Laupäev-laupäev! Meie viimane laupäev Gold Coastil juhtus täiesti juhuslikult olema ka Kerli sünnipäev! Kuna meil oli Maiksuga juba sada aastat olnud plaan ikkagi Brisbanes ka turistitada ja samas oli meil sama plaan Kerliga ka olnud, siis otsustasimegi nüüd oma viimase laupäeva selleks puhuks ära tarvitada. Siinkohal tervitan kõiki neid inimesi, kes tänu Maiksu miljonile Snapchatile meiega koos Brisbanes käisid! Kas oli tore reis? :D

Laupäeva hommikul trippisimegi siis kolmekesi rõõmsalt Brissi. Olime eelnevalt Eliselt (Märt, sinu klassiõelt Eliselt!) natuke maad uurinud, et kus ja mida vaadata võiks. Küsisime suht konkreetselt hipster linnaosasid ja kohvikuid ja marketeid ja vähem turistikaid kohti.. aga samas selliseid alternatiivturistikaid. Elis oli täiega abivalmis ja ladus meile korraliku listi ette. Linna jõudes parkisime auto West Endi ja mõtlesime hakata vaikselt jala kesklinna poole minema hakata ja siis edasi juba jooksvalt vaadata. Plaan oli hästi palju jala ringi käia ja alles õhtul auto juurde tagasi loivata. Ja oioioi, milline päev sellest tuli!

Kui Maiks üritab sõbrapilti teha

Jalutasime ja naljatlesime siis West Endis, Southbankis, vaatasime marketeid ja kohvikuid, kulgesime jõe ääres, vahtisime maju ja parke ja muusikuid. Nii tore oli võõraid kohti ja inimesi vahtida ja ise samal ajal konstantselt lolle nalju teha.

Brisbane on selline tore linnake, mille keskelt voolab läbi üks suuremat sorti jõekene. Kahele pool jõge saab liigelda erinevate praamidega, millest üks on kohe päris tasuta. Kasutasime seda praamivõimalust päeva jooksul mitmeid kordi, kruiisime ühele ja teisele poole jõge. Ühel hetkel kulgesime siis edasi New Farmi linnaosasse – New Farm oli täiega rahulik ja mõnus, ilus jõeäärne majakeste rida ja vähe rahvast. SAmas kui West End oli oma miljoni vana maja ja uue maja ja kohviku ja poe ja kingsepaga natuke kreisipööra. New Farmis tsekkisime sellist lahedat kohta nagu Powerhouse – Powerhouse on endine *powerhouse* (mis powerhouse eesti keeles on? mingi elektri-asi?), kus nüüdseks asub selline kultuuri- ja kunstikeskus, kus korraldatakse kõiksuguseid näitusi, performanceid, festivale ja muud taolist. Seal on ka kaks ägedat söögikohta ja maja ise on juba nii imetlusväärne, et tundsime end seal ikka päris pikalt päris hästi. Kuidagi meenutas Eestit see koht. Nii mõnus oli! Sõime seal seapõske ja maailma parimaid chipse. nomnomnom, kõht läks tühjaks nüüd.

Pärast New Farmi tuli meil geniaalne mõte – laenutame jalgrattad! Brisbanes on nimelt võimalik põhimõtteliselt peaaegu tasuta laenutada jalgrattaid, millega mööda linna ringi kärutada. Kõige lahedam selle kõige juures on see, et neid “jaamu” kus laenutada ja tagastada saab on kesklinnas ja seda ümbritsevates linnaosades 150 ja mitte ükski neist ei asu järgmisest rohkem kui 300-500meetri kaugusel, kui välja arvata kümmekond uut “boonusjaama”, mis asuvad linnast kaugemates, kuid siiski populaarsetes sihtpunktides. Ratta laenutamine kuni 30 minutiks on tasuta, sealt edasi umbes 2 dollarit tund, olenevalt sellest kui pikaks ajaks võtad. Meie lihtsalt “tagastasime” vahepeal oma rattad, et tasuta 30 minutit jälle jooksma hakkaks.

See rattasüsteem oli tõesti nii äge – sadamiljonit korda parem kui oma ratta omamine, sest me saime pidevalt rattad kuhugi jätta ja näiteks jala edasi minna… ja siis jälle rattad võtta… ja siis jälle rattad tagasi anda ja praamiga sõita… ja siis jälle rattad võtta… ja nii umbes 10 korda :D No nii äge oli ja kolmekesi ratastega näiteks Brisbane botaanikaaias ringi sõita või õhtul pimedas mööda jõeäärt kärutada ja kõvasti ja valesti laulda – kindlasti üks meeldejäävamaid mälestusi sellest suvest.

Ratastega kruiisime siis mööda jõeäärseid rattateid ja sõitsime veel läbi sellised linnaosad nagu Teneriffe ja Newstead. Ühel hetkel kui juba otsapidi Fortitude Valleysse ja sealsesse Hiinalinna jõudma hakkasime, panime jälle rattad ära ja jõime hoopis kohvi. Hiinalinnas tegime juba uue plaani – kesklinn üle tsekkida, siis jälle rattad võtta, botaanikaaed üle tsekkida, sealt praamile kärutada, rattad ära anda, praamiga Kangaroo Pointi sõita ja siis sealt jälle rattad võtta ja edasi sõita. No on küll ikka superluks kui saab niimoodi erinevaid transpordivahendeid kasutades tasuta linna avastada.

 

Kesklinn oli nagu üks kesklinn ikka – poene. Natuke meenutas isegi Adelaide Rundle Malli. Botaanikaaias oli tsill mägedest üles ja alla sõita, sain isegi natuke mäest alla sõites adrekalaksu kätte, pole ammu nii kiiresti rattaga sõitnud, haha :P Arutasime just, et siis tead, et hakkad vanaks jääma, kui jalgrattaga sõitmisest saab adrenaliinilaksu!

Kangaroo Pointi jõudsime enamvähem siis kui päike juba loojuma hakkas. Linnale avanesid ilusad vaated, kaljuronijad rippusid seinte küljes ja meil rattad libisesid eriti rõõmsalt. Kruiisime kuni Wheel of Brisbane’ini, mis on selline suur vaaterattas Southbankis – saime sinna peale ühte soodussüsteemi kasutades eriti odavad piletid, ostsime pisikesed pudelid šampust ja sõit võiski alata. Saime vist terve päeva kõige ägedama sõidu – päikseloojangu. Alustasime päikseloojangul ja lõpetasime siis kui linn oli juba täies tuledesäras. Sõit ise oli ka päris pikk, ikka oma 15 minutit kindlasti, kui mitte kauem – mitmeid-setmeid ringe tegime.

Pärast vaateratta seiklusi (ja väikseid pudeleid šampasid) läks mõnel meist rattasõidul juba laulgi lahti ja nii me siis seal West Endi tänavaid pidi kulgesime. Natuke käisime rugbyt vaatamas ka – sõitsime lihtsalt ratastega staadionile sisse, haha. MIngil hetkel avastasime, et kõhud on juba päris tühjad ja otsustasime natuke hommikul avastatud marketile kõhukesi täitma minna. Pidime jälle linnapoole tagasi sõitma, aga mingil kummalisel põhjusel oli terve see päev rattasõit lihtsalt lust ja lillepidu ja pikem sõit ainult rõõmustas.

Market oli äge, selline kodukootum kui näiteks reedene nightquarter – lärmakas, suitsune, rahvast paksult täis. Sõime kolme peale searibi, sweet chilli kana ja mingisuguseid ungari tseburekke :P Jõime siidrit ja võtsime päeva kokku. No nii õnnelikke nägusid ei ole ikka väga kaua aega näinud, kui sel hetkel, selle laua taga.

Ühel hetkel pidi see kõik muidugi ka lõppema. Koju jõudsime vist alles kuskil 11 ajal õhtul – nii pikk ja nii põnev oli see päev, et võin etteruttavalt öelda, et pühapäeva hommikul olin ma lausa päriselt kurb, et ma rohkem sellise laheda kolmiku seltskonnas rattarallit ei saa teha.

Kuigi käin ja korrutan koguaeg, et olen pigem maa kui linnalaps (ja sama teeb Maiks), siis naljakal kombel oli see päev Brisbanes kindlasti üks meeldejäävamaid päevi sel suvel. See oli nii spontaane, nii vaba, nii võimalusterohke, nii õnnelik.

ja mõned lühikesed videod ka siia lõppu.. eee, ma ei tea miks need nii halva kvaliteediga siia üles läksid, need tegelt palju paremad. Aga mul pole praegu aega uurida ka..