üks pilt ütleb rohkem kui mitte ühtegi pilti

Nii, ennemuiste olen siin kõiksugu Hansusi ja Gretesid kokku lubanud (ja muid muinasjutte). Mõtlesin siis, et teen ühe sellise ‘lihtsa elu’ postituse ja jagan nats igapäevaseid tegemisi ja pilte.

Siit nüüd siis tuleb selle kellaga kaasaskäiv jalgratas..

IMG_6275

Kirjutasin mõni aeg tagasi, et panime endale väikse taimeaiakese kasvama.. Nüüdseks on sellest juba tuhat aastat ja 14 päeva möödas – 18 asjast läks kasvama tervelt 15! Osad neist küll mitte väga edukalt. Nüüdseks on nii mõnigi asi hakanud vaikselt kollakat tooni võtma, kaldun arvama et seda siinse kuumuse pärast. Meil eriti varjulisi kohti ka ei ole, nii et suht paljude meie taimedest on päevad läbi lauspäikese all.

2013-12-08 Piparkoogid ja muu1

Talvisel aal olime palju tubasemad kui praegu ja nii sai selle viimase seitsme kuuga, mis siin majas oleme elanud, ikka hulganisti raamatuid loetud.  Ise ei saanud arugi, et neid raamatuid nii palju kogunenud on.. kuni täna neid maja pealt kokku korjama hakkasin. Tegelt neid peaks vist isegi rohkem olema, aga nagu raamatutega ikka – kõikseparemad lähevad ju vahel jäädavalt rändama :(

IMG_6295

Elu on harjutamise küsimus :)

Tere-tere! on ikka raskusi mul selle blogimisega. Muidugi olen alati mingi sada vabandust leidnud, aga nüüd sel korral on tõesti nii, et täiesti kehtiv vabandus olemas (vähemalt minu enda silmis)! Tahtsin juba jupp aega blogida kõiksugu asju, aga kahjuks ütlesid mõlemad meie telefonid täpselt ühel ja samal päeval üles ja kahjuksx2 oli Maiksu telefonis igast põnevaid pilte, mida tahtsin nende blogipostituste juures kasutada.

Minu telefon oli omadega muidugi ammu juba otsakorral, ikkagi täpselt kaks aastat on ta mul juba olnud ka ju… viimasel ajal ei viitsinud seda isegi sisse enam lülitada, pidevalt oli tast rohkem tüli kui kasu. Kõige tipuks jätsin veel SIM-kaardi ka Eestisse ja kohalik telefonioperaator Telstra pani natuke näkku, nii et mõned nädalad on mul mingi täitsa vale number olnud, mida mitte keegi niikuinii ei tea. Nii, et polegi väga mõtet seda telefoni kasutada. Vahvel uudis on aga see, et kellelgi on kohe-varsti-õige-pea üks hea põhjus endale uus telefon saada. Nii, et homme läheb ostlemiseks tõenäoliselt.

Maiksu telefoni viisime kuhugi parandusse, eks ole näha kas tast saab veel elulooma. See telefon ju tegelikult alles umbes 8 kuud vana, nii et loodaks küll, et saab veel hinge sisse puhuda.

Vahepeal käisime siis Eestis. Oli äraütlemata vahva. Samas oli see kõik nii veider ja ebamaine (peamiselt seetõttu et tegemist oli äärmiselt lühikese reisiga, kokku olime Eestis 8 täispikka päeva ja kaks poolikut (minemine/tulemine) sinna otsa). Nii kahju oli, et see aeg nii lühikeseks jäi. Oleks ikka tahtnud kauem olla, koguaeg oli selline tunne, et APPPI-MA-EI-JÕUA-IGALEPOOLE!! Õhtuti ei saanud magama jääda, sest peas keerlesid mõtted teemal “jesus-christ-ainult-seitse-päeva-veel-kuidas-ma-selle-nüüd-maha-magan”. Aga, kokkuvõttes, oli NIIIIIIIIIIIII TORE, lihtsalt oleks nii väga soovinud, et elu oleks lubanud kauemaks jääda, et oleks saanud kohe päriselt-päriselt hinge tõmmata :) Nüüd tagantjärele tundub nagu see kõik oleks olnud üks hästi hea unenägu ja et seda tegelikult ei juhtunudki. Ei ole ju reaalne mõelda, et vaid 27 päeva tagasi olime Eestis. Mul on küll selline tunne, nagu oleks veebruaris viimati olnud. Igatahes, kuna nii paljud teist on meile naljaviluks lubanud, et “me siis tuleme teile külla, kui te Eestis ära olete käinud”, siis nüüd olete küll kõik plindris ja peate kiiremas korras pileteid ostma hakkama. Päriselt.

Nüüd oleme siis enam-vähem joone peale tagasi saanud – Maiksul kõik kooliasjad järgi tehtud ja elu jälle nagu vanasti. Ilmad on ka märkimisväärselt soojemaks läinud – vahepeal viskas ikka päris korraliku suvekuuma ka üles, lihtsalt lampi tuli üks päev 30 kraadi. Kuigi ametlikult oli alles talv. Mingi peaaegu 10 päeva oli ikka sellist väga ilusat ilma, mõnusalt 25 kraadi kanti :) Nüüd on jälle natuke jahedam, aga vähemalt on suvi juba käegakatsutav ja iga päevaga on ilmad aina ilusamad.

Selle kõigega seoses käisime kaks nädalat tagasi natuke osturallil – mulda, seemneid, potte ostmas. See oli nüüd siin see üks koht kus tahtsin pilte panna Maiksu telefonist (aga mida pole, seda pole :(). Ostsime siis 18 erinevad juurvilja, köögivilja, maitsetaime ja panime need kasvama. Nüüd kaks nädalat hiljem on 18-st kümme juba natukene tulemusi näidanud :) Eriti elevil oleme mõlemad selle üle! Ma käin päevas mingi 17 korda peenraid vaatamas ja eks Maiks ka ikka koju tulles kas a) küsib, kuidas meie taimed elavad või; b) läheb peenart uudistama :)

IMG_4825

IMG_4826

IMG_4827

IMG_4830

IMG_4833
Nüüd kiilusin jälle kinni ja sattusin hoopis Eestis tehtud pilte ja videosid vaatama. Las see postitus siis jääb seekord niimoodi.

………

10 minutit hiljem. Mõtlesin ikka edasi kirjutada, haha :D Lasen siis niimoodi tulla, nagu suvalises järjekorras pähe tuleb asju, ärge siis väga segadusse sattuge kui ühelt teemalt eriti lampi järgmisesse hüppab :D Vähemalt saab midagigi kirja :) Vahepeal kui ilusad ilmad olid, käisime natuke rannas ka. Üks õhtu käisime lihtsalt kahekesi natuke päikeseloojangut uudistamas (jaa, nii nunnu eks!)  ja teine kord käisime kolmekesi, söberikene Martakene oli ka. Mängisime natuke palli ja hullasime niisama. Kodus oleme natuke sulgpalli mänginud ka :) Sellega meil aga eriti hästi ei lähe, sest kohe alguses kui sulka komplekti ostsime, siis üks äge noormees nimega Kaarel (tervitused!) suutis kõik pallid üle aia lüüa (naabrid viskasid tagasi ka, aga ega Kaarel siis ühe korraga ei piirdunud) ja teinekord kui uued pallid (eriti spetsid-moodsad-uhked!!) ostsime, siis Maiksul õnnestus ühe reketi otsa kuidagi nii toetada, et… see läks põhimõtteliselt pooleks. Praegu veel seisab teibi abiga koos, aga päriselt temast ikka võistlussportlast enam ei ole. Tennist oleme ka käinud nüüd pärast Eestist tulekut ühe korra mängimas, a sattusime mingi eriti kehva väljaku peale, nii et väga kaua nagu mängida ei viitsinudki.

Eelmine nädal käisime lõpuks ära ka Adelaide Central Marketil – täitsa imelik, et kuue kuu jookul sinna kordagi jõudnud ei olnud. Üks päris tore koht oli, sellien natuke mitte-Austraalialik :) Nii interjööri, müüjate kui ka kauba poolest. Müüakse seal igasugust põnevat kraami, mida tavapoest üldse ei leia (no korraliku leiba ja suitsuvorsti jne) ja samas need asjad mida tavapoest ka saab, need on seal turul ikka jupp maad odavam. Kinkisime endale ühed Hiina massaažid ka. Natuke valus oli. Natuke palju. Päris palju. Palju. Palju valus oli. Aga turul otsustasime nüüd tihemini käima hakata, kasvõi nii, et laupäeva hommikul kodus ei söö ja siis läheme sööme seal kõhud täis.. Sest nii mõnus oli nii, et ise kulged seal lettide ja putkade vahel ja igaltpoolt ostad natuke midagi – ühest letist natuke vorsti ja teisest natuke juustu ja kolmandast natuke värsket saia ja neljandast avokaadot ja viiendast värsket mahla. Nii on mõnus, just!

Mis siis veel? Maiksul hakkab kohe-varsti jälle vaheaeg. Aga see pole mingi päris vaheaeg, eksamid ja muu jama. Aga kui hästi läheb, püüame ikka sinna mingi toreduse ka sisse mahutada, ongi juba imelik, et pole nii kaua kuskil seiklemas käinud. Siiamaani on meil asjad selle taha jäänud, et Maiks ei taha selle autoga, mis meil praegu on, kuhugi väga kaugele minna, kuna tema arust on see auto veits ebausaldusväärne. Ja uue auto ost muudkui lükkub ja lükkub edasi, koguaeg tuleb kas rahaliselt midagi vahele või Maiksul kasvab see kokkuleppeline maksimumhind jälle mingi 500-1000 dollari võrra. Kui nii edasi läheb, siis sõidame nelja aasta pärast ikka sama autoga, sest kutt tahab juba otse tehasest midagi saada :D Haha, tegelt, ehk äkki nüüd mingi kuu jooksul õnnestub midagi ära osta.

Aga nüüd lähengi poen härra juurde diivanile kerra ja söön kommi. Emme antud Maiuspalasid.