uhke värk!

Ja jälle üks nädal hakkab lõppema. Kuidagi jube kiiresti lippab see aeg kui nii palju teha on. Kuigi oleme see nädal nii öelda rahulikult võtnud ja pole isegi üritanud mingit uut mööblit osta ega muud moodi elu edasi liikuma pressida, siis ikkagi on need päevad täiesti märkamatult läinud.

2016-03-18 14.04.52

2016-03-18 14.06.59

Maiksul oli see nädal juba esimene koolivaheaeg. Ja nagu valatult sobis see täpselt kokku selle ajaga, mil neil töö juures just rohkem tööd oli vaja teha, nii et nüüd on ta siis kõik päevad seal olnud. Kuna tal on lähipäevil oma lõputöö juhendajaga mingi tähtsamat sorti kohtumine, siis õhtul pärast tööd on ta ikkagi kooli läinud ja seal ka mõned tunnikesed koolitöid teinud. Tal toimib nimelt koolis paremini see, kodus ei tule keskendumisest midagi välja. Ja tegelt nii ongi hea – nii jääb temale kodu ainult puhkamise kohaks :)


Mina olen sel nädalal ka kõik päevad ikka raamatukogus tööd teinud. Ikka teistmoodi on see kodust ära minemine ja “tööle sättimine” ja lõuna kaasa võtmine ja kõik muud taoline. Nii põnev! Nädala sees käisin üks päev Kasondi ja Janega lõunal (ma ei saagi ju muidu kellegagi lõunal käia! Aga kuna nemad töötavad raamatukogust üle koridori raamatupidamisosakonnas, siis võin lausa teeselda, et töötame ee.. “samas kohas”.)

2016-03-23 08.16.02
Neljapäeval olid meil ka esimesed külalised (või oli see kolmapäev?). Meie Gold Coasti Kerlikese sõbrad Asko ja Maria olid oma nädalast Tasmaania-reisi lõpetamas ja pakkusime neile siis nagu külalislahked eestlased kunagi (hahahahahahahaha), öömaja.

Minu elu suurim saavutus.. vist 

Tegelikult.. kogu selle tühja-tähja kõrval.. see nädal oli minu jaoks isiklikult üks hästi-hästi tähtis nädal. Sel laupäeval lõpetasin ma 12-nädalase Kayla Itsines treeningprogrammi. Kusjuures, mitte lihtsalt ei teinud enam-vähem ära seda programmi, vaid kõik need 12 nädalat tegingi reaalselt kõik trennid 100%-liselt ära, täpselt nii nagu pidi, täpselt nendel päevadel kui pidi. Mitte ühtegi trenni ei jätnud vahele, ei vahetanud päevi, ei asendanud trenne. Kuus korda nädalas, kaksteist nädalat järjest.

2016-03-22 07.37.06-1

Ma ei oska sõnadesse panna kui oluline see minu jaoks on. See trenn oli minu jaoks midagi, mis tõestas mulle nii palju asju nii mitmel erineval rindel, et ma ei oska isegi kuskilt peale hakata. Ma arvan, et kõige olulisem, isegi veel olulisem kui see füüsiline pool, mida ma sellest trennist sain, on see mida ma õppisin iseenda kohta – ma olen võimeline palju rohkemaks kui ma arvasin. Eluaeg olen uskunud, et ma olen püsimatu, et ma ei viitsi ühtegi asja kuigi kaua teha… ja et kui ma ei tee mingit asja 100% peal siis pole üldse mõtet teha.. mis on vist seotud sellega, miks ma püsimatu olen, sest olen koguaeg arvanud, et kui juba jääb üks väike nõks vahele või läheb sassi, siis pole mõtet edasi teha, sest … kõik on hukas ja häving on iminentne ja noh, mis mõte on üldse teha asju, mis juba poole peal läksid sassi..

Aga ära tegin! Ja ma arvan, et ma ei ole elus veel ühegi asja üle nii uhke olnud. Vahet pole see füüsiline vorm või need kätekõverduste arvud, ma reaalselt olen uhke selle üle, et MINA, ELINA, tegin midagi algusest lõpuni ilma pooleli jätmata ära. Ma olen võimeline alustatud asju lõpuni viima, ma olen võimeline end isegi sittadel päevadel enda jaoks oluliste eesmärkide nimel kokku võtma, ma olen võimeline läbi nutu ja higi ja vere ja pisarate lihtsalt sellepärast edasi suruma, et KURAT ÜHE KORRA ELUS VÕIKS JU.

2016-03-27 07.50.52

Üks põhjusi miks see kõik mingi maailmatuma lihtne ettevõtmine ei olnud oli see, et vahepeal me ju kolisime 2000km ja siis ei olnud meil kodu ja siis oli üks suur pulmapidu, mille kõrvalt ei olnud nagu uneaegagi väga ja siis me elasime maal ja siis me elasime ajutises kodus Jane juures ja siis me kolisime uude koju. Selliseid asju on alati lihtsam teha kuskil, kus sul on oma rutiin, oma varustus, oma süsteemid.. mitte nii, et pead teistele, kes sind pulma ajaks ööbima võtavad, hantlite ja topispalliga külla sõitma, nagu mina. Ja hommikul kell 6.30 pererahvalt küsima, et “eeee… ega teil mingit vana tekki üle ei ole”, sest õues sajab ja ei saa trenni teha aga garaažipõrand sobiks küll, kui aint mingi teki külje alla saaks. Donna ja Troy garaažis vist oligi minu jaoks see tõemoment, kus mõtlesin, et krt kui siin praegu tehtud saan, siis saan igalpool ja kõik asjad. Üks sarnaseid momente oli ka Kati ja Andy juures Gold Coastilt ära sõitmise hommikul, kui ainuke vaba aeg meie tihedas ajakavas oli kell 5.20 hommikul. Aga ilus oli see viimane hommik kullarannikul ja just tänu sellele päikesetõusul järve ääres tehtud trennile jääb see mulle kindlasti igaveseks meelde.

2016-02-26 05.19.41-2

Trennipleiss Andy ja Kati juures 

Eile ma ei osanud selle suure õnnega kohe mitte midagi peale hakata. Koguaeg on nii kiire ja nii palju tegemist, aga eilseks ma ei plaaninud endale mitte midagi peale ühe pika 7-8km jalutuskäigu, masaaži ja vanni. Ja oi kui mõnus see oli! Esimest korda tundsin, et ma olen selle masaaži no nii välja teeninud, kui veel saab välja teenida. Lihased olid nii kanged ja see oli ikka täielik õnnistus. Käisin veel linnas marketil head ja paremat nosimas (kaks korda!) ja olin niisama iseendaga. Loodetavasti on see nüüd ainult algus. Algus kõiksugu muude asjade kordasaatmisele, millesse mul varem usku ei olnud. Ja algus paremale füüsilisele vormile, sest… mille kõige nimel seda siis tehtud tegelikult sai!


2016-03-26 08.54.38
2016-03-26 11.01.11

 

2016-03-26 11.32.11

2016-03-26 11.01.26

eluloba

Trillallaa-trullallaa! Tere. Oi kuidas mulle meeldivad reeded. Reedeti ma ei tööta, aga kuna päris nädalavahetus nagu ka ei ole, siis reedel on mul selline “omaette asjalik olemise päev”. See on see päev mil maksan arveid, käin poes, koristan, pesen pesu, toimetan niisama, vaatan sarju (see käib koristamise juurde:P), teen trenni, käin jalutamas jne.

Eile õhtul kolisime siis ametlikult oma uude pleissi. Mööblit meil suuremat veel ei ole, aga ausalt öeldes see praegu ei häiri veel üldse. Kuna Karmen ja John kolisid ka sel nädalal oma uude majja (Johni lapsepõlvekoju, mille ta vanemad 10 aastat tagasi maha müüsid ja mille John nüüd tagasi ostis), kuhu eelmised omanikud jätsid natuke mööblit sisse, mida nad ei tahtnud, siis nad andsid meile ühe voodikese. Ostsime Gumtreest kasutatud külmkapi, nädalavahetusel vaatame siis võib-olla ka pesumasina ja mulle töölaua. Küll ülejäänu tuleb jooksvalt. Selles mõttes suurt vahet ei ole, et köögis on niikuinii mööbel sees ja terve maja peale on 4 suurt sisse ehitatud kappi. Nii, et ega meil palju polegi vaja vast.. elutoa sisustamine suht ainult jäänud peale neid eelmainituid.

Pildid telefonist Marts 1-15
Natuke pean täpsustustööd ka tegema – ütlen maja, aga tegelikult… tehniliselt on ta vist korter – unitReaalsuses on tegemist ühe maatükiga, kus kunagi oli üks maja, aga kuhu peale on nüüd ehitatud kolm tibatillukest maja. Kõik nad on eraldiseisvad aga kuna nad on ikkagi sellised väiksed ja põhimõtteliselt ilma aiata ja siin kolmekesi kenasti koos, siis on nad ametlikult korterid.. Ma ei ole suutnud veel otsustada, mis sõna ma peaks kasutama.. sest tegelikult on ikkagi nagu maja ju ka… Nii, et ma nüüd hakkan tõenäoliselt pendeldama sõnade maja ja korter vahel.

Eile pärast tööd läks Maiks veel kooli natuke oma asju tegema ja mina käisin veidi asju ostmas. Ostsin meile talveks uue ja uhke suleteki ja sulepadjad, nüüd magame nagu kuninga kassid! Nii hea soe on :) Niimoodi vähehaaval pakingi seda majakest lahti, ei viitsi korraga palju rabeleda, aega on selle kiire asjaga :) Veel öösel kell pool 12 valisin südamerahuga Kmartis padjapüüre..

Täna olengi siin tasapisi toimetanud – õhtul lähme Legerwoodi Karmeni ja Johni soolaleivapeole, mille jaoks John Maiksult lausa eraldi sašlõkki tellis. Maiks tegi eile selleks ettevalmistused ära ja mina panin täna hommikul need siis marinaadi – ei tahtnud eile panna, liiga pikk äädikamarinaad kuivatab liha ära ja teeb kibedaks.  Kokku tuli vist nõks alla 5kg liha, aga eks näis kui palju seda süüakse – Karmen oli facebookis kutsunud üritusele 50 inimest :D John ehitas nädala sees endale ise söegrilli ja täna hakkamegi siis seda katsetama. Duncan ja Jane pidid saunaga kohale tulema ja uues majas on õues mullivann ka, nii et ma arvan, et tuleb täitsa Palivere stiilis õhtu :)

2016-03-18 12.10.08

Nüüd pean hakkama tegema kinnisvarabüroole “seisukorra raportit” sellest, milline kõik siin majas praegu välja näeb, et nad ikka hiljem vinguda saaks, et “vot see kriips siin seina peal ei olnud enne siin, makske terve maja värvimine kinni”. See on üks äärmiselt tüütu ettevõtmine ja ma kohe üldse ei viiitsi. Aga tähtaeg on täna ja tegelikult me hakkamegi juba 2 tunni pärast maale sõitma, nii et.. vähem vingu, rohkem tegemist! :)2016-03-17 17.28.46meie esimene õhtusöök uues elukohas 

Kolimisepäääeeev!

paramparaa ja hopsasaa, sulle sõbraks saan!

Täna on kolimise päev! Teen siin Jane juures kähku töö ära (sest meil pole veel netti) ja siis lippan juba meie uude majja asju lahti pakkima. Eile õhtul viisime enamus asjad ära, mis suvi läbi siin Jane juures kastides seisid. Selles mõttes oli suht valutu see kolimine, et asjad olid juba pool aastat tagasi ju kokku pakitud :) Maiks on täna tööl, tuleb alles nelja ajal ja siis peab kooli minema… nii, et mina lähen arvatavasti õhtul üksi uusi voodipesusid ja tolmuimejat ostma. Ja siis hakkan sättima :) Kui keegi tahab teed jooma tulla ja vaadata kuidas ma asju kastidest välja tõstan, siis olete täiega teretulnud :)

Mul on hea tunne selle maja suhtes. Kuigi see on möbleerimata ja üle anti meile natuke must maja (mida tegelikult siinmail üldse juhtuda ei tohiks, tavaliselt aetakse hullult näpuga järge, aga väidetavalt käisid koristajad enne kui värvijad ja siis värvijad ajasid uuesti mustaks kõik.. ja kasvatasid ämblikuvõrgud ka ühe ööga), on mul ikkagi selline tunne, et seal tuleb meil rõõmsameelne talv!

Juhuu!

Essad nädalad tagasi Tasmaanias

Järgnevad kaks nädalat möödusid meil ainult ühe tähe all – Jane ja Duncani pulm. Nii palju oli veel korraldada ja teha ja osta ja meisterdada. Kuna nende pulm toimus nende enda kodufarmis ja ABSOLUUTSELT kõik mis võimalik tehti ise valmis, siis oli tegemist ikka väga väga väga palju. Põhimõtteliselt nägid minu viimased kaks nädalat välja selliseid, et kogu ärkveloleku aja tegin kas tööd või pulmaasju. Ja ärkveloleku aega tuli kokku ikka päris palju. Nädala sees olime Launcestonis Jane majas, et Maiks saaks koolis käia ja mina tööd teha ja õhtuti asju meisterdada ja nädalavahetusel sõitsime esimesel võimalus Ringaroomasse ja andsime aga jälle hagu. Teen pulmast kunagi eraldi postituse, kui päris pildid tulevad.

Maal on vahelduseks ikka ütlemata mõnus olla. Mul ongi kaks äärmust elamiseks – kas kuskil normaalse suurusega linnas kus saab kõiki maailma sööke osta ja igasugu erinevaid atraktsioone külastada ja muuseumis käia… või täiesti maal, puude ja põõsaste ja lindude ja loomade keskel. Okei, mitte loomade. Aga sellised vahepealsed poolsuured linnad, kus ei ole nagu ruumi olla aga samas pole nagu omanäolisust ka sest kõik on liiga väike, et olla mitmekülgne ja põnev ja uuenduslik… need on lihtsalt möhhhhhhhh.

Pulmanädalavahetusel sõitsin mina juba neljapäeval Ringaroomasse ja Maiks tuli reedel järgi. Elasime sel nädalavahetusel Karmeni ämma-äia Donna ja Troy juures, kes on ühed ütlemata toredad ja külalislahked inimesed. Donna on nagu mingi ideaalne koduperenaine, kellel on ka kõige sürrimad asjad majapidamises olemas, mida ühel (või kolmel) pulma korraldaval inimesel pähe võib tulla küsida. Samal ajal meisterdab ta ise sadat miljonit pulmaasja, käib tööl, hoiab lapselast, küpsetab tervele pulmale kooke, triigib toolilipse ja laualinasid, näeb hea välja ja on sõbralik. Ja eriti tore on see, et Ringaroomast lahkusime tänu Karmenile ja Donnale kohe mitme kotitäie aiasaadustega.

2016-03-02 19.06.46

Aasia coleslaw ja kevadrullid

2016-03-05 08.18.34

Hommikused jalutuskäigud 

2016-03-05 08.18.43

2016-03-05 08.25.00

2016-03-05 08.25.02

2016-03-05 08.43.11

2016-03-05 08.45.36

2016-03-05 09.27.18-1

2016-03-05 17.32.17

2016-03-05 17.53.08

2016-03-06 08.14.18

2016-03-06 08.21.11

2016-03-06 08.16.20

2016-03-13 17.13.04

koogid-söögid maalt 

Igatahes, kuidagi suutsime sinna pulmajauramiste vahele pressida ka mõned majade/korterite vaatamised. Meil oli põhimõtteliselt kolm kriteeriumit – maja/korter võiks olla uuemapoolne, möbleeritud ja kuuri/garaažiga. Kuna meie kant on ülisõltuv ülikooli kalendrist, siis olime tegelikult paar nädalat hiljaks jäänud – jaanuar, veebruar on põhilised ajad kui kõik majad-korterid välja renditakse. Märtsiks on alles veel viimased jäänused ja siis on põhimõtteliselt järgmise novembri/detsembrini on täielik turuseisak. Tahtsime üliväga möbleeritud kohta saada, et raha kokku hoida ja et pärast Maiksu kooli lõppu ei peaks jaurama mööblist lahti saamisega. Ühe möbleeritud koha leidsime, aga tegemist oli päris suure ja päris vana majaga (tõenäoliselt hull kütmine ja mööbel tundus ka suht kohe koost lagunevat).. kuidagi ei olnud seda õiget tunnet. Samas leidsime ka ühe sellise koha, mis oli nagu väiksem ja uuem, aga möbleerimata… Vaatasime igasugu erinevaid ja lõpuks jäi ikkagi sõelale see uuem. Hea asukohaga, odav, heas korras. Ja mina tahtsin väga elada uuemapoolses majas, sest eelmise majaga oli tõesti nii palju probleeme, et… never again. Hallituse sees elamine ei ole mingi kõige ägedam kogemus kindlasti mitte.  Nii, et tegelikult täitsa sobilik maja. Ainukesed mured – ei ole garaaži või kuuri, kus Maiks oma nikerdusi teha saaks ja ei ole mitte ühtegi tükikestki mööblit. No siis veel ikka üritasime leida kuurikesega kohta, aga enamus need kohad millel on nii normaalne maja kui ka kuurike, on juba päris jupp maad kallimad. Ja no mööbel – see oli algusest peale ebareaalne. Nii, et alles jäigi ainult see üks kriteerium – uus. Ja kuna antud maja oli terve kolme linnaosa peale AINUKE uus maja, siis ei ole raske arvata, millele me alla kirjutasime, haha. Varsti siis kirjutan-näitan rohkem ja pikemalt.

2016-03-14 12.31.26

2016-03-15 07.56.58

2016-03-15 08.20.04

Viimasel pildil minu eilse päeva söögid :)

ja väike mõnesekundiline video