Kolmapäeval õhtul jõudsime siis Mandurah’sse. Teel ei toimunud midagi põnevat peale kolme vähepõneva seiga, mida võiks loetleda kui 1) ringis hängivad lambad; 2) kivi kellegi ratta alt meie esiklaasis; 3) pärast 4000km sõitmist suutsime lõpuks viimasel paarikümnel kilomeetril ära eksida ja mõnekümne kilomeetrise ringi teha. Väga kõva saavutus! Palju õnne meile teie kõigi poolt!

Mandurah’s sõitsime siis suht ilma pikema sissejuhatuseta(okei-okei, Laura viisime couchsurfima) Kati (Katarina aka Kat) ja Andy (jälle Andrew) juurde. Nemad on siis need persoonid, kes puhkusele läksid ja kelle maja me hetkel koduks kutsume.

Õhtul oli meil väike jalutuskäik koertega, barbeque ja niisama tsill ja häng. Tahtsime Kati ja Andy ilusti viisakalt ära saata, aga meie graafiku juures on äärmiselt raske 22.30ni üleval olla. Kuidagi pidasime vastu :)

Järgmisel hommikul ärkasime siis juba kahekesi! Või noh, neljakesi, kaks koera on meil ka nüüd (tulid majaga kaasa) :P Ääretult mõnus oli magada täitsa omas toas ja siis kulgeda poolalasti mööda maja, kokata, aias hängida, telekat vaadata ja kõiki kõige tavalisemaid asju teha, mis sellel hetkel väga eksklusiivsed tundusid! Ja lisaks koertele saime kaasa ka veel ühe auto.. millega me veel sõitnud pole, aga vb millalgi varsti :)

Käisime koertega jalutamas ja poes söögipoolist hankimas. Hommikusöögiks tulid meile külla Jane ja Duncan. See on ikka nii äge kui väike võib vahel maailm olla! Üks meie päris oma eestlane siin saare peal [või noh, selle väiksema (Tasmaania) saare pealt] on koos oma peikuga siin just rändamas ja mingite sugulaste pulmas ja nii sattuski, et juhtusime samal ajal samas kohas olema. Mõõõõnus! Meil oli üks ütlemata tore päikesepaisteline hommikusöök, mis kulges juba täiesti märkamatult lõunasse ära!

Pärast kuid õunafarmis ja 4000km sõitmist on maailma ägedaim asi suuuuuur telekas ja selles pesitsev videolaenutus, mille kasutuseks meil täielik voli on! Maiks käis natuke kalaõnne proovimas ja ma kasutasin siis neid telekamõnusid ära. Kuradima äge on ikka niisama lösutada ja MITTE MIDAGI teha. Eriti kui on selline mõnus puhkusemaja kasutada :)

Õhtul käisime veel koertega kulgemas. Nii äge oli.. nad on muidu üpris sõnakuulelikud ja toredad ja targad koerad, aga kuna vihma hakkas sadama ja me otsustasime nende tavapärasest tiirust veidi lühema teha, siis ei saanud nad üldse aru, kuhu nad minema peavad.

Koerad ise on siis väike nunnu cairn terrier Banjo ja natuke suuremstaffordshire terrier Hollie. Hollie vist päris puhas staffy ei ole, aga ma ei tea täpselt neid koerasegusid :D Banjo on siuke 13-14-aastane kutt, kes on täiega boss. Ta on vist päriselt ka suur koer väikse koera kehas vangis. Hollie on 2-aastane pliks, kes on nii energiline, et see on ebanormaalne :P Mõlemad armastavad hullult inimesi ja tahavad koguaeg kaissu ja kallistada ja paitamist ja üldse.. füüsilise kontakti vajadus on neil ülisuur. Üldjoontes on väga sõnakuulelikud: ootavad autotee ääres, kuni lubatakse üle minna ja saavad aru väljenditest nagu „diivani pealt maha!“; „kus su pall on?“; „istu!“; „oota“; „tualett“; „tahad jalutama minna?“; „õue!“ jne. Kõige naljakam on see, et kui neile söök kaussi valmis panna, siis nad enne sööma ei hakka, kui selleks loa on saanud. Esimene kord unustasin ja mõtlesin, et miks nad mind nüüd nii kurbade nägudega vaatavad. Kui siis „okei“ öelda, siis see mõjub nagu stardipauk :P

Eile oli meil ka sellien mõnus lebopäev.. mina ärkan hommikuti tavaliselt 5-6 ajal ja Maiks magab umbes 8-9ni. Siis ma hommikuti toimetan siin omaette :) Eile päevitasin õues ja lugesin raamatut. Krt, isegi kirjutada on nii mõnus seda juttu.. et ei pea nagu kirjutama et korjasin õunu vms! :D Eile käisime väiksel šopingtuuril, aga kõht lääääks nii tühjaks, et see šoping väga kaugele ei jõudnudki. Ja infosõltlane Elina käis jälle endale paberit korjamas visitor centres, võite piltidelt vaadata :D

Otseloomulikult käisime koertega väljas ka. Hollie on üks pulgasõltlane. Taotsib ümbruskonna kõige suurema pulga ja siis üritab seda terve tee kaasas vedada. See on ülinaljakas, sest eile ta korjas üles mingi 1,5 meetrise pulga ja ei suutnud seda tassida. Pidime iga kahe meetri tagant seisma jääma, et ta saaks kepi maha panna ja seda kohendada.

Ja õhtul laenutasime filmi ja lebotasime niisama. Ahjaa, tegin marjakorvikesi (issand, kui haigelt see kõlab) ka! Mõnus õgimine ja telku, nom-nom-nom.

Ja tänane päev oli jälle niiiiiiiiiiiiiiii mõnus. Hästi ilus ilm oli.. Ärkasin seitsme ajal ja läksin koertega välja. Tund aega jalutasime ja jooksime ja uudistasime väikeste paatidega mängivaid onukesi ja teisi kutsusid ja mängisime rannas magavatele bäkkbäkkeritele, et me oleme kohalikud ja ajasime kassi taga ja tassisime erinevaid pulki. Ülejäänud hommikupooliku hängisin aias – siin on nii hea soooeee! Lõpuks kui Maiks ka üles ärkas pidime ju ometigi veel hängima, sest muidu pole õige värk! Lõpuks päeval otsustasime linna minna.. pidime uuesti šopingtuurile minema, sest olime ühes poes eile tünga saanud natuke ja siis muidugi pidi asja käigus veel mõned produktid üle vaatama. Siis käisime veel kõiksugu erinevaid asju uurimas, millest ma praegu üldsegi ei kirjutaks.

AGA-AGA-AGA, kõige parem osa päevast!! Päikeseloojangu käisime ühel väiksel delfiini-kanali-kruiisil. Nii mõnus oli! Mandurah on üks paganama ilus koht! Võtsime väiksed õlled ligi, kulgesime seal kanalite peal ja nautisime neid ägedaid vaateid, nägime mingi eririkka bossi maja, mis laevakapteni sõnul maksvat üle 7 miljoni Austraalia dollari ehk siis vanas head Eesti rahas (sorri, ma ei oska eurosid) ligi 80 miljonit. Delfiine nägime ka niii-niiii mitu korda ja niii-niii lähedalt. Nad tulid täiesti laeva kõrvale ja siis tegid seal kõiksugu kino. Muidugi mul oli kõigil neil hetkedel kaameral kõik valed funktsioonid ja suurest ärevusest vajutasin kõiki valesid nuppe korraga ja eriti midagi välja ei tulnudki.. Aga väidetavalt nad möllasid mingi kalaparve keskel ja selle juurde käis väga uhke show! Nad lihtsalt keerlesid ja keerlesid ja keerlesid ja hüppasid ja hüppasid ja hüppasid ja see oli niiiii ilus! Ja nii tuhat korda järjest. Kõige ägedam oli see, et lõpus nägime veel delfiinibeebit ka! Ema ja beebi ujusid laevaga kaasa mingi 5 minutit.. iga 10 sekundi tagant tulid pinnale ja saime neid imetleda :) Oleks nii väga katsuda tahtnud ja nendega koos ujuda ja mull-mulll-mulllll-mulllll… mul on emotsioonid nii laes!!

Aga teate, see Mandurah on ikka tõesti äge! Natuke futu ja veider kohati, aga ikkagi nii äge. Kõik majad on uued ja teed on puhtad (autoteed oleks ka nagu iga hommik üle lakutud) ja muru on 2mm pikk ja pargid on iga nurga peal (päriselt ka iga nurga peal) ja vesi on koguaeg lähedal ja inimesed on ilusad ja head! Linn asub ookeani ääres ja pool linnast asub üldse ookeani ja järve vahel.. ja sellest omakorda pool asub kanalite ääres.. kuhu on siis ehitatud niiii suured ja niii kallid ja niiii uhked majad. Ja nii palju asju toimub siin.. ja kõiksugu lõbustused.. ja festivalid.. ja delfiinide nägemiseks ei pea kruiisile minema, sest me oleme juba niisama kõndides ka näinud ja  ohhhh, elu on niii ilus praegu, et ei suuda kohe ära imestada. Mu lemmikhobi on nüüdsest puhkamine!

PS! Delfiinid olid väga ilusad, kui ma veel ei öelnud!