausa lust ja lillepidu, kui töölt tulles ei peagi õppima hakkama! Hurraa ja hõissassa! (Või siis teine variant on see, et ei jõuagi koju enne kui öösel, sest hirmkangesti oleks tarvis 16 tundi järjest tööl olla – seda muidugi vaheajal, sest viisatingimuste järgi ta kooli ajal üle 20 tunni nädalas töötada ei või. Ja ega ei jõua ka, kool võtab lihtsalt nii suure osa ajast..)

Tööl käib Maiks ühes paadiehitusfirmas. Tegemist sellise pisike ettevõttega, kus on omanik, Maiks, üks noor õpipoiss ja nö. ’koristajaneiu’. Tööandjaga on Maiksul ikka koledal kombel vedanud. Ma ei kujuta ette, et kooli kõrvalt tööl käimine saaks enam paindlikum olla. Põhimõtteliselt käib Maiks tööl siis kui ise heaks arvab/aega leiab. Ei mingeid graafikuid, avamise-sulgemise aegu ja muud seesugust. Mõni päev läheb kell 8 hommikul, teine päev kell 5 õhtul, mõni päev tuleb koju kell 1 öösel, teine päev kell 3 päeval. Teeb lihtsalt seda edasi, mis eelmine kord pooleli jäi või mida ülemus järjekordses sõnumis kirjutab. A ega ta üle mõni tunni päevas seal käia ei jõua..

Vabal ajal tahab härra niisama pikutada, telksu vaadata ja süüa. Kui vahel suure hurraaga avastame, et ’oooo, meil on täna mõlemal koos paar tundi vaba, teeme midagi super põnevat’, siis reaalsuses ikka lõpuks pikutame niisama. Aga ma olen täiesti veendunud, et see on tegelikult talve süü!

Pilt

esimene semester