Kuidas Tasmaaniasse sauna ehitada.. või niisama ilus olla!

Nagu juba eelmises postituses mainitud, käisime kahel eelmisel nädalavahetusel Karmeni ja Johni juures sauna ehitamas. Karmen ja John kolisid nimelt kaks kuud tagasi oma uude majja ja kohe algusest peale otsustasid nemad, et kodu ilma saunata on lihtsalt maja. Ehk siis, saun peab tulema!

Arutleti ja arvutati peaaegu kaks kuud, kuni lõpuks kõik planeedid rivistusid ja kõigil meespooltel oli samal ajal vaba aeg. Naised, nagu õiged sekretärid kunagi, pidasid kuupäevade üle pikalt läbirääkimisi ja kui alguses otsustati, et igaksjuhuks eraldatakse kaks nädalavahetust, et kuupäevade lähemale jõudes neist üks valida, siis lõpuks selgus ikkagi, et sellise suurehitise püstipanekuks tuleb kasutada mõlemat.

Esimesel nädalavahetusel korjasid Karmen, John ja väike Lilly meid reede pärastlõunal kodust peale ja sõit Ringaroomasse võiski alata. Juba esimesel õhtul alustasime suurt kokkamist (sest töömeestel peavad ju ikkagi kõhud täis olema ja töömehi oli parimatel hetkedel koguni kümne kanti!) ja mu peamised mälestused selles nädalavahetusest ongi vist köögist :P Tegelikult nägi see kõik välja umbes nii, et mehed ehitasid sauna ja naised käisid kalal, trennis, hommikumatkal, tegid süüa, lebotasid niisama, jõid veini, käisid teises saunas (saunaehituse ajaks on ikka kena ju teine, treileril asuv saun kohale vedada, et ikka pärast raske tööpäeva lõõgastuda saaks hehe!) ja olid niisama ilusad ja head kaaslased oma partneritele (jury is still out on that one).

Kalal käisime koguni kaks korda. Jane ja Duncan on enda väikesesse tehisjärvekesse 3000 vikerforelli istutanud ja neid me siis seal taga ajasime. Kuigi meestel õnnestub sealt alalõpmata kala saada, siis meie lõppsaldo piirdus ühe forelli nägemise ja nulli kinnipüüdmisega. Aga mis seal ikka, vähemalt saime natuke autoga offroadida jejee! Pühapäeval õhtul laekusid külla ka Meri-Kai ja Raul, kes Melbournest Tasmaaniat avastama olid tulnud. Pikalt tegelikult lobiseda polnudki aega, kuna nad jõudsid suht hilja ja hommikul rändasime kõik juba oma teed.

IMG_5553

IMG_5554

IMG_5595

mingid imelikud ämblikuvõrgud.. IGALPOOL

IMG_5611

IMG_5621

8.7km matka võssakasvanud metsarajal ei ole lapsevankriga just kõige lihtsam ettevõtmine

IMG_5623

IMG_5637

IMG_5640

IMG_5646
Teisel nädalavahetusel läks aga hoopis niimoodi, et juba neljapäeval saabus meile külla Kerstikene minu ülikoolipäevilt. Reedel ajasime siin veel natuke asju ja õhtupoolikul võtsime jälle suuna maale. Mehed hakkasid aga jälle sauna ehitama ja naised.. naised tegid ikka sama mis alati – süüa. Ei tegelt, laupäeval käisime väiksel ringsõidul – Bridportis jalutamas ja kohvikus ja hiljem kahes veiniistanduses veini maitsmas ja söömas. Oli üks ütlemata tore sügispäev ja tore on vahelduseks pliksidega roadtrippida, võib kõva häälega 2paci laulda ja kloun olla.

IMG_5693

IMG_5695

IMG_5799

IMG_5800

IMG_5840
Istandused kus käisime, on suht mõlemad suht ikoonilised Tasmaania istandused – Jansz ja Pipers Brook (nende tuntuim kaubamärk on Ninth Island). Veinid olid suht eranditult head, teenindus tore (esimeses väga-väga tore, teises norm, lõppsaldo = tore), söök hea ja seltskond kõige parem. Pärast 18 erineva veini proovimist olid kõigil, peale autojuhi, keeled ikka päris pehmed juba. Aga nii tore oli ja sellele päevale mõeldes kõlab mul kõrvus lihtsalt üks lakkamatu naer.

Laupäeva õhtul tagasi K ja J juurde jõudes hakkasime valmistama Lilly sünnatorti. Sünnatordiks sai seekord kreemine külmsuitsulõhe ja krevettidega võileivatort Miiu blogist! Pole sadakümmend aastat võileivatorti teinud (ja Maik üldse küsis mu käest, et mis imeloom see võileivatort veel on) ja tegelikult oli see üks päris tore ja teistmoodi ettevõtmine!

Pühapäeval hommikul ärkas kogu naispere – mina, Jane, Karmen, Kersti ja Lilly (ehk siis peaaegu kõik eestlased, v.a Maik) kell 5 üles ja hakkas…. eurovisiooni vaatama! Me tõesti arvasimegi mingil hetkel, et Austraalia võidab ja tänu sellele oli ikka päris põnev vaadata!

Eurovisioon vaadatud, pidasime maha ühe vinge sünnipäevahommikusöögi! Laulsime Lillyle sünnalaulu ja tõstsime teda tooliga ikka koguni kaks korda üles ka nagu eestlastele kombeks! Kinkisime kambaga Lillyle sünnaks Peppa Pigi jalgratta ja kiivri, mille üle ta tundus väga õnnelik olevat. Nimelt ei osanud see väike tavaliselt nii krutskeid täis tüdruk selle peale kohe mitte midagi kosta ja lihtsalt istus seal ratta peal jupp aega, õnnis naeratus näol. Kuigi kell viis ärkamine ei kõla tavaliselt just kõige parema ideena, pean ütlema, et oli üks väga vahva hommik. Sellised koosolemise hetked on nii palju väärt.

IMG_5826

IMG_5830

IMG_5841
Aga nüüd siis selle seiklusjuttu peategelasest ka – Saunast. Käesolev oli Maiksul juba kolmas Austraalias ehitatud päris saun, kui esimesi kuue aasta taguseid kilesaunasid ka arvestada, siis viies. Saunaga oli lugulaul selline, et kuna J ja K juures on õues selline katusealune koht, kus hängida, juba olemas, siis otsutati, et saun ehitatakse kohe selle külge, sinna kus varemalt asus üks väikene tööriistakuur. Saun ise on ehitatud peamiselt männist (kusjuures Baltimaade männist) ja pingid tammest. Kerise ehitas John ise, ning uks sai… maiteamillest, pean uurima. Minu arust on kõige muljetavaldam kogu selle asja juures just keris – uskumatu, et üks tüüp lihtsalt sellise asja ehitab. Lisaks plaanisid nad selle kohe enne ehitust ka juba pitsaahjuna kasutusse võtta, nii et ka sellega on ehituse juures arvestatud. Ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks, on sellel kerisel ka väljaspool (õues) tavaline klaasist kaminauks, mis tähendab, et osa soojusest kiirgab ka õue ja ka need kes parajasti  saunalaval ei ole, saavad kamina ees soojas istuda.

Sauna tehti ka üks selline madalam ja laiem pingike, kus peal Lilly oma väikese vanniga mahub vees sulistama. See on lihtsalt nii nunnu väike nurgake, et tahaks kohe ise väikene inimtegelane olla ja plastmassvanni mahtuda.

Karmenil ja Johnil oli juba maja ostes aias olemas mullivann, mis nüüd lähiajal sauna kõrvale ümber kolitakse. Samuti kavatseb John sauna välimisele seinale, mullivanni kõrvale teha välidušši ja ämbri, kus endale vett pähe kallata saab. Kokku on tegemist ikka väga vinge alaga ja ma arvan, et see kõik on äärmiselt hästi planeeritud ja ka ehitatud :)

Pilte mul teile häid pakkuda ei ole hetkel, kuna ise ei teinud ja Maiksu telefon pole suurem asi pildistaja.

saun5

saun4

saun3

saun2

saun

True Grit ja tiimitöö :)

Samal õhtul kui Victor Harborist tagasi jõudsime suundusime jooksujalu ja koju jõudmata sellisele üritusele nagu True Grit Night Attack. Tegemist sellise lühema variandiga ühest takistusrajast, mis üheks nädalavahetuseks linna üles seatakse ja kus siis mõningate rahatähtede eest oma tiimiga (või üksi… või partneriga) seda läbida saab. True Gritil on tegelikult selline raskem rada ka, aga see millel meie käisime on rohkem sellistel kommerts-põhjustel tehtud.. et reklaamida oma seda suuremat üritust ja et sponsorid oma lippe lehvitada saaks.

Rada ise oli 5 kilomeetrit pikk ja sisaldas endas 17 takistust, mille hulgas näiteks mudavannis okastraadi all roomamine; jäävanni sukeldumine (täiesti jääkuubikuid täis vann, kus reaalselt raske liikuda sees ja kus peab mingi plangu alt niimoodi läbi minema, et peabki üleni vee alla minema); üle seinte ronimine; 10-kilose liivakotiga treppidest üles-alla jooksmine ja palju muud põnevat. Rada tegelikult ise oli võrdlemisi lihtne ja läbisime selle meie oma tiimiga 55 minutiga – uskumatul kombel oli vist põnevus ja adrekalaks nii suur, et kordagi ei väsinudki jooksmisest ära (mina, kes ma ei jookse!). Tegelikult olen mina tahtnud juba mitu aastat minna ühele taolisele üritusele, mis sel aastal lõpuks ka Adelaide tuleb. Tegu siis sellise üritusega nagu Tough Mudder, mis on koguni 20 kilomeetrit pikk ja kus takistused märksa raskemad kui True Gritil. See üritus toimub aga kahjuks meie jaoks ebasoodsal ajal – siis kui pererahvas Eestimaalt külla tuleb ja kõik koos kuskil ilmapääl rändamas oleme – nii et sel aastal jätame selle siiski vahele. Samas eriti nagu kahju ei olegi, sest alternatiiv (ehk laste ja Mareni-Omari nägemine) on tuhat korda parem kui ükski takistusrada!

Aga nüüd tagasi ürituse juurde: tiimis oli meil 6 inimest – mina, Maiks, Maarja ja kolm kohalikku – Ben, Jamie ja Jodie. Jamiet ja Jodiet me varem ei teadnud, aga osutusid täitsa asjalikeks inimesteks ja täpselt nagu samal päeval soovinud olin – saimegi endale sõbrad just sealtkandist, mille kohta ütlesin, et tahaks et keegi kohalik natuke eluolu tutvustaks. Nii et varsti saab siis nendega kalale minna!

Raja lõpetuseks kostitati meid siis külma õlle ja uhkete True Griti t-särkidega. Õhtu lõpetuseks tulime kõik koos meile sauna ja õlunaadi limpsima. Kuna tol ööl keerati meil ka kella edasi, siis venis see õhtu meil lause hommikul neljani välja. Aga väga tore oli ja kindlasti teeme mõne taolise ürituse veel tulevikuski läbi!

1962621_719438821482309_7024822261187684075_n

talvised uudised!

Noniii-noniiii, olen tagasi blogimaailmas! Kaks kõige suuremat uudist on tõenäoliselt see, et Maiks võitis koolist hea õppetöö eest ühe väikese auhinnakese ja see, et meil on nüüd päris oma saun! (vabandan juba ette ära, et pildid on enamuses telefoniga tehtud, nii et kvaliteet jätab kõvasti soovida)

Hea õppetöö auhinna andsid kohalikud kaitseväed (ylikoolil on erinevad auhinnad koostöös erinevate “sponsoritega”). Kaisime auhinnatseremoonial ja puha. Inglise keeles k6lab kuidagi uhkemini natuke, seepärast kopin siia osa kutsest: Congratulations on receiving your award: Defence SA Prize in Maritime Engineering and Naval Architecture. Your outstanding achievement in 2013 will be recognised and awarded at the Faculty of Science and Engineering Prize and Award Ceremony.

10003737_737544659599994_5414860540686828930_o

Hurraa-hurraa-hurraa!

Pärast auhinna kätte saamist käisime kinos tähistamas. Ikka jälle vanas head gold classis, kus saab vabalt lebosse visata ja kus kuhjadena sööki ette kantakse.

1978673_729905117030615_7052279565895415346_n
Suure talve tulekuga läks Adelaides päris külmaks ja iga päevaga hakkas Maik järjest rohkem rääkima kuidas meil on täiesti möödapääsmatu vajadus omada sauna. Kuni ühel päeval siis said jutust juba teod ja umbestäpselt kaks nädalat hiljem oligi meil saun olemas! Poiste (Maiksu ja Joosepi) projektiks oli siis saunaehitus ja minu projektiks diivan. Poisid pidid muidugi aitama mind ka natuke.

IMG_1037 Collages
Saun tuli v2lja üliäge ja töötab superhästi. Siiani pakub ikka päris palju elevust – igal hommikul kui üle ärkan, tõmban kardina eest ja ikka veel imestan, et meie tagaaias kohe päriselt selline asi olemas on.

Muidu on meil selline tavaline talvine rutiin. Olen kõiksugu erinevaid toidukatsetusi teinud (sorri jälle pole normaalseid pilte enamustest) ja niisama pesa pununud.

IMG_0883

IMG_0893

IMG_0970

IMG_1018
20140405_112739

20140507_163411