Kuna Maiksul on käsil kooliaasta lõpp, siis me viimase paari nädala jooksul eriti suuri tegemisi ette võtnud ei ole. Mina olen omaette oma asjadega tegelenud ja vahel kui midagi teeme, siis rohkem niimoodi paaritunniste ettevõtmistena, sest mitmeks päevaks aja maha võtmist Maiks endale hetkel lubada ei saa.
Oleme käinud mõned korrad rannas, sõpradega kokku saanud, söömas käinud ja niisama rahulikult võtnud. Ühel päeval jõudsime natuke linnast välja ka, aga just sellel päeval sattus olema natuke kehv ilm, nii et väga midagi über-erilist teha ei saanud. Aga vahel on tore lihtsalt niisama mööda külavaheteid kärutada ja omi asju arutada. See on meil kuidagi juba kombeks saanud, et vahel harva kui satume pikemalt autoga sõitma (no “pikemalt” all ma pean silmas tervet päeva), siis saavad neist kuidagi sellised “edasiviiva jõuga” päevad. Neil päevil arutame kõik oma eluolu ülitäpselt läbi ja unistame kõikvõimalikest tulevikuplaanidest.
Natuke käisime ikka rannas kaljude peal turnimas ja piknikku pidamas ka.. Tegime endale autosse mõnusa pesa ja lihtsalt vahtisime vett. Tore oli lihtsalt niisama olla vahelduseks.
Paar korda olen käinud üksi mööda erienvaid Adelaide’i randu “matkamas”. Näeb see välja nii, et jalutan lihstalt nii kaua mööda rannaäärt kuni kopa viskab ette. Eelmisest korrast jäi muidugi natuke okas hinge, sest unustasin tagasiteel oma raamatu bussi :(
Ükskord käisime siis ühel hipipeol. Tegemist oli ühe sõbra sünnipäevaga, kuhu kõik olid oodatud hipiks riietatuna. Me hullult plaanisime ja otsisime riideid ja mina küpsetasin kooke ja lõppkokkuvõttes… üldse ei viitsinud seal peol olla. Me kohe üldse ei viitsi viimasel ajal kuskil pidudel käia – parema meelega läheks käiks päevasel ajal pool maailma läbi, matkaks, ujuks, teeks igast erinevat veesporti.. aga vat peole ei viitsi minna. Kella üheksa ajal hakkab tavaliselt üks meist haigutama ja siis üritame ikka viisakusest mingi kümneni vastu pidada, pärast mida suht kiirelt koju ära loivame.
Ja nii ongi siis välja kukkunud, et pidudel käimise asemel teen kodus süüa. Ja veel süüa. Ja siis natuke kooki. Ja siis natuke soolast. ja siis natuke kooki ka veel, sest.. kooki pole kunagi ülearu (haha, praegu meil on külmakapis nelja erinevat sorti kooki, mida mitte keegi süüa ei taha!)
Kaks kõige erilisemat asja mis viimasel ajal teinud olen, on 1)Pasta ja 2) Raw šokolaadikook. Pasta tegemise kohta arvasin alati, et see on mingi jube keeruline ettevõtmine ja kindlasti hästi raske on seda õigeks saada. Tegelikkuses oli see kõik väga lahe tegemine ja tuli superhästi välja! Ma ei ole vist kunagi ühegi oma söögitegemisalase saavutuse üle nii uhke olnud kui tol päeval selle pasta üle.
Teine asi mida alles hiljuti tegin, oli siis see Raw kook. Raw tähendab inglise keeles toores ja see on üks viimase aja põhilisi “dieeditrende” (oi need inimesed saaksid kurjaks kui näeksid et ma niimoodi kirjutan sellest). Igatahes, asja iva seisneb selles, et kõik tooraine (ja ka lõppresultaat) peaks olema töötlemata (või siis võimalikult vähe töödeldud?) ja taimne. Nii ei kasuta need tegelased ei ühtegi piimatoodet, lihatoodet ega ka näiteks muna, suhkrut, jahu (kaerahelbejahu on okei nagu ma aru saan). Ega ma sellest toitumisstiilist otseselt huvitatud ei ole, aga pakkus huvi küll, et kuidas nad siis näiteks neid kooke teevad. Nüüd siis tean. Ja enam kunagi ei tee. Ei olnud minu stiilis asi see. Aga samas olen õnnelik, et ära proovisin, sest sain sellest kogemusest täpselt seda mida tahtsin – oma uudishimu rahuldada. Koogist mul kahjuks pilte ei ole.. välja nägi nagu üks täiesti tavaline šokolaadi-juustukook. Tegelikult koosnes see põhimass aga hoopis 80% pähklitest ja ülejäänud 20% oli vahtrasiirup, datlid, kookosõli (ainuke rasvaine mida sedasorti rahvas tunnistab) ja toorkakao. Huvitav oli käkerdada seda kokku aga samas ma juba tegemise käigus kirtsutasin isekeskis nina. Igatahes, oli väärt kogemus.. seda kooki ma arvan ma enam kunagi ei tee, aga võib-olla proovin mõnd muud – näiteks on mul üks porgandikook (ka toores!) endale retseptijärjekorda salvestatud. Ehk kukub see paremini välja.
Muud polegi. Mõned söögipildid veel siia lõpetuseks teile, haha.
peedi-kitsejuustu lihapallid ja maguskartul :)
Rohkem pilte seal kus ikka.
ja kus on Maiksu hipijuuksed? pilt on teil ilus.
sa siis seda pastamasinat ei ostnudki? tegid kasitsi?
Tegin jaa käsitsi.. üks päev lihtsalt tahtsin tegema hakata ja ei viitsinud enam minna linna pealt seda masinat otsima. Tuleb välja et käsitsi on täiesti okei teha!
Nii palju head sööki ja ikka oled kriips, kuidas sa juba 100kg ei kaalu? :D
“Kriips” nüüd just ei ütleks, aga ega midagi nuriseda ka väga ei saa.. Aga 100kg ma ei kaalu sellepärast, et selle söögi sööb Maik kõik ära!