Jalgrattaseiklused vol 2

Nii. Pärast mu seda väga meelelahutuslikku jalgrattalugu, oleks vist aus teatada, et MUL ON NÜÜD JALGRATAS. Maiks ostis! Tuli kohe nii koju, et tuhat lisavidinat kaasas, kõik lisatuled, pumbad, pudelid, kiivrid, korvid jne. JA KELL. Kell on põhiline, jalgrattast on tegelt suht savi. Muhahaha.

Ei tegelt ka, kell on lahe.

Oma uue kellaga olen ikkagi nüüd vastutustundlik liikleja ja annan alati väga kõvasti märku kui inimestele selja tagant lähenen.

Käin siis oma uue kellaga sõitmas. Leidsin ühe nii ilusa koha, et lausa lust on sõita! Kahju on aint see, et see ilus koht on kodust natuke kaugel ja enne peab kuskil autode ja majade vahel mingi 4 km pläristama, et üldse rajani jõuda. Ja noh, kui siis seal mingi oma 10-15km veel otsa sõita, siis lõpuks olen ikka kodust megakaugel. Aaga tegelt suurt vahet pole, peaasi, et kella lasta saaks. Suurest harjumusest lasin ühele maasturijuhile ka, ahv ei saand midagi aru. Eeldan, et tal Beyonce laulis nii kõvasti, et ma oleks oma kella võinud sama hästi Eestis tinistada.

Siin kella pilt ka:

download

Okei-okei. Nali naljaks. Tegelt on ikkagi ratas põhiline. Vist. Pilti mul kahjuks ei ole teile näidata, sest väljas on must öö ja ei hakka praegu seal kuuriukse vahel toimetama. Nii kaua kui ratta pilti pole, võite ikkagi seda kella vahtida.

Mõned korrad olen siis seal sõitmas käinud ja mõned korrad siin niisama kodu lähedal toimetanud. Pilte ma seal eriti teinud ei ole, ainult terve hunniku videosid (mis on võrdlemisi ohtlik ettevõtmine – lihtsalt et te teaks. Aga no worries, mul on kõik jäsemed alles!)

höhöhöhö ma olen nii naljakas

tegelt mul lihtsalt pole mitte midagi rohkem öelda

väljasõit ja tairuirairaa

Mõned nädalad tagasi käisime siis väiksel väljasõidul – põhjapoolsemaid võsasid avastamas. Sõitsime mõnisada kilomeetrit Adelaidest välja – mõtlesime minna erinevaid rahvusparke külastama, aga kuna väljas oli 33 kraadi ja metsas õhk seisab, siis ega tegelt autost väga välja ei jõudnudki. Selle eest suutsime avastada mingi raja, mille alguses olev silt ütles, et tegemist on ainult “tulekahju korral kasutuses oleva teega” ja kasutada võib ainult ülikuival ajal (sest no märjal ajal on lihtsal igasugused maalihete/künkaserva pealt alla libisemise ohud liiga suured) . Mõtlesime, et tsekime siis ära. Päris äge koht oli. Eriti äge oli see et eksisime seal natuke ära. Levi ei olnud ja GPS ka ei töötanud. Sai ikka omajagu seal igal ristmikul spekuleeritud, et kas peaks nüüd minema paremale või vasakule või mis see kõige õigem lähenemine oleks. Tegelikult me väga muretsema ei jõudnudki hakata, sest väga üle tunni aja seal ei seigelnud ja paak oli meil täitsa täis, nii et igasugused reaalsed ohuvõimalused põhimõtteliselt olematud.

Lõpuks jõudsime hoopis ühe roosa järve äärde. Tegemist on mingisuguste vees sisalduvate soolade ja muude ainete koosmõjul tekkiva nähtusega – täitsa looduslik värk, ei ole värvitehas ülejääke järve lasknud :P Ma mingi ülitäpselt ei hakka nüüd guugeldama, et mismoodi see täpsemalt ikkagi tekib, sest tegelt vaevalt see kedagi huvitab.

Hiljem sõitsime veel ühte “imeilusasse” randa, kus oli niiiiiiiiii meeletu mõõn, et vesi oli reaalsest “rannaalast” vaat et poole kilomeetri kaugusel :D Omajagu saime naerda kui kohale jõudsime. Aga tegelt teoorias peaks jah tegemist olema mingi superilusa rannaga just seetõttu, et seal nii pikalt madal on. Peab vist teinekord tõusu ajal tagasi minema.

Linnas hüppasime veel korra Delfin Islandilt (väike saareke linna läbivas jões) ja uudistasime kõiksugu erinevaid linde. Seal igast pardid ja pelikanid lihtsalt niisama toimetavad ja sorteerivad oma sulgesid läbi. Täitsa ilus park oli ja no supertore on kui ikkagi niimoodi vabalt näeb igasugu elusloodust toimetamas.

Oli üks täitsa ilus päev!

2013-11 Matk põhja1

 

ülal: linnas; all: maal

2013-11 Matk põhja

pildid alt kolmandas sahtlis, printeri paberi ja pinali vahel. ehk siis siin.

Mul on ikka veel sünnipäev!

Heihoo!

Vahepeal on palju vett merre voolanud ja linde lõunamaale (meile) lennanud ja mõnes riigis lehedki puudelt maha langenud. Meil läheb elu ikka vanaviisi edasi, ainult et viimane kuu-kaks on märkimisväärselt põnevam-ägedam olnud kui varem ja seetõttu pole väga blogimiseks ka aega jäänud.

Aga raporteerin, et kulla söberikesed, kõigi sünnipäevakingid on nüüd kohale jõudnud! Super-super-superäge, et see aasta neid nii palju tuli siia kaugele maale :) Pean ütlema, et mul oli väga lahe sünnipäeva(paar)kuu, iga natukese aja tagant tuli midagi. Maja on meil juba igast otsast perekondlike fotosid täis, kõrvarõngaid jätkub mul küll vist vähemalt 30nda eluaastani (oh no, 30!!) ja kapis on Eesti komme … no nii palju, et päkapikud saavad neid komme veel järgmiste jõuludegi ajal soki sisse panna! Ja kuidagi teavad ka kõik need kellele ise midagi öelnud ei ole, millised kodumaal müüdavad (meigi)tooted siin defitsiitsed on ja mida saata tasub (ja mille üle üks neiu Elina ainult ülisuurt heameelt tunneb!)

Ekstrasuured AITÄHID kõigile teile seal armsa Maarjamaa peal :) Virtuaalsed musid-kallid ja paid!

IMG_5623

IMG_5625