taaskohtumine :)

Laupäeval, 22. jaanuaril asutasime siis end taaskord Austraalia poole teele. Miks ja milleks, seda peate vist küll mingis isiklikumas vestluses küsima. Mitte, et siin midagi salapärast oleks, vaid lihtsalt.. ei oskagi kohe niimoodi otse ja üheselt öelda.

Lennud kulgesid nagu ühed pikad lennud ikka – tüütult ja väsitavalt. Minul läksid jälle jalad paiste just nagu kogu kehas olev veri oleks jalgadesse valgunud. Aga eks see 3+13+9+1 tundi istumist teeb oma töö. Kõik lennud väljusid laias laastus plaanipäraselt, ainult Melbourne-Hobarti lend hilines veidike. See oli üldse üks väga huvitav tšukside ettevõtmine. Lend pidi väljuma kõigepealt ühest väravast, siis viimasel hetkel muudeti väravat ja lükati mingid teised lennud, mis sealt uuest väravast pidid minema, edasi. Seejärel otsustati ümber ja ikkagi lasti need teised lennud enne ja meid muudeti taas algsesse väravasse tagasi.

Esmaspäeva õhtul kell 5 jõudsime siis Hobarti lennujaama. Olime juba varem bookinud endale ühe väikese rendiauto, mille ka pärast pikale veninud paberite täitmist kätte saime. Tegime ka vahepeatuse kauaigatsetud Subways ja tankisime kered head ja paremat võileivakraami täis. Ütlemata mõnus söömaaeg! Seejärel kulgesime läbi juba tuttavate paikade Lollarasse. Väga rahustav oli sõita mööda lemmikteed mägede ja orgude vahel, sihiks meie väike päris oma majake. Lollaras võtsid meid vastu meie päris omad vanamehed, kes ülevoolavalt kallistada ja suudelda tahtsid. Natuke suutsin kõrvale põigelda, aga osad musid läksid ikka pihta.

Otsustasime sel õhtul Andrew’d mitte tüütada, tööpäev oli juba läbi ja ei hakanud talle koju ronima. Püüdsime Laurat Huonville’i backpackerisse ööbima paigutada, sellest aga ei tulnud kahjuks midagi välja. Niisiis veetsime esimese öö kõik koos meie väikeses putkas.

Järgmisel päeval tegime kohustuslikud šopingud – ostsime kõiksugumugavuseks vajalikke tarbeid (tekid, padjad jne). Jaurasime taaskord Laura hosteliga ja kulgesime niisama ringi. Kolmapäeval oli Australian Day ehk siis suur pidupäev. Käisime meiegi ookeani ääres oma esimest 2011 Aussie barbequed tegemas. Mõnusad kohalikud burgerid tulid. Ja väga nunnu koht oli. Tegime ka väljasõidu Mt. Wellingtoni otsa. Napilt jõudsime enne kui mõlemalt poolt tulevad pilved otse vaateplatvormi ees kokku said.

Esimesed kolm päeva ajasimegi siis erinevaid asju ja õhtuti passisime meil. Neljapäevast alates läksime meie Maiksuga tööle ja Laura hängis Huonville’is. Reedel otsustas Laura meie naaber-farmi (väga-väga lähedal, mõnisada meetrit meist) helistada. Eriline true blue luck story: Laura sai kohe tööle. „Kohe“ nagu „kohe“ selle otseses tähenduses – ta korjati kohe sealt kus ta parajasti seisis peale ja viidi tööle. Nüüd on ta siis kaks päeva tööl käinud – kirsse sorteerimas. Just oligi tal lõuna ja saime all jõe ääres kokku :)

Tööl on kõik enamjaolt sama nagu eelmisel aastal. Thinnime ja prune’ime praegu. Esimesed päikesepõletused on käes ja esimesed klatšid vahetatud. Sisseelamine võttis aega mingi 5 minutit :) Uuemaid uudiseid vahetades saime intrigeeriva loo osaliseks, milles peategelased Ian ja Ben, tegusõnaks vallandamine. Lisaks suri vahepeal ära ka minu siinsete vanameeste Top10-s esimest positsiooni hoidnud Lionel (loe siit) – sellest on ütlemata kahju. Auto, mille talle müüsime, seisab ikka Huonville’is tema maja ees, minu õmmeldud lillad kardinad juba kuid nukralt päikese käes pleekimas.

Nüüd on siis laupäev. Maiks läks kalale ja mina ravin oma haiget kurku ja köha asjade ümber sättimise ja koristamisega. Ilm keerab nagu siinmail ikka iga kümne minuti järel äärmusest äärmusesse. Hommikul oli pilves ja külm, mille peale lasin Maiksul enne ära minemist kaminasse tule teha. Selle ajaga kui jõe ääres Lauraga lõunatamas käisin jõudis ilm minna väga palavaks ja päikeseliseks ja nüüd mul on põhimõtteliselt Soome saun toas. Oh joy, oh joy!

Tore on näha, et mingid asjad on samad nagu varemgi. Hommikuti tuleb telkust jätkuvalt minu lemmik hommikusaade, poes on tooted ikka samad mis ennegi ja inimesed on sama rahulikud ja lõõgastunud :) Hea on tõdeda, et ka teiselpool maakera on üks pisike kohake, mis mulle juba nii tuttav ja oma!

Nüüd jääb ainult üle järgnevate kuude jooksul palju-palju-palju tööd teha, et siis Tasmaania sügisest soojematele jahimaadele põgeneda (sügis tuleb mõne kuu pärast, praegu on veel suvi:P)

EDIT:  Calvini murutööd on lõpuks ometi vilja kandnud!!

7 thoughts on “taaskohtumine :)

  1. ingrid says:

    tore kuulda et kõik on nii tore. Aga ürita oma väljendites ikka järjekindel olla. Ühes lauses on teil “oma väike maja” ja hetk hiljem ööbite “oma väikeses putkas”. see on nagu meil kodus. Oleks nagu maja aga Kaupo ütleb et keera rooli “kuuri poole”. Ja ole hea ära kirsse enam maini, mul jookseb suu juba vett.

  2. Jasmin and Simon says:

    Hey you busy applepickers!

    It´s so great to read that you´re back – even if the translation is still very bad and weird. Some things you wrote I can´t understand. :) Like Andrew was climbing… ???

    So everything is almost like before, except Lionel…that´s really sad. What´s about his son? Does he still sit burping on the couch and join Rob? How is Calvin? And PJ? The lawnthing is awesome! :) Didn´t believe it would grow.

    So say hi to everybody and have a nice time! I would love to join you living in Lollara again and have a sauna and a bath in the lake.

    Big hugs Jasmin and Simon

    • elkspelks says:

      Hey guys!

      It is soooo gooood to hear from you guys! I am really happy to find out that you still keep an eye on the blog :) I read yours occasionally too.. havent read everything yet but I’ll do that soon :)

      If you really want to know about something written in the blog, you can always copy the paragraph you dont understand here and I can try to translate it :) Or maybe I can then just give you the the right nouns and verbs so you can understand it by yourself too :) Andrew wasn’t climbing by the way… I just said that we didn’t want to bother him at home in the first evening .. and in conversational estonian you can use the verb “climb” for that :P

      Darrel doesn’t come here anymore :) I am not sure but I think they are trying to get rid of him.. something about putting him into an “mental institution”.. I am not sure about that but it’s just something I think I overheard. Maybe I misunderstood or smth.

      Calvin, PJ and Rob are same as always. They told me to send greetings to you too :) And Andrew also asked about you and I told him that you’ll be back in 7 years, when you finish your studies. He had a good laugh about it and he said that by that time we will have all the food imported from Estonia.. and no work here :P And and and.. he is going to be in Hamburg soon I think. You should go see him!

      We miss everyone really bad, it is so weird to be here without everyone else. It is really more of a quiet place now.. Though we have 2 backpackers and 1 aussie here, it is still kind of boring. And the summer is awful.. it is pouring all the time! shower after shower after shower..

      Come back soon! Hugs
      XXX

  3. anni says:

    kui on hea fantaasia, võib selliseid asju suletud kardinate taga lugeda ja kaasa kujutleda.
    tervitused käes!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s