Oiii-kettte-on-diiiin!

Tere! Mina siin! Blogi oli vahepeal talveunes. Liiga palju juhtus korraga et sellest kõigest adekvaatselt ja piisavalt kirjutada ja teadupärast kui mul on valida kas teha poolikult või mitte üldse teha, siis ma valin mitte üldse tegemise. SEST ALL OR NOTHING bruvvas and sistas.

Nüüd olen siis jälle korraks bäkk in da geim – vaatab kui kauaks seekord seda jaksu jätkub. Lühidalt ütleme nii, et juhtusid alljärgnevad asjad… :D

Dets – Meil käisid külas Anu ja Maldar – trippisime Tasmaanias, Gold Coastil, tähistasime Maiksu kooli, jõule, Maiksu sünnat, uut aastat ja niisama koosolemise aega! Oli väga vinge tripp ja me oleme meile pakutud seltskonna ja võimaluste eest väga tänulikud! Ühel päeval räägin sellest kõigest vb veits rohkem ka :) ja näitan pilte!

Jaanuaris jõudsime tagasi Gold Coasti, kus elasime veel mõnda aega ajutises elukohas Hope Islandil, mille valisime nii kauaks kuni endale päris oma kohta otsisime. Mõnest nädalast sai kuu ja kuust kaks ja kahest kuust peaaegu et kolm hehe. Nagu ikka! Kõige ajutisemad asjad pidid need kõige alalisemad olema, üks tark ükskord ütles.

Jaanuaris/Veebruaris alustasime ka kahe uue viisa kadalipu läbimist – üks on ajutine 2-aastane viisa (Graduate visa) ja teine on permanent residency viisa (viitame sellele edaspidi kui 189 visa), mis lubaks meil põhimõtteliselt ükskõik kui kaua siin olla. Paberil kvalifitseerume mõlemale – aga kuna permanendiga on “kes ees see mees” põhimõte ja iga aasta on kvoot peal, siis erinevate meid mittesoosivate asjaolude tõttu jäi Maiks selle aasta ringist umbes mingi 11-13 päevaga välja. Ebaõnn nohhh! Uus “aasta” algab aga juba 1. juulil ja kui nad Maiksu eriala vahepeal tähtsast listist eemaldada ei kavatse, siis peaksime järgmise rohelise tule selle viisa edasi arendamiseks saama juba juuli esimeses pooles.  Vahepeal saime aga teise viisa, mis meil niisama aega parajaks laseb teha.

Märtsis kolisime (tegelikult küll alles 31. märts) oma uude rendimajja. Aega võttis aga asja sai :D Eks standardid olid alguses võib-olla liiga kõrged asukoha ja rannaläheduse ja maja uudsuse mõttes – lõpuks ikkagi leidsime midagi, mis enamvähem vastas kõikidele ootustele ja ei asunud linnast ja atraktsioonidest ja olulistest kohtadest liiga kaugel. Sellega on muidu juba omajagu kamarajura olnud, sest järjekordselt ei tee ei kinnisvarabüroo ega omanikud asju mis paberil kokku lepitud (seekord on peamiselt tegemist lihtsalt hajameelsuse ja venimisega, keegi pahatahtlikult ma arvan meid üle ei lase), aga nagu seda va inglise keelt kõnelev rahvas armastab öelda: “See on nüüdseks juba vesi silla all” (“that’s water under the bridge now”) :D NIi et pole hullu kedagi. Ühel heal päeval näitame seda majakest ka siis.

Märtsi algusest on Maiks meil ka nüüd mitte enam casual töötaja, vaid päris täiskoha lepinguga Naval Architect – saab ka puhkuserahasid ja haigusepäevi võtta nagu tähtsad härrad kunagi. Eestlastele võib see imelikult kõlada, aga Austraalias nimelt on väga tavaline olla nö “juhutöötaja” – töötaid aastaid ühes ja samas ettevõttes tööl ja käid tööl nagu iga teinegi, aga sind kunagi sellisele päris “hüvedega” lepingule ei pandagi. Algul siia seljakotirändurina tulles on see muidugi tore, saab ilma pikema etteteatamiseta teisele poole saart elama kolida kui tuju peaks tulema, aga pikas perspektiivis tahaks ikka ka mingit kindlust ja korda :)

Aprill ja Mai oleme nüüd vaikselt maja sisustanud ja tööd teinud. Maja sisustamine läheb väga aeglaselt haha – vaikselt oleme enamvähem kõik mööbli kokku saanud, nüüd vaja veel rõdule õuemööblit ja toas igast väiksemaid detaile nagu põrandalampi ja vaipa ja lillevaasi ja diivanipleede jne :) Nats veel on teha. kirjutan ükskord majast pikemalt :)

Maiks käib vahepeal nädalavahetustel erinevatele inimeste paadiprojekte tegemas – putitab üht ja teist ja on asjalik. Selles mõttes läheb tal väga hästi, et see kõik lubab tal muudkui uusi tööriistu ja mänguasju endale juurde osta ja garaaž täitub uue kolaga umbes üle päeva. Eile ta üritas mulle seletada mis kõikide nende saagide vahe on mis tal juba olemas on ja mis ta veel ostma peab, aga mul hajus tähelepanu pärast esimest “Vaata see saag…” :D

Mina teen ikka neidsamu agentuuride töid mida viimased 4 aastat; natuke rohkem nüüd päris oma kliente ka kui varem; Nordlife’i, veel ühte uut projekti, sisustan kodu ja olen ilus nagu alati. Trenni pole mingi kuu aega teinud, häbi-häbi! HÄVING!!

Mis siis veel – see nädal näiteks suutsin ÜHE päevaga saada endale angiini, põskkoopapõletiku ja kõrvapõletiku. No erakordselt halb oli olla, arvasin et näen juba seda valgust kuhu sisse öeldakse, et peab minema kui jube kehvaks ära kisub.  Kraapisin aga arsti ust korralikult ja lõpuks anti ikka mingit hullult head kraami sealt, nii et 24 tunniga olin nagu uuestisündinud! uskumatu, ei saa mina aru miks nad kohe seda õiget droogide kahurväge välja ei too, algul proovivad mingite platseebodega või?

Siis meil on näiteks umbes kümneks päevas külas Madde ja Reimo. Kuigi oleme siin riigis vahelduva eduga varsti juba 8 aastat olnud ja M & R on siin ainult poolteist aastat olnud, siis üks päev arutasime Maiksuga, et M & R on kõige rohkemates meie kodudes käinud/peatunud – Gold Coastil eelmine aasta, siis Tasmaanias ja nüüd uuesti Gold Coastil. Isegi oma pered ja pikaajalised sõbrad pole nii paljudesse meie kodudesse veel jõudnud! Kuidagi meil sobivad plaanid omavahel kokku ja seltsis on meil alati segasem (sõna otseses mõttes, suht segane!). Nad on head kaaslased koduses majapidamises kui oled näiteks haige – teevad muudkui süüa (head!) ja pühivad põrandaid :D

Nüüd vaatan telekat. Täna ostsin. PÄRIS ISE (tegelt Reimo oli kaasas mõõdulindiga, et saaks teeselda, et ta on nagu see mees kes tähtsa näoga mõõdab midagi). Kuna antennijuhet veel ei ole, siis ühtegi programmi või telekanalit vaadata ei saa otseselt, aga see ei sega ju ometigi telekat VAATAMAST.

Üks päris uus töökoht ja üks päris uus Eesti ettevõte Austraalias :)

Mõtlesin, et kirjutan siis natuke pikemalt ka meie elust-olust – pärast viimast suurt hõiskamist Maiksu uue töökoha üle sain nii mõnedki küsimused uudiste kohta. Viimane aeg vanad võlad tasa teha :D

Viimase mõne kuu jooksul on meie elukesed natuke uusi arenguid näinud. Umbes Augustis hakkas Maiks siis vaikselt tööpakkumisi vaatama, kuigi kooli lõpuni oli tegelikult mõned kuud veel aega. Tegime väikese nimekirja ka Austraalias asuvatest Naval Architecture firmadest, kellel tegelikult tööpakkumisi küll üleval ei olnud, aga kogemus on senini näidanud, et üpris tihti kannab vilja ka otse ise ühendust võtmine ja töö küsimine.

Saatiski Maiks siis umbes 20-30 kirja koos põhjaliku motivatsioonikirja ja CV-ga. Mõnda aega oli küll võrdlemisi vaikne, aga ühel hetkel vastas talle see sama firma, kus ta tegelikult eelmisel suvel Gold Coastil töötas. Esialgu sealtpoolt mingeid suuri lubadusi ega pakkumisi ei tulnud, pigem oli see selline mittemidagi lubav “võib-olla meil tulevikus on vaja kedagi, räägime mõne kuu pärast”. Huvitav oli muidu see, et nad avaldasid tunnustust selle eest, et Maiksul on praktilist töökogemust paadiehituse näol ja veel nende enda töökojast. Rõõmustasime muidugi ka sellise vastuse üle, aga samas eriti mingeid suuri lootusi ei hellitanud.

Mõni aeg hiljem kirjutas Maiks sellele onklile uuesti ja küsis kas on mingeid uudiseid. Eriti mingit otsest vastust sealt ei saanud, lihtsalt mõned pealiskaudsed küsimused ja mõned emailid hiljem tuli jälle vastuseks, et räägime siis uuesti kui Maiksu kool hakkab ühele poole saama ehk siis Oktoobri lõpupoole.

Lõpuks jõudiski siis Oktoobri keskpaik kätte ja pärast järjekordset meilivahetust, helistatigi Maiksule ja öeldi, et saadavad ametliku palgapakkumise lähipäevil ja siis saab juba edasi vaadata. Oi kuidas me ootasime seda pakkumist! 8 päeva lasid nad meil omas mahlas praadida enne kui see lõpuks tuli.. Napilt umbes 10 päeva enne kui Maiks seal juba tööd pidi alustama! Nii juhtuski, et Maiks võttis selle pakkumise vastu, lõpetas Tasmaanias viimased asjad laupäeval 29. oktoobril ja kolm päeva hiljem, 1. novembril alustaski juba 2000km eemal oma uut töökohta, kuhu ta juba kogenud pikamaa sõitjana kõigest ühe ja pool päevaga kohale sõitis.

Hetkel on tegemist küll kolmekuise katseajaga, aga loodame et selle näol on tegemist ikkagi peamiselt formaalsusega ja tööd jätkub kauemaks. Praeguseks on Maiks seal siis juba natuke üle nädala töötanud ja võib täiesti siiralt öelda, et ta on väga rahul. Nii hea on kuulata teda iga päev telefonis elevil häälel rääkimas kuidas ta päev läks ja milliseid uusi võimalusi ja põnevaid ülesandeid on talle antud. Täiesti uskumatu, et Maiks ongi nüüd  ametlikult Naval Architect! Ma ei kujuta ette, et ma võiks millegi üle praegu veel õnnelik olla kui selle! Esimestel päevadel oli ikka täiesti uskumatu, iga päev muudkui korrutasin telefonis, et kui veider, et eelmisel nädalal oli ta veel lihtne üliõpilane ja sel nädalal istub tähtsa näoga Austraalia kõige hinnatuma luksus-sportjahtide kontoris (vaata ettevõtet siit) ja päriselt töötabki seal. Kui sürr, et neli aastat oleme mõelnud ja rääkinud sellest, et ei tea kui ruttu ja kas üldse saab mingile erialasele kohale ja huvitav kuidas see kandideerimine kõik välja näeb ja kaua aega võtab.. ja siis suhteliselt järsku ongi mingist suht mittemidagi lubavast emailivahetusest saanud päris töökoht! Olime valmis ükskõik millisesse maailma otsa kolima, et Maiks saaks vähemalt mingigi erialase töö kust vähemalt alustada ja siis avanes hoopis selline võimalus!

Kuna me juba sügisel tegime oma rendilepingu niimoodi, et lõpukuupäevaks panime 1. novembri (kuna teadsime, et Maiksu kool lõppeb umbes sellel ajal), siis oligi nüüd aeg majast välja kolida. Oleksime saanud muidugi ka pikendada, aga kuna mina olin vahepeal otsustanud et jään Tasmaaniasse natuke pikemaks ja me kahes kohas renti maksta ei tahtnud, siis otsustasime, et mina hoopis kolin ajutiselt Jane juurde.  Miks nii? Sest vahepeal on juhtunud veel selline põnev asi meie elus, et mina asutasin koos oma sõbranna Janega veebipoe nimega Nordlife. Müüme Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist ja Norrast pärit disainerite ja väike-ettevõtjate kaupu, mida ise nendest maadest siis kokku ostame ja siin ladustame. Hetkel nõuab kodukas veel kõvasti tööd, aga ma arvan et kuu aja kohta oleme juba päris häid tulemusi näinud.

Hetkel on pood avatud olnud napp kuu aega aga juba oleme nii mõnedki müügid teinud. Kui ausalt ütleme, siis väga palju aega sel viimasel kuul sellega tegeleda ei ole olnud, kuna Jane oli nüüd just kolm nädalat Eestis ja minul üksi töö, maja pakkimise, kolimise ja kõige muu kõrvalt  väga palju aega just ei jätkunud. Just sel põhjusel võtsin mina vastu ka otsuse praegu Tasmaaniasse jääda – Jane äraolekul oli vaja, et keegi oleks siin ja paneks tellimusi posti ja tema tagasitulekule järgneval ja jõuludele eelneval neljal nädalal plaanime kõvasti tööd teha, et pood ja kõik süsteemid võimalikult põhjalikult ja hästi üles ehitada ja kõik vajalikud süsteemid välja aretada. Ahjaa, Instagrami kasutajad saavad meie tegemisi jälgida ka siin. 

16. Detsembril jõuavad meile külla Anu ja Maldar, kes tulevad Maiksu lõpetamisele, mis toimub 17. Detsembril ja kellega koos siis ka kolm nädalat ringi reisime. Kuni selle ajani olen siis mina peamiselt Tasmaanias ja Maik Gold Coastil, ainult selle väikese erinevusega… et juba homme lendan mina ka natukeseks Gold Coasti puhkama. Plaanin järgmisel nädalal tagasi tulla, et siis kõvasti Nordlife’i kallal tööd teha.

Pärast Maiksu vanematega reisimist (Jaanuaris) loodame siis mõneks ajaks Gold Coasti paikseks jääda ja Nordlife’i üritame Janega siis kahe erineva saare peal elades edasi ajada – Jane hakkab loodetavasti tihedasti Gold Coastil käima ja mina aeg-ajalt ka Tasmaanias. Ja mis see siis ära ei ole tänapäeval Internetis kõik asjad korda ajada :) Praegu on meil enamus kaubad küll Tasmaanias, aga tulevikus hakkame ladustama siiski Gold Coastil – sinna on odavam saatmine ja sealt edasi saatmine toimub ka märksa kiiremini kui Tasmaaniast.

Nordlifele lisaks töötan siis vabakutselisena praegu kahele agentuurile (üks ikka vana hea Skyrocket ja teine uue omaniku teine agentuur) ja ajan ikka oma Social Media HQ klientide asju ka. Rohkem nagu polegi vist suurt midagi öelda… ainult, et ma ei jõua ära oodata, et homne juba tuleks ja ma Gold Coasti jõuaksin ja Maiksu näha saaksin :) Ja sooja päikest!

Kuidas mul tööandja vahetus

Tööjuttu ka nats. SRM müüdi eelmise nädala alguses maha ja Chris nüüd vaikselt eemaldub sellest ettevõttest (praegu on ametlikult veel üleandmisperiood). Natuke on tegelikult kurb ka – tegelt olid ikka hullult head kolm aastat ja kui ma kunagi üldse ühelt inimeselt midagi õppinud olen, siis temalt. Ja seda täiesti uskumatutes kogustes – nii tööalaselt kui ka isiklikes asjades. Uus omanik veel eriti midagi korraldanud ei ole, ütleb, et vaatab esialgu rahulikult kõrvalt. Natuke üritab küll juba asju ajada, aga eks see kõik selline natuke pudru ja kapsad ole… eks ole näha, mis sest saab.

Continue reading

Maamees otsib naist

(Tegelt ei otsi, ärge kuulutusi üles pange. Lihtsalt kõlas nagu hea pealkiri.)

Vahepeal on meil veel sellised asjalood toimunud, et Maiksul hakkas koolivaheaeg – kolm nädalat. Kuna see paadiehitusfirma, kus Maiks töötab on alles noor ja neil praegune paat on just lõpujärgus, siis neil eriti palju tööd Maiksule ei ole. Mingi 10-20 tundi nädalas oleks, mis kooli ajal on täiesti okei, sest rohkem tal aega niikuinii ei ole, aga praegu vaheajal tahaks Maiks ikkagi natuke rohkem töötada, et hilisemateks suursündmusteks veits rohkem raha kõrvale panna.

Kompasime siis natuke neid maid ja mõtlesime, et vaatab, mis mandril ka pakkuda on – lootsime, et äkki keegi pakub mingit ulmeliselt head kogemust või kontakti, mis hiljem kasuks tuleks ja mis oleks väärt seda, et Maiks sinna kohale lendaks. Saatsime mõned meilid laiali ja täiesti üllatusena tuli tagasi ikka oma 4-5 pakkumist. Paraku olid kõik ikka sinna kuhugi natuke alla $30 dollari tunnis ja tavalised paadiehitustööd ning kui sellest palgast veel elamis- ja reisikulud maha võtta, siis ei olnud sellel lihtsalt väga mõtet.

Nii juhtuski hoopis selline lugulaul, et Maiks on Duncani juures farmis komandeeringus nüüd paar nädalat, nädalavahetustel käib linnas lulli löömas.  Duncani oli töömeest vaja ja Maiksul oli rohkem-kui-mõned-tunnid-nädalas tööd vaja ja lõidki sepad käed ja nüüd toimetavad seal maal kahekesi, samal ajal kui naised linnas tööl käivad, hehe. Tundub, et Maiksul seal suht tsill olla, maal ja värskes õhus töötada on ikka veits teine tera kui koolis/tööl/linnas nagu orav rattas ringi lasta. Saab seal traktorite ja lehmadega mürada ja aedu ehitada ja niisama maamees olla. Õhtuti kuuldavasti joovad punast veini, käivad saunas ja panevad maailmavärke paika.

Mina siis samal ajal toimetan siin linnas üksinda. Teen ikka tööd ja olen niisama vahva. Nädalavahetuseks on meil suured jaaniplaanid (no tegelt väga suured ei olegi) ja minul saab Kayla trenni 24 nädalat täis ja sellega seoses nii BBG1 kui BBG2 lõpetatud. Suur oli minu plaan tähistada jälle ühe etapi lõppu masaažiga – siis aga selgus, et sõidame Janega juba reedel maale, et laupäevaseks Jaaniks valmistuda. Olin juba päris heartbroken, kui mõtlesin, et nüüd ei saagi õigel päeval masaaži minna (noh kohe pärast viimast trenni või nii!), kuni tuli välja, et Ringaroomas täitsa olemas üks asjalik massöör! Suure hurraa ja valleraaga panin endale laupäeva hommikuks aja! Ei jõua ära oodata iiiiiiiiiiiiiik!

Vahepeal tegin siin meestele nädalaks pirukaid kaasa ja toimetasin niisama..

IMG_6983banaanileib

IMG_6997veel banaanileiba

IMG_7050

IMG_7053muffinid läksid veits katki.. 

IMG_7054

IMG_7056pesuvoltimisemees

Mis tööd ma siis ikkagi teen seal Skyrocketis

Meie elu Austraalias on meie endi jaoks nii tavaliseks saanud, et alles nüüd jõudis kohale, et tegelikult ei ole ma ju siia blogisse vist mitte kunagi kirjutanud oma tööst.. alguses ei osanud nagu kirjutada ja siis oli kuidagi juba liiga tavaline et kirjutada.  Maininud ma mingeid asju ikka olen, aga samas ei ole otseselt seletanud, et mida ma täpsemalt siis ikkagi teen. Ma arvan, et kolm aastat ja kolm kuud on piisavalt pikk aeg, et end nüüd lõpuks kokku võtta ja ära kirjutada see postitus sellest, mida ma siis nende viimaste aastate jooksul teinud olen.

Igaks juhuks vabandan ette, mu eestikeelne sõnavara ei ole kõikide uuemate terminite puhul ehk kõige parem – ma lihtsalt ei ole pidanud neid sõnu kunagi eesti keeles kasutama ja seega panen võib-olla veidi mööda. Kahjuks erialast kirjandust eesti keeles väga palju ei ole ja kui on, siis ma alati kardan, et nende puhul on pool tõlkes kaduma läinud, nii et eelistan inglise keelset – eriti kuna asjad muutuvad selles sfääris nii ruttu, et tõlgitud saavad mõned uuendused alles siis kui need enam mingid uuendusedki pole.

Töötan mina siis sellisele ettevõttele nagu Skyrocket Marketing. SRM on veebipõhine turundusagentuur, mis koosneb vahelduva eduga umbes 6-10 inimesest ja mis eksisteerib ainult Internetis. No inimesed muidugi eksisteerivad päriselt ka, aga ettevõttel kontorit kui sellist ei ole. Kõik, kes meil töötavad, elavad erinevates Austraalia linnades – Brisbane, Gold Coast, Sydney, Adelaide ja Launceston ja üks elab nüüd juba viimased pool aastat Balil. Enamvähem sama seltskond on meil olnud viimased kaks aastat – kõik saavad omavahel hästi läbi ja töötavad koos superhästi, kuigi enamik meist päriselus mitte kunagi kohtunud pole. Nalja saab palju, kuid samas on kõigi töötulemused minu arust ikka suht esmaklassilised :)

screencapture-skyrocketmarketing-com-au-1466511679101

Skyrocket

Teenustest

Teenused mida SRM pakub sisaldavad endas põhimõtteliselt kõike mida ühel ettevõttel Internetis end turundades vaja läheb. Ehitame  veebilehti (veebi arhitektuur, UX, disain ja kood on kõik spetsiaalselt kliendile tehtud, ei kasuta template ega odavlahendusi), kavandame turundusstrateegiaid, teeme SEOd, Adwordsi, sotsiaalmeediat,  illustratsioone, analüütikat, emailturundust, sisuturundust, sisuloomet, CROd, brändingut jne. Vähemal määral ka animatsiooni, trükidisaini ja muud taolist.

Lühidalt ja maakeeli neti- ja turundusvõõrastele kokkuvõttes – SRM ehitab kliendile veebilehe ja kuna sellest üksi ei piisa, siis teeb kõik endast oleneva, et

1) võimalikult suur hulk relevantseid inimesi sellele veebilehele jõuaks;
2) võimalikult suur hulk nendest inimestest saidil ostu sooritaks;
3) võimalikult suur hulk inimesi saidile tagasi pöörduks ja ka teistel liituda soovitaks.
4) kõik ülaltoodud numbrid eksponentsiaalselt suureneks ja kulud väheneks ning kogu ring toimiks katkematult, autonoomselt ja võimalikult automatiseeritult.

Minu tavaline tööpäev

Minu tavaline tööpäev näeb välja selline, et vastavalt aastaajale ja töökoormusele istun umbes 8-9 ajal hommikul laua taha ja ee.. teen tööd. Reedeti ma ei tööta, nii et nädalavahetused on mul kolmepäevased. Ja ma ausalt ei kujuta paremat lahendust ette!

Enamus minu töödest toimub minu emailis – mina olen SRMi projektijuht/kliendihaldur/veebiarhitekt/sada miljonit muud asja. Üldjoontes võib öelda, et kogu kliendisuhtlus käib läbi minu, teistel tiimiliikmetel ühegi kliendiga kontakti ei ole (no Chrisil, ettevõtte omanikul veits on) ja kliendid enamasti ei tea isegi nende nimesed.. nemad on lihtsalt designer või developer või SEO manager. Ainult pikaajaliste ja heade klientidega räägime ikka Jasonist ja Katest ja Moniquest, mitte designerist, developerist või SEO managerist.

Enamik meie klientidest on meie juurde jõudnud oma elurännakutel just veebilehe ehitamise sooviga, ning selle valmides siis meie juurde edasi jäänud – siis juba erinevaid turundusteenuseid ostma. Mõnes näited töödest ka:

screencapture-in2study-com-au-1466512795862screencapture-pricepointmedical-com-au-1466512765886 screencapture-www-wellone-com-au-1466512758619 screencapture-www-coredental-com-au-1466512750290

Põhimõtteliselt käib see siis, et kui klient soovib lahendust mingile probleemile (näiteks veebilehel on vaja midagi muuta või parandada), või mõnd uut turundusteenust, siis saadab ta mulle emaili. Mina siis pean hinna ja töö ulatuse osas läbirääkimised – kui jõuame läbirääkimistega lõpusirgele, väljastan arve ja annan töö teistele tegemiseks edasi. Tööde nö “laiali jagamiseks” ja käe pulsil hoidmiseks kasutame sellist projektijuhtimise keskkonda nagu Redbooth. Redbooth on selline vinge asi, kuhu saab luua iga kliendi jaoks eraldi nö. kausta ja siis kalendri või to-do-listi näol seal endale või teistele meeskonnaliikmetele ülesandeid jagada. Sealtsamast siis võtavad teised tiimiliikmed vastu neile antud ülesanded, teevad need ülesanded ära ja märgivad siis töö tehtuks ja panevad siis kas manustesse kaasa näiteks disaini, raporti või lingivad juba valmis ehitatud tööle.

Screenshot 2016-06-21 22.33.13
Redbooth

Kui töö tehtud, vaatan mina selle üle, küsin vahel targematelt nõu ja annan parandusteks-täiendusteks tagasisidet. Kui parandused tehtud ja uus versioon valmis, saadan selle siis kliendile tagasi ja jään tema arvamust ootama. Nii siblin vahel emaili ja Redboothi vahel mitmeid ja mitmeid kordi tunnis.

Lisaks Redboothile kasutame veel kümneid erinevaid keskkondi, kus koostada näiteks turundus; sisu- ja sotsiaalmeediakalendreid ning näiteks analüütika ja monitooringu tööriistu ja muud taolist.

Näiteks selline tark asi postitab meie eest kõik asjad sotsiaalmeediasse ja blogisse ja seob need kõik omavahel kokku:
screencapture-app-coschedule-com-1466511963818
Lisaks veebilehtedele ja turundusele teeme ka näiteks digitaalseid auditeid. Minu arust on need ühed äärmiselt põnevad asjad – kui meie juurde tuleb mõni täitsa uus klient, siis üritame talle esimese asjana just seda auditit müüa. Seda seetõttu, et antud auditis vaatame üle kogu kliendi Internetis asuva “vara” (kokku hindame umbes 300-400 erinevat faktorit) – otsime üles kõik nõrkused ja tugevused, head ja vead. Identifitseerime lingid, mis SEOle liiga teevad, uurime “liiklust” mis kliendi saidile jõuab – kust see tuleb ja kuhu läheb, mida saidile teeb, miks ära läheb ja kuidas olukorda parandada saaks. Teeme kindlaks talle kõige sobivamad turunduskanalid, võrdleme tema olukorda konkurentidega ja üritame kokku panna ühe hästi asjaliku strateegia, millest saab tegelikult aastaid juhinduda. See juures on peamine just see, et enamus auditist koosneb analüütilisel põhjal – mingeid lambijäreldusi ei tehta ja niisama õhust asju müüma ei hakata. Näiteks tegeleme ka sellise põneva asjaga nagu uurime, miks inimesed ostukorvist ilma ostmata lahkuvad, kui palju neid inimesi on, kuhu nad lähevad ja kuidas saaks neid ostukorvi naasma meelitada. Näiteks antud konkreetne data näeb välja selline:

Screenshot 2016-06-21 22.18.16

Cart Abandonment Funnel Visualisation

Aga mis siin ikka.. rääkida oleks veel oi-kui-palju, aga ma arvan, et siinkohal tuleb joon alla tõmmata, kes see seda tööjuttu ikka jaksab nii pikalt lugeda. Tegelikult ma pean nüüd ausalt ära ütlema, et viimasel ajal üritan nagu rohkem iseseisvalt ka kliente leida, sest.. põhjuseid on mitmeid, aga ma siin ennatlikult midagi kuulutama ei taha hakata. Ja alati on hea omada mitut üksteisest sõltumatut sissetulekut :)

Minu mees suudab!

Juba pikemat aega olen plaaninud kirjutada Maiksu tegemistest, tegelikult lausa tagasi Tasmaaniasse jõudmisest saadik, nüüd peaaegu kolm kuud hiljem siis jõuan lõpuks selleni.

Kui Tasmaaniasse tagasi jõudsime, läks Maiks kohe jälle kooli ja juba pärast paari esimest päeva tuli koju sellise rõõmusõnumiga, et oli kooli kaudu ühe tööpakkumise saanud. Nimelt on tal koolis üks selline vend, kes… ehitab paate (üllatus-üllatus!). Arutasime siin nüüd pikalt ja laialt, kuidas teda eesti keeles nimetada, aga targemaks ikka ei saanud. Ametlikult on ta AMC Shipwright, mis põhimõtteliselt tähendab paadiehitajat. Ta ei ole otseselt õppejõud, aga ta juhib koolis asuvat paadiehituse töökoda. Kuigi Maiksu koolis otseselt paadiehitust ei õpetata, on neil siiski eraldi mudelite ehitamise töökoda, et lainebasseinides eksperimente ja muud teadust teha.

Igatahes, Maiks siis läks ja küsis sellest tüübilt, et kas Launcestonis ka mingit tööjuttu liigub ja üllataval kombel ütles onu, et liigubki! Juba paar päeva hiljem oligi Maiks Van Diemen Luxury Craftis tööl. Kuigi esialgu pidi tööd jätkuma vaid mõneks nädalaks, kuna tegemist on alles noore ettevõttega ja projekte on neil veel vähe, on ta tänase päevani seal järjepidevalt kaks ja pool päeva nädalas tööl käinud. Kuigi see paneb talle päris suure koormuse peale, on ta praegu otsustanud, et käib seal nii kaua kui võimalik, sest teisel poolaastal pole võib-olla enam üldse võimalik tööd teha.

Van Diemen Luxury Craft ehitab kaatreid, mis nii mõneski mõttes on üpris uuenduslikud. Nimelt on tegemist paatidega, mida oleks kõige lihtsam võrrelda kabriolett-autodega. Kui tavaliselt on paadininas kas a) vabaõhu istumisruum ja puudub kajut või b) kajut ja puudub vabaõhu istumisruum, siis nende paatide puhul on võimalik kajutil katus maha lasta ning seda hoopis vabaõhu istumisalana kasutada. Ausalt, kui mina neid paate vaatan, siis ma ei saa aru, miks rohkem paate juba sellistena ei ehitata, täiesti geniaalne lahendus tundub!

Rottisin mõned pildid ka nende kodukalt. Need on küll esimestest prototüüpidest ja see on küll oluliselt vanem ja väiksem mudel, aga põhimõte on enamvähem sama. Paat, mida Maiks ja kamraadid praegu ehitavad on umbes kaks korda suurem.

Screenshot 2016-05-22 21.44.00 Katusega

Screenshot 2016-05-22 21.43.49Katuseta

Screenshot 2016-05-22 21.44.44Katusega

Screenshot 2016-05-22 21.44.27Katuseta

Töökoht ise on hea, Maiksu tööandjad väga arusaajad ja vastutulelikud inimesed ja nagu juba pea kõikide Maiksu töökohtadega kombeks saanud, arvestavad nad väga tema ülikooliõpingutega ja on lasknud tal ise valida, millistel päevadel talle töötada sobib. Selles mõttes on siin Austraalias ikka tööandjad äärmiselt mõistvad inimesed – kui oled ise hea ja usaldusväärne töötaja, siis tullakse sulle ka vastu. Meil ei ole veel sellist kogemust olnud, kus kellelegi oleks Maiksu kooliõpingud ette jäänud ja sellepärast oleks mõni töökoht saamata jäänud.

Kooliõpingute läheb vist nii nagu alati – marukiire on ja kodus või mujal hängimise aega nagu ei olegi. Juhtub üsna tihti, et Maiks tuleb koju alles hilisõhtul ja istub ka terved nädalavahetused koolis laboris. Praegu on tal käsil semestrilõpp ja selles tulenevalt veelgi tihedam päevakava ja tänu sellele pole ka eriti tööle jõudnud. Eelmisel kahel nädalavahetusel käisime Karmeni ja Johni juures sauna ehitamas (millest räägin eraldi postituses!) ja nüüd tänu sellele näen Maiksu sama tihti kui kuuvarjutust. Kaks nädalavahetust järjest koolitööst vabaks võtta on tagantjärele mõeldes ikka päris ränk pauk tema kohustustele ja ma pakun, et rohkem ta enam nii teha ei taha. Samas on see ikka päris hull, kui koormus on selline, et kohe kuidagi ei jõua isegi parki jalutama või trenni või raamatut lugema. Ainult õhtuti vaatame vahel natuke sarju ja võtame aega maha. Aga härra peab ilusti vingumata vastu ja rühib edasi. Nüüd ju ainult viimane lõpusirge jäänud – 5 kuu pärast ongi see kõik põhimõtteliselt läbi. Hurraa ja hõissassaaa!

loonsestonlased

Nädalavahetus oli tsill. Reedel käisime Karmeni ja Johni juures, oli tore soolaleib. Hommikul lahkusime jälle kahe riiuli ja ühe kotitäie söögi võrra rikkamana :D Haha, nagu mingid vaesed tudengid eksole :P Ei tegelt, neil veits kraami üle kolimisega seoses.

Laupäeval ei teinud me eriti midagi, Maiks käis koolis ja ma kulgesin niisama. Õhtul tegin terve Mowbray linnaosa take-awaydele ringi peale, kuna ei suutnud otsustada, mida süüa tahaks. Lõpuks ostsin ühest kohast küpsiseid, teisest kohast saiakesi, kolmandast butter chickenit ja naani  ning neljandast nuudleid ja küüslaugu scallopeid. Haha.. läksin siis Maiksule koolimajja külla ja nosisime seal.

Pühapäeval käisime ja ostlesime oma uude koju veits asju, Maiks ehitas mulle uue laua, panime asju kappidesse… ja sõime vist terve päev küpsiseid, mis ma laupäeval ostsin. Seda seetõttu, et toidupoodi ei ole veel jõudnud (kuigi see on umbes 100 meetri kaugusel) ja külmkapis haigutab ilmatuma suur tühjus. Vaikselt hakkab juba looma see kodundus.. kuigi me sel aastal eriti asju osta ei plaani. Saab ka vähesega.

2016-03-20 17.22.19

2016-03-20 17.28.06

2016-03-20 18.47.08
Nüüd on elukene seal maal, et sain täna teada, et netipanek jälle venib.. ikka mõned nädalakesed kindlasti, nii et olen nagu tubli lats kunagi, jälle koolimaja raamatukogus. Oi milliseid mälestused eelmisest aastast kõik joostes tagasi tulid :P

Aga nüüd, tööle!

2016-03-21 09.00.03