Kuidas meist jälle farmerid said

Puhkepidu! Ei saa ikka ei üle ega ümber siin Austraalias sellest farmielust! Eelmisel nädalavahetusel läksid meie turteltuvid Jane ja Duncan nimelt Melbourni romantilisele väljasõidule ja meid paluti farmi loomi ja majapidamist hoidma. Et noh juhuks, kui lehmad jeebekit teevad või koerad-kassid nälga peaks jääma või midagi.

Reedest pühapäevani tegimegi siis tarka nägu seal ja teesklesime, et oleme farmielanikud. Peamiselt olime seal, et silm peal hoida ühtedel võõrastel lehmadel, kes Duncani juurde hoiule on toodud – siinmail on vahel kombeks kellegi juurde oma lehmad nö. kostile saata – kui näiteks endal on maad kannatada saanud või suur põud olnud või lehmadel lihtsalt enam midagi süüa ei ole.

Selles mõttes on Austraalias see farmipidamine ikka täitsa tänamatu töö ja täielik loto – võib juhtuda, et sinu kodukandis jupp aega vihma ei saja ja kõik kuivab ära, samal ajal kui teisel vennal sajab nagu oavarrest (või on lihtsalt parem asukoht, näiteks mäeorg) ja loomadel süüa kui palju.

Continue reading

Jaanipäev Tasmaanias

25. juunil tähistasime Ringaroomas Jane ja Duncsi juures jaanipäeva. Esialgsete plaanide järgi oli üritusele kutsutud päris hea hulk eestlasi isegi, aga kuna suur osa otsustasid talveks parematele jahimaadele (loe: Eestisse) rännata, siis oli see lõpuks selline nelja eestlase ja kümnekonna austraallase üritus.

Originaalis pidi üritus toimuma ühe pisike saare peal, mis keset JD farmi ühes jões asub aga üleujutuste ja kehva ilmateate tõttu kolisime hoopis suurde shedi, sinnasamasse kus ka JD pulm oli. Maiks ja Duncan ehitasid õue suure lõkke (siiamaani käivad jutud pretty fire‘st, kuna Maiks tegi Duncanile just nii selgeks – jaanipäeval peab ikka ilus lõke olema, mitte mingi suvaline) ja ka kuuri sisse tehti väike lõkkekene. John vedas kodust kohale isegi oma suure ja uhke söegrilli ja kuna Duncani saun on treilerile ehitatud ja seda saab igalepool kaasa vedada, siis oli ka see loomulikult peopaigas kohal. Poisid lasid ühe vana piimajahutustünni vett täis ja nii oli neil isegi väike kümblustunn saunast tulekuks valmis.

Continue reading

Maamees otsib naist

(Tegelt ei otsi, ärge kuulutusi üles pange. Lihtsalt kõlas nagu hea pealkiri.)

Vahepeal on meil veel sellised asjalood toimunud, et Maiksul hakkas koolivaheaeg – kolm nädalat. Kuna see paadiehitusfirma, kus Maiks töötab on alles noor ja neil praegune paat on just lõpujärgus, siis neil eriti palju tööd Maiksule ei ole. Mingi 10-20 tundi nädalas oleks, mis kooli ajal on täiesti okei, sest rohkem tal aega niikuinii ei ole, aga praegu vaheajal tahaks Maiks ikkagi natuke rohkem töötada, et hilisemateks suursündmusteks veits rohkem raha kõrvale panna.

Kompasime siis natuke neid maid ja mõtlesime, et vaatab, mis mandril ka pakkuda on – lootsime, et äkki keegi pakub mingit ulmeliselt head kogemust või kontakti, mis hiljem kasuks tuleks ja mis oleks väärt seda, et Maiks sinna kohale lendaks. Saatsime mõned meilid laiali ja täiesti üllatusena tuli tagasi ikka oma 4-5 pakkumist. Paraku olid kõik ikka sinna kuhugi natuke alla $30 dollari tunnis ja tavalised paadiehitustööd ning kui sellest palgast veel elamis- ja reisikulud maha võtta, siis ei olnud sellel lihtsalt väga mõtet.

Nii juhtuski hoopis selline lugulaul, et Maiks on Duncani juures farmis komandeeringus nüüd paar nädalat, nädalavahetustel käib linnas lulli löömas.  Duncani oli töömeest vaja ja Maiksul oli rohkem-kui-mõned-tunnid-nädalas tööd vaja ja lõidki sepad käed ja nüüd toimetavad seal maal kahekesi, samal ajal kui naised linnas tööl käivad, hehe. Tundub, et Maiksul seal suht tsill olla, maal ja värskes õhus töötada on ikka veits teine tera kui koolis/tööl/linnas nagu orav rattas ringi lasta. Saab seal traktorite ja lehmadega mürada ja aedu ehitada ja niisama maamees olla. Õhtuti kuuldavasti joovad punast veini, käivad saunas ja panevad maailmavärke paika.

Mina siis samal ajal toimetan siin linnas üksinda. Teen ikka tööd ja olen niisama vahva. Nädalavahetuseks on meil suured jaaniplaanid (no tegelt väga suured ei olegi) ja minul saab Kayla trenni 24 nädalat täis ja sellega seoses nii BBG1 kui BBG2 lõpetatud. Suur oli minu plaan tähistada jälle ühe etapi lõppu masaažiga – siis aga selgus, et sõidame Janega juba reedel maale, et laupäevaseks Jaaniks valmistuda. Olin juba päris heartbroken, kui mõtlesin, et nüüd ei saagi õigel päeval masaaži minna (noh kohe pärast viimast trenni või nii!), kuni tuli välja, et Ringaroomas täitsa olemas üks asjalik massöör! Suure hurraa ja valleraaga panin endale laupäeva hommikuks aja! Ei jõua ära oodata iiiiiiiiiiiiiik!

Vahepeal tegin siin meestele nädalaks pirukaid kaasa ja toimetasin niisama..

IMG_6983banaanileib

IMG_6997veel banaanileiba

IMG_7050

IMG_7053muffinid läksid veits katki.. 

IMG_7054

IMG_7056pesuvoltimisemees