Järgnevad kaks nädalat möödusid meil ainult ühe tähe all – Jane ja Duncani pulm. Nii palju oli veel korraldada ja teha ja osta ja meisterdada. Kuna nende pulm toimus nende enda kodufarmis ja ABSOLUUTSELT kõik mis võimalik tehti ise valmis, siis oli tegemist ikka väga väga väga palju. Põhimõtteliselt nägid minu viimased kaks nädalat välja selliseid, et kogu ärkveloleku aja tegin kas tööd või pulmaasju. Ja ärkveloleku aega tuli kokku ikka päris palju. Nädala sees olime Launcestonis Jane majas, et Maiks saaks koolis käia ja mina tööd teha ja õhtuti asju meisterdada ja nädalavahetusel sõitsime esimesel võimalus Ringaroomasse ja andsime aga jälle hagu. Teen pulmast kunagi eraldi postituse, kui päris pildid tulevad.

Maal on vahelduseks ikka ütlemata mõnus olla. Mul ongi kaks äärmust elamiseks – kas kuskil normaalse suurusega linnas kus saab kõiki maailma sööke osta ja igasugu erinevaid atraktsioone külastada ja muuseumis käia… või täiesti maal, puude ja põõsaste ja lindude ja loomade keskel. Okei, mitte loomade. Aga sellised vahepealsed poolsuured linnad, kus ei ole nagu ruumi olla aga samas pole nagu omanäolisust ka sest kõik on liiga väike, et olla mitmekülgne ja põnev ja uuenduslik… need on lihtsalt möhhhhhhhh.

Pulmanädalavahetusel sõitsin mina juba neljapäeval Ringaroomasse ja Maiks tuli reedel järgi. Elasime sel nädalavahetusel Karmeni ämma-äia Donna ja Troy juures, kes on ühed ütlemata toredad ja külalislahked inimesed. Donna on nagu mingi ideaalne koduperenaine, kellel on ka kõige sürrimad asjad majapidamises olemas, mida ühel (või kolmel) pulma korraldaval inimesel pähe võib tulla küsida. Samal ajal meisterdab ta ise sadat miljonit pulmaasja, käib tööl, hoiab lapselast, küpsetab tervele pulmale kooke, triigib toolilipse ja laualinasid, näeb hea välja ja on sõbralik. Ja eriti tore on see, et Ringaroomast lahkusime tänu Karmenile ja Donnale kohe mitme kotitäie aiasaadustega.

Aasia coleslaw ja kevadrullid

Hommikused jalutuskäigud 

koogid-söögid maalt 

Igatahes, kuidagi suutsime sinna pulmajauramiste vahele pressida ka mõned majade/korterite vaatamised. Meil oli põhimõtteliselt kolm kriteeriumit – maja/korter võiks olla uuemapoolne, möbleeritud ja kuuri/garaažiga. Kuna meie kant on ülisõltuv ülikooli kalendrist, siis olime tegelikult paar nädalat hiljaks jäänud – jaanuar, veebruar on põhilised ajad kui kõik majad-korterid välja renditakse. Märtsiks on alles veel viimased jäänused ja siis on põhimõtteliselt järgmise novembri/detsembrini on täielik turuseisak. Tahtsime üliväga möbleeritud kohta saada, et raha kokku hoida ja et pärast Maiksu kooli lõppu ei peaks jaurama mööblist lahti saamisega. Ühe möbleeritud koha leidsime, aga tegemist oli päris suure ja päris vana majaga (tõenäoliselt hull kütmine ja mööbel tundus ka suht kohe koost lagunevat).. kuidagi ei olnud seda õiget tunnet. Samas leidsime ka ühe sellise koha, mis oli nagu väiksem ja uuem, aga möbleerimata… Vaatasime igasugu erinevaid ja lõpuks jäi ikkagi sõelale see uuem. Hea asukohaga, odav, heas korras. Ja mina tahtsin väga elada uuemapoolses majas, sest eelmise majaga oli tõesti nii palju probleeme, et… never again. Hallituse sees elamine ei ole mingi kõige ägedam kogemus kindlasti mitte.  Nii, et tegelikult täitsa sobilik maja. Ainukesed mured – ei ole garaaži või kuuri, kus Maiks oma nikerdusi teha saaks ja ei ole mitte ühtegi tükikestki mööblit. No siis veel ikka üritasime leida kuurikesega kohta, aga enamus need kohad millel on nii normaalne maja kui ka kuurike, on juba päris jupp maad kallimad. Ja no mööbel – see oli algusest peale ebareaalne. Nii, et alles jäigi ainult see üks kriteerium – uus. Ja kuna antud maja oli terve kolme linnaosa peale AINUKE uus maja, siis ei ole raske arvata, millele me alla kirjutasime, haha. Varsti siis kirjutan-näitan rohkem ja pikemalt.

Viimasel pildil minu eilse päeva söögid :)

ja väike mõnesekundiline video