Endal on ka kohe kahju et blogi kirjutada ei jõua, nii palju jääb rääkimata ja kõige rohkem on kahju sellest, et nii palju esmaseid emotsiooone jääb dokumenteerimata. Eks elu on juba näidanud, et kõige rohkem on see blogi mu enda jaoks, kuhu on niii maruhea aastakese-kahe-viie pärast tagasi pöörduda ja jälle lugeda, et kuidas asjad siis tegelikult olid.

Ma isegi ei tea, mille pärast ma praegu seda blogi kirjutan, sest tegelt ju tean, et midagi tarka ma öelda ei kavatse.. kui aint ehk seda, mis just moment tagasi pähe lõi: see et ma siia üles kirjutan, et nii kiire on, on ju ka omamoodi dokumenteering sellest, et ükskord ammu oli kolekiire ;)

Luban, et varsti kirjutan!

3 thoughts on “

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s