Samal õhtul kui Victor Harborist tagasi jõudsime suundusime jooksujalu ja koju jõudmata sellisele üritusele nagu True Grit Night Attack. Tegemist sellise lühema variandiga ühest takistusrajast, mis üheks nädalavahetuseks linna üles seatakse ja kus siis mõningate rahatähtede eest oma tiimiga (või üksi… või partneriga) seda läbida saab. True Gritil on tegelikult selline raskem rada ka, aga see millel meie käisime on rohkem sellistel kommerts-põhjustel tehtud.. et reklaamida oma seda suuremat üritust ja et sponsorid oma lippe lehvitada saaks.

Rada ise oli 5 kilomeetrit pikk ja sisaldas endas 17 takistust, mille hulgas näiteks mudavannis okastraadi all roomamine; jäävanni sukeldumine (täiesti jääkuubikuid täis vann, kus reaalselt raske liikuda sees ja kus peab mingi plangu alt niimoodi läbi minema, et peabki üleni vee alla minema); üle seinte ronimine; 10-kilose liivakotiga treppidest üles-alla jooksmine ja palju muud põnevat. Rada tegelikult ise oli võrdlemisi lihtne ja läbisime selle meie oma tiimiga 55 minutiga – uskumatul kombel oli vist põnevus ja adrekalaks nii suur, et kordagi ei väsinudki jooksmisest ära (mina, kes ma ei jookse!). Tegelikult olen mina tahtnud juba mitu aastat minna ühele taolisele üritusele, mis sel aastal lõpuks ka Adelaide tuleb. Tegu siis sellise üritusega nagu Tough Mudder, mis on koguni 20 kilomeetrit pikk ja kus takistused märksa raskemad kui True Gritil. See üritus toimub aga kahjuks meie jaoks ebasoodsal ajal – siis kui pererahvas Eestimaalt külla tuleb ja kõik koos kuskil ilmapääl rändamas oleme – nii et sel aastal jätame selle siiski vahele. Samas eriti nagu kahju ei olegi, sest alternatiiv (ehk laste ja Mareni-Omari nägemine) on tuhat korda parem kui ükski takistusrada!

Aga nüüd tagasi ürituse juurde: tiimis oli meil 6 inimest – mina, Maiks, Maarja ja kolm kohalikku – Ben, Jamie ja Jodie. Jamiet ja Jodiet me varem ei teadnud, aga osutusid täitsa asjalikeks inimesteks ja täpselt nagu samal päeval soovinud olin – saimegi endale sõbrad just sealtkandist, mille kohta ütlesin, et tahaks et keegi kohalik natuke eluolu tutvustaks. Nii et varsti saab siis nendega kalale minna!

Raja lõpetuseks kostitati meid siis külma õlle ja uhkete True Griti t-särkidega. Õhtu lõpetuseks tulime kõik koos meile sauna ja õlunaadi limpsima. Kuna tol ööl keerati meil ka kella edasi, siis venis see õhtu meil lause hommikul neljani välja. Aga väga tore oli ja kindlasti teeme mõne taolise ürituse veel tulevikuski läbi!