Järgmisel ja ühtlasi ka oma viimasel “tripipäeval” uurisime Mount Gambieri ja selle ümbrust. Mount Gambieri piirkonna looduse iseärasus seisneb peamiselt väga lubjases pinnases ja vulkaanilises ajaloos – seetõttu on seal palju kraatrijärvesid, sinkhole’e (Karro, Maren – mis see sõna on eesti keeles – see auk mis tekib sellest et alla on tekkinud tühimik ja maapind kukub sisse?) ja karstikoopaid. Üks lemmikkohti oli kindlalt ühte sellisesse auku rajatud park. Mount Gambieri linna all on erinevaid koopaid ja salajõgesid koguni nii palju, et seal käiakse täitsa sukeldumas. On üks konkreetne koobaskust minnakse sisse ja sealt edasi on siis võimalik päris pikalt linna all (ja vee all) toimetada.

Samal päeval sõitsime siis pärast peaaegu nädalapikkust reisi ka koju Adelaide’i tagasi. Koju jõudmisele järgneva pühapäeva osas on mul täielik mäluauk – istun siin juba pikemat aega ja üritan välja mõelda, et mida me siis tegime – aga no absoluutselt ei tule midagi meelde. Uuel nädalal tegin mina neljal päeval ka mingil määral tööd, nii et ema ja Rait võtsid veits rahulikumalt. Maiksul hakkas aga kool. Samas mingitel päevadel käisime pärast mu tööpäeva lõppu (no ma tegelt töötasin osadel päevadel ainult 3-4 tundi) natuke ratastega sõitmas ja šoppamas, ühel päeval emaga muuseumis ja turul ja linnas jalutamas, ühel õhtul Raiduga couchsurferite kokkusaamisel (mis oli väga tore!). Mingitel õhtutel käisid poisid veel kalal ka. Ühel ööl käisime Raiduga veel väljas – ühel Reggae peol. See oli päris naljakas ja hullult hea meel oli näha, et Raidul ei läinudki eriti kaua aega, et erinevate Tšiilist ja/või Prantsusmaalt päris inimestega bondida.