Nädalavahetusel käisime Sunshine Coastil. Juba pikalt-pikalt sai ette arutatud ja plaanitud seda ja kuna ilmateade näitas normi ilma, siis vaatamata pikkadele kaalutlemistele valisime ikkagi ööbimiseks karavanpargi, nagu suht alati.

Reedel hakkasime juba pärastlõunal sõitma. Maiks käis hommikupoole veel tööl, siis viskasime asjad käbe kokku (no meie käbe kokku viskamine on mingi sada aastat, sest meil alati sadamiljonit asja peale meie enda kämpamisstuffi.. nagu madratsid teistele ja eskid ja joogiveed jnejnejne). Kohale jõudsime Cotton Treesse õhtupoolikul, umbes kuue ajal. Valisime endale kõigepealt kämpi mingi 98 tundi.. see on alati nii, et me kulutame ideaalse koha otsinguile vaat et kauemgi aega kui reaalselt selle koha nautimisele. No lõpuks saime valitud ja panime laagri püsti ja suundusime randa päikeseloojangut vaatama :) Ilus on see eluke seal linnakeses.

Laupäeval ärkasime Kerliga juba varahommikul – kuna meie trenniprogramm näeb laupäeviti ette ühte pikemat kiirkõndi, siis võtsimegi kohe suuna Maroochydorele, et asjaga kiirelt ja varakult ühele poole saada. Jõudsimegi reaalselt juba kõik Maroochy peatänava toitlusasutused ja Cotton Tree kohvikud üle tsekkida, kohvid osta, tagasi kämpi suunduda, kui teised alles ärkama hakkasid. Sõime siis kõik koos hommikusööki (tegin ise müslit paar päeva enne, minu arust tuli maruhea!) ja tegime plaani linna uitama minna.Nimelt oli vahepeal toimunud selline imekaunis saatusepööre, et ilusast ilmast oli saanud vihmane ja tuuline tormihoiatusega päev. Mõtlesime siis, et linnas ikka saab kuskil jaurata, mingid söögid-joogid võtta ja katuse alla istuda. Tegelt oli päris lahe, käisime poodides ja uurisime niisama elu. Hiljem sõime veel GreenOutis lõunat, nii hea oli! Seal me olime kunagi varem ka Maiksuga söömas käinud, tol korral küll õhtusööki. Aga väga maitsev söök oli.. vähemalt mul :)

Õhtupoolikul pidime tegelikult minema veel kuhugi õhtusööki sööma, aga kuidagi kukkus nii välja, et käisime hoopis jalutamas ja mängisime laagriplatsil kaarte. Kuna minul tuli mingil hetkel umbes nädalakene tagasi suur-suur koogiisu ja laupäeval sai meil trennikavast täpselt pool läbi, siis käisime natuke kohvikus koogiga maiustamas. “Natuke” all ma mõtlen siis seda, et ma sõin 1.5 suurt tükki torti ja me pidime kiirelt põgenema seda kohvikust sest ma ei saanud neid koogiülejääke enam sekunditki vaadata ilma et mul poleks kogu sellest kreemist, karamellist, šokolaadist ja vahukoorest süda oksendamiseni pahaks läinud. Aga niiiiiiiiii jumalikult head koogid olid.

 

Õhtul käisime veel päikeseloojangut vaatamas, tegime ägedaid pilte, hüplesime niisama mööda randa ringi ja hiljem mängisime laagriplatsil kaarte. Kuna kõik see söömiseteema läks meil kuidagi segamini päeva jooksul, siis otseloomulikult oli tarvis keskööl üks 15-minutiline jalutuskäik McDonaldsisse teha, haha. Ei saa me ilma burksita.

Pühapäevaks lubas juba natuke paremat ilma, aga hommikupoolik oli ikkagi päris sombune. Käisime kohvikus (jälle!) hommikusööki söömas ja hiljem tuiasime marketil. Kümne ajal pakkisime oma asjad kokku ja võtsime suuna Noosa Headsi. Noosa on üks teine tore linnake Sunshine Coastil, mis kõigile turistidele kangesti meeldib. Meie sättisime end sisse Noosa Spitil, mis on selline väikene poolsaareke jõe ja ookeani vahel. Seal oli mõnu tsill passida, autoga sai suht ranna äärde ja kallas oli sobilik nii ujumiseks kui kalapüügiks. Kuigi seal on tegelt megatugevad hoovused ja kohe otse rannast algav laevakanal, siis tegelt saab hakkama küll kui hästi tahta. Lõuna ajal tuli lõpuks päike ka välja ja nii me siis tsillisime seal. Maiks sai ka kaks väikest kalakest, kellest üks oli mürgine ja teine liiga väike. Õhtupoolikul käisime veel ühes Steakhouses söömas ja juba oligi taas aeg, end kodupoole sättida.