vaikne värk

Kuna Maiksul on käsil kooliaasta lõpp, siis me viimase paari nädala jooksul eriti suuri tegemisi ette võtnud ei ole. Mina olen omaette oma asjadega tegelenud ja vahel kui midagi teeme, siis rohkem niimoodi paaritunniste ettevõtmistena, sest mitmeks päevaks aja maha võtmist Maiks endale hetkel lubada ei saa.

Oleme käinud mõned korrad rannas, sõpradega kokku saanud, söömas käinud ja niisama rahulikult võtnud. Ühel päeval jõudsime natuke linnast välja ka, aga just sellel päeval sattus olema natuke kehv ilm, nii et väga midagi über-erilist teha ei saanud. Aga vahel on tore lihtsalt niisama mööda külavaheteid kärutada ja omi asju arutada. See on meil kuidagi juba kombeks saanud, et vahel harva kui satume pikemalt autoga sõitma (no “pikemalt” all ma pean silmas tervet päeva), siis saavad neist kuidagi sellised “edasiviiva jõuga” päevad. Neil päevil arutame kõik oma eluolu ülitäpselt läbi ja unistame kõikvõimalikest tulevikuplaanidest.

Natuke käisime ikka rannas kaljude peal turnimas ja piknikku pidamas ka.. Tegime endale autosse mõnusa pesa ja lihtsalt vahtisime vett. Tore oli lihtsalt niisama olla vahelduseks.

20141026_135230

Paar korda olen käinud üksi mööda erienvaid Adelaide’i randu “matkamas”. Näeb see välja nii, et jalutan lihstalt nii kaua mööda rannaäärt kuni kopa viskab ette. Eelmisest korrast jäi muidugi natuke okas hinge, sest unustasin tagasiteel oma raamatu bussi :(

20141024_103100

20141025_135420

20141025_142239
Ükskord käisime siis ühel hipipeol. Tegemist oli ühe sõbra sünnipäevaga, kuhu kõik olid oodatud hipiks riietatuna. Me hullult plaanisime ja otsisime riideid ja mina küpsetasin kooke ja lõppkokkuvõttes… üldse ei viitsinud seal peol olla. Me kohe üldse ei viitsi viimasel ajal kuskil pidudel käia – parema meelega läheks käiks päevasel ajal pool maailma läbi, matkaks, ujuks, teeks igast erinevat veesporti.. aga vat peole ei viitsi minna. Kella üheksa ajal hakkab tavaliselt üks meist haigutama ja siis üritame ikka viisakusest mingi kümneni vastu pidada, pärast mida suht kiirelt koju ära loivame.

20141018_203627

Ja nii ongi siis välja kukkunud, et pidudel käimise asemel teen kodus süüa. Ja veel süüa. Ja siis natuke kooki. Ja siis natuke soolast. ja siis natuke kooki ka veel, sest.. kooki pole kunagi ülearu (haha, praegu meil on külmakapis nelja erinevat sorti kooki, mida mitte keegi süüa ei taha!)

Kaks kõige erilisemat asja mis viimasel ajal teinud olen, on 1)Pasta ja 2) Raw šokolaadikook. Pasta tegemise kohta arvasin alati, et see on mingi jube keeruline ettevõtmine ja kindlasti hästi raske on seda õigeks saada. Tegelikkuses oli see kõik väga lahe tegemine ja tuli superhästi välja! Ma ei ole vist kunagi ühegi oma söögitegemisalase saavutuse üle nii uhke olnud kui tol päeval selle pasta üle.

2014-10-15 Pasta

Teine asi mida alles hiljuti tegin, oli siis see Raw kook. Raw tähendab inglise keeles toores ja see on üks viimase aja põhilisi “dieeditrende” (oi need inimesed saaksid kurjaks kui näeksid et ma niimoodi kirjutan sellest). Igatahes, asja iva seisneb selles, et kõik tooraine (ja ka lõppresultaat) peaks olema töötlemata (või siis võimalikult vähe töödeldud?) ja taimne. Nii ei kasuta need tegelased ei ühtegi piimatoodet, lihatoodet ega ka näiteks muna, suhkrut, jahu (kaerahelbejahu on okei nagu ma aru saan). Ega ma sellest toitumisstiilist otseselt huvitatud ei ole, aga pakkus huvi küll, et kuidas nad siis näiteks neid kooke teevad. Nüüd siis tean. Ja enam kunagi ei tee. Ei olnud minu stiilis asi see. Aga samas olen õnnelik, et ära proovisin, sest sain sellest kogemusest täpselt seda mida tahtsin – oma uudishimu rahuldada. Koogist mul kahjuks pilte ei ole.. välja nägi nagu üks täiesti tavaline šokolaadi-juustukook. Tegelikult koosnes see põhimass aga hoopis 80% pähklitest ja ülejäänud 20% oli vahtrasiirup, datlid, kookosõli (ainuke rasvaine mida sedasorti rahvas tunnistab) ja toorkakao. Huvitav oli käkerdada seda kokku aga samas ma juba tegemise käigus kirtsutasin isekeskis nina. Igatahes, oli väärt kogemus.. seda kooki ma arvan ma enam kunagi ei tee, aga võib-olla proovin mõnd muud – näiteks on mul üks porgandikook (ka toores!) endale retseptijärjekorda salvestatud. Ehk kukub see paremini välja.

Muud polegi. Mõned söögipildid veel siia lõpetuseks teile, haha.

2014-10-29 Söögid kodus

peedi-kitsejuustu lihapallid ja maguskartul :)

20141019_102133

2014-10-18-19 koogid 2014-10-18-19 koogid1

IMG_5897

IMG_5915

 Rohkem pilte seal kus ikka.

Käisin külas!

Kuna minul on selline tore töökoht, mis võimaldab mul töötada põhimõtteliselt ükskõik millise palmipuu alt, eeldusel, et selle palmipuu all levib mingil põhjusel wifi, siis veetsin kümmekond päeva mai lõpus ja juuni alguses hoopis Airlie Beachil – jep, sealsamas väikeses linnakeses troopilises Queenslanis, kus me Maiksuga mõned aastad tagasi elasime. Käisin Ailenil külas – tegemist oli sellise lihtsa ja tagasihoidliku reisikesega – päeval tegime mõlemad tööd ja õhtuti veetsime üle pika aja koos toredalt aega. Kahjuks oli Maiksul sel ajal kool täies hoos, nii et temal seda aega vabaks võtta ei õnnestunud.

Tore oli töötada vahelduseks hoopis sellises õhkkonnas, oma tavalise kodukontori asemel. Kuna Ailen töötab kohalikus Coffee Clubis peakokana, siis sain mina seal mõnuga kõiki selle koha võlusid nautida :) Õhtuti või vabadel päevadel veetsid prouad Airlie peal patseerides, erinevates toitlustusasutustes söögipoolisega tutvudes ja/või kodus filme vaadates ja head-paremat näost sisse ajades :)

airlie

Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli2Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli3Pildid Elina telefonist Juuni-Juuli4


Kodukontor

Neil päevil kui ma Aileniga töö juurde kaasa ei viitsinud minna, töötasin hoopis tema kodurõdul. Ja tegin pilte. Ja veel pilte. ja siis natuke veel pilte.

IMG_1385

IMG_1398

IMG_1371


Kajakiseiklus

Ühel päeval käisime ka hommikusel kajakitiirul saarte vahel. Tegemist oli sellise pisikese grupiga, kus peale meie oli veel üks Prantsuse paar ja meie giid. Ilm oli ilus, termomeeter näitas 27 kraadi ja vesi saarte vahel sillerdas täpselt sama helesiniselt, kui neli aastat tagasi, kui esimest korda sinnakanti sattusime. Peatusime natuke pikemalt ka ühel väikesel saarel. Turnisime niisama mööda saart ringi, käisime ujumas ja pidasime piknikku.

New folder


Kaardimoor

Üks meeldejäävamaid ja põnevaid asju, mida selle aja jooksul Airlies tegime, oli aga midagi hoopis-hoopis teistsugust. Käisime mõlemad Aileniga ühe selgeltnägija-kaardimoori juures. See oli üks ütlemata põnev kogemus ja tegelikult hea abivahend mõtete ritta seadmisel.

20140531_120902

Oli tore aeg ja eriti tore oli näha Ailenit. Kuna räägime iga nädal, siis oli täitsa uskumatu avastada, et me ei ole juba kaks aastat ja kaks päeva üksteist näinud! Mis on muidugi eriti kurb sellest seisukohast, et … kuhu kurat kaob aeg?! :D