Main Range National Park ja Lake Maroon

Pärast suuri jõulupidustusi ja õgimist otsustasime, et kangesti oleks tarvilik nüüd see lisapekk maha kulutada ja sõitsime maale. Täpsemalt rahvusparki nimega Main Range, et seal paari päeva jooksul mõned pikemad matkad ette võtta. Kokku olimegi siis kolm päeva taaskord ühes ilma levita metsas, täitsa-täitsa puu taga. Mõnus oli. Tegime ühe umbes 13km matka ja ühe 7km. Mina käisin veel lisaks jooksmas mingi 3-4km.

IMG_5465

IMG_5477

IMG_5513

IMG_5526

IMG_5532

IMG_5538

IMG_5556

IMG_5563

IMG_5576

IMG_5580

IMG_5599

IMG_5602

IMG_5607

IMG_0683

IMG_0694

IMG_0675

IMG_0698

Rahvuspark ise asub Gold Coastilt umbes 2 tunnise autosõidu kaugusel, aga see osa kus me ööbisime asub isegi veel kaugemal, sest sinna peab ümber põhimäe ringiga sõitma. Esimesel päeval tegime siis selle pikema matka – ronisime vihmametsas mööda mäekülge üles ja hiljem juba  esimese mäe pealt järgmise mäe peale. Hästi ilus oli ja inimesi ei olnud peaaegu üldse, nii et täitsa omaette olime seal.

Teine matk mille tegime kulges jõe ääres, kõrval, peal, sees ja risti-rästi üle jõe ka. Jões olid ägedad suuremad ja väiksemad augud kus sai ujuda ja mida Maiks ka täiega ära kasutas. Ahjaa, teel sellele rajale nägime kohe raja alguses ühte kolmemeetrist Carpet Pythonit, teadupärast püütonid mürgised ega ka agressiivsed ei ole, nii et vaatasime teda seal tükk aega, tegime pilte ja videosid. HIljem rajal nägime veel mingit pisikest musta madu, aga see jäigi välja selgitamata kellega tol korral tegu oli.

Esimesel pildil siis see va püüton. Peab ütlema, et tal on ikka väga hea kamoflaaž, päris raske on teda pildil eristada. Vihjeks nii palju, et ulatubki reaalselt ühest pildi otsast teise, vasakult paremale.

IMG_0719

IMG_5623

IMG_5661

IMG_0725

Esimese öö veetsime rahvuspargis metsa sees ühel lahedal suurel lagendikul, kus vahelduseks ei olnudki kõigile ette näidatud kuhu nad peavad oma asjad püsti panema, vaid võis täitsa ise vabalt kulgeda. Mõnus oli, kõigile jätkus ilusti ruumi – alati ei pea neid platse ära nummerdama.

Teise öö veetsime hoopis ühe järve kaldal telkides. Mingi tüüp on lihtsalt sõna otseses mõttes endale koduhoovi telkimis-karavanitamisplatsi teinud ja lükkab sellega mõnusat pappi kokku. Muidugi on ta ehitanud ka korraliku wc-dushibloki, aga samas tundus see ikkagi nii lamp aga samas nii kuradi tark endale koju selline asi teha. Arvutasime tookord enamvähem kokku, et tipphooajal paneb ta nädalas umbes $3000-4000 taskusse vähemalt ja selle juures peab ise aint wcsid koristama ja muru niitma. Jõhker.

Aga tegelikult oli tegemist ühe täitsa ilusa kohaga. Vaatasime mägede taha laskuvad päikest, lugesime raamatut ja tsillisime niisama.

IMG_0711

IMG_0740

IMG_0741.PNG

IMG_0762

 

 

Mount Maroon

Kes veel aru ei ole saanud, siis matkamine on meie lemmikhobi. Tavaliselt otsime mingeid vähegi pikemaid-raskemaid matku ja kõige rohkem meeldib käia mägedes, kaua sa selle lauge maa peal ikka tatsad eks. Sel korral valisime sihtpunktiks Mount Marooni. Mount Maroon asub Gold Coastilt umbes 100km sisemaa poole, ühes üsna tundmatus rahvuspargis nimega Mount Barney. Mount Marooni matka kohta uurides saab lugeda igasugu hirmulugusid, kuidas see on suht märgistamata rada ja kaasas tuleks kanda kindlasti topograafilist kaarti ja kompassi.. või siis võiks olla tegemist äärmiselt hea suunatajuga matkajatega. Kuna me peame ennast nendeks viimasteks, siis meil muidugi kaarti ja kompassi ei olnud. Ja tegelikult ei olnudki vaja. Kuigi rada on märgistamata tõesti on siiski võimalik hea jälgimise korral aimata, kust need eelnevad matkajad sinna mäetippu roninud on.

Matkal käisime koos Madde ja Reimoga, kelle jaoks see oli esimene selletaoline tipp. Kokku võttis see tripp meil mingi neli tundi vist, mille hulka mahtus nii suuremaid kui väiksemaid turnimisi. Selles mõttes oli küll keskpärasest ohtlikum ronimine, et osades kohtades oli kalle päris suur ja lahtisi suuri ja väiksemaid kive palju. Aga et vigastusi vältida, siis üritasime sellistes kohtades pikemaid vahemaid hoida, et üksteisele midagi pähe ei kukutaks.

Vaade mäetipust oli võimas, erinevalt Mt Warningust sai selle mäe otsas ikka reaalselt 360-kraadist vaadet nautida – puid ega põõsaid ette ei jäänud :)

IMG_20151207_160817

Mount Maroon

IMG_1799

IMG_1809

IMG_1821

IMG_1832

IMG_1834

IMG_1862

IMG_1917

IMG_0023

IMG_1863

IMG_0016

Pärastlõunal käisime veel Burleigh Headsis rannas ja hiljem pidasime meie kodu juures jõe ääres piknikku. Pikad päevad on toredad!

IMG_0038

IMG_0049

IMG_0064

Climb Everything, never stop exploring! Mount Warning ja Springbrooki rockpoolid

Ühel hüval päeval, mis oli tõenäoliselt umbes 12 miljonit aastat tagasi (detsembris) läksime Kerli ja Maiksuga väljasõidule, Mount Warningusse. Mt Warning on üks väikene mäekene, mis asub Gold Coastilt umbes tunni-pooleteist sõidu kaugusel. Ilm oli küll kehvakene, aga läksime ikka, ise pöidlaid hoides, et ehk läheb paremaks.

2015-11-14 11.55.27

IMG_5185

IMG_5187

IMG_5191

IMG_5192

IMG_5201

IMG_5203

IMG_5212

IMG_5208

2015-11-14 12.14.51

2015-11-14 12.14.48
Mt Warning ei ole üks nendest mägedest, mis kaugelt tundub suur ja ilus ja lähemale jõudes vaateväljalt “ära kaob”, sest sa oled poolenisti juba mäe otsa sõitnud ja enam ei olegi midagi vaadata. Mt Warning on selline mägi mis ikka lõpuni välja kerkib su ees nagu mingi suur.. muna. Kohale jõudes oligi vihmasadu peaaegu lõppenud.. samas oli see, et vihma just alles sadanud oli, meie jaoks ülilahe – mets lausa kihas elust! Siinsed vihmametsad on tõesti nii ääretult ilusad, et võibki vahtima jääda. Ja kurdiks võib ka jääda, kõik linnud ja sitikad kirevad nagu kuked.. kui neid oleks terve kammerkoor.

Matk Mt Warningu otsa läheb sinkavonka mööda mäekülge ja väikseid ojakesi ületades.. nii umbes 2 tundi.. Viimane lõik tuleb aga hoopiski üles ronida mööda kaljuseina, kus ennast sinna paigaldatud keti abil samm sammu abil üles vinnates kulub ikka päris korralikult energiat. See oli minu arust äärmiselt põnev osa ja seda oleks võinud isegi veel pikemalt olla. Nii äge! Vaated mäe otsast olid vinged – matka kindlasti väärt!

2015-11-14 12.25.29

2015-11-14 12.27.33

2015-11-14 13.04.09

2015-11-14 13.06.36

2015-11-14 12.37.27

2015-11-14 12.37.32

Tegime üleval väikese pikniku ja tsillisime niisama.. kui järsku avastasime, et kõigil hakkab vaikselt uni peale tulema. Hakkasime siis ruttu jälle alla liikuma, enne kui väsimus võitu saab. Mööda seda kaljuseina ja kette allaminek oli ka parajalt lahe, ma tõesti naudin selliseid olukordi, kus saab ennast natuke proovile panna.

2015-11-14 12.42.45 2015-11-14 15.22.44 2015-11-14 15.29.13 2015-11-14 15.36.08

Pärast mäkkeronimist üritasime mingit ujumisauku leida, aga üks mis vanasti kohalike seas popp koht olevat olnud, oli nüüd maaomanike poolt kinni pandud ja teises.. well teises tegid mingid hulljulged teismelised koerustükke ja ujumise isu läks natuke üle, isegi Maiksul. Aga ägedaid kohti nägime siiski ja vahel piisab ka jalgupidi vees solberdamisest.

Ma olen piltide tegemises üsna kehvakeseks jäänud… sorrid ja jutud, üritan edaspidi eeskujulikumalt käituda :D

Tasmaaniast Gold Coasti: Byron Bay

Hommikul Nambucca Headsis ärgates vaatasime veel netist, et seesama ummik seal maanteel oli veel varajaste hommikutundideni kestnud, sest selleks hetkeks kui tee lõpuks lahti tehti oli järjekord mõlemale poole juba mõnikümmend kilomeetrit pikk. Õnneks selleks hetkeks, kui meie sõitma hakkasime, lahenes kõik juba ära.

Meie uueks sihtkohaks sai siis Byron Bay. Byron Bay on selline väike turismilinnake Gold Coastist kõigest 70-80km kaugusel, kus palju surfareid, hipisid ja muidu paljasjalgseid ringi tuiab. Jõudsime sinna juba päris varakult kohale, kruiisisime nats ringi ja otsisime ööbimist, kuni lõpuks otsustasime täitsa kesklinnas asuva karavanpargi kasuks. See oli tõenäoliselt üks kallimaid karavaniparke, kus ma kunagi olnud olen, aga ta oli tõesti seda raha väärt just nimelt asukoha pärast. Karavanpark võtab enda alla minu arust peaaegu et kõige magusama osa kesklinnast ja rannast ja on väga hästi korra hoitud.

IMG_5114

IMG_5121
Tegime väikse pikniku, käisime rannas lugemas ja päevitamas, linna peal jalutamas ja õhtul Byroni kõige popimas pubis Beach Hotelis  õhtust söömas ja õlut nautlemas. Sellega oli veel selline kurbnaljakas lugu, et paar päeva hiljem facebooki skrollides sain teada, et minu kunagine väga hea sõber Bree, kes vahepeal elas mitu aastat UKs, oli täpselt sel samal õhtul, ses samas pubis.. ja me ei näinudki! Neli aastat on sellest möödas, kui viimati nägime – kui ta meil Airlies külas käis ja klubis molli sai, lolololoo ja trallalaa, sellest loost saab lähemalt lugeda siit. Helistasime ja naersime selle üle veel pikalt – nad tegid põhimõtteliselt sama trippi, mis meie aga vastupidises suunas.

IMG_5131

IMG_5140

IMG_5143

IMG_5144
Hommikul ärkasime megavara, et teha kiirelt ära ka matk Byron Bay tuletorni ja ühtlasi ka mandri-Austraalia kõige idapoolsema punkti juurde. Kaardid ja legendid väitsid, et vähemalt kahetunnine tripp, aga kuna meil oli parkimisraha ainult ühe tunni eest, siis tegime topeltkiirusel. Tegelt oli jumala normaalne kiirus, sai veel tsillidagi selle aja sees. Matk kulgeb natuke linnas ja natuke võsas ja natuke rannas, aga väga ilus ja lihtne tripp on, eriti soovitatav matkavõõrastele inimestele :)

IMG_5167

IMG_5169

IMG_5172

IMG_5177

IMG_5181
Matk tehtud, võtsime suuna Gold Coasti poole. Meil oli esimeseks nädalaks sebitud elamine ühes share houses, kuhu võisime kell 12 sisse kolida. KUna enne seda oli vaja veel natuke aega parajaks teha, sisi tegime Currumbinis rannaääres vaadet nautides ühe kiire hommikusöögi ja kruiisime kõik rannaäärsed suburbid läbi. Ja lõpuks saigi kell 12 ja võisimegi oma ESIMESSE Gold Coasti peatuspaika sisse kolida..

PS! Nagu piltidelt näha, jätkub ka meie tuvikaka saaga.. veel päris mitme nädala piltidel on need mustad täpid peal.. seepärast peabki tihedamini pilte ja blogi uuendama, siis ehk märkaks ka varem, et objektiiv mingi jamaga koos.

Tasmaaniast Gold Coasti, viies?? päev: Blue Mountains

Coledaleist oli meil tegelikult grandioosne plaan suunduda Sydneysse. Pean vist taustaloona rääkima, kuidas me kuus aastat tagasi üldse Coledale’i sattusime. Töötasime sel ajal Oranges, NSWs farmis ja mingite pikkade pühade tõttu anti meil 4 päeva vabaks, mille jaoks meil oli suursugune plaan – minna Sydneysse. Hakkasime siis meie neljakesi kõik rõõmsalt sõitma. Sõitsime ja sõitsime kuni olime kuskil Sydney suburbias ja avastasime, et linnas ei ole tegelt ikka üldse lahe ja otsustasime, et nii ei lähe kohe teps mitte ja on vaja hoopis kuhugi maale ja mereäärde minna. Nii siis hakkasimegi hoopis lõunapoole linnast välja sõitma ja arutama, et võiks leida sellise ranna, kus saaks otse rannas ööbida ja kala püüda ja niisama rannas olla ja oleks normaalsed köögid ja wc-d ja muud jutud. Ja vahivahi, 70km hiljem kukkuski meile Coledale sülle.

No aga siis seekord.. seekord rääkisin mina juba kaks kuud varem, et seekord ikkagi peame Sydneysse minema.. head logardid ikka küll, kuus aastat siin riigis juba (vahelduva eduga küll) olnud ja ikka veel pole Sydneys käinud. No saabus siis see päev.. ja kohe üldse ei tõmmanud :D Sõitsime hoopis kuhugi suburbiasse jälle, korjasime Laura peale (Laura on Maiksu täditütar – neile, kes veel ei teadnud) ja sõitsime hoopis Blue Mountainsisse.

IMG_4674

IMG_4690

IMG_4710
Blue Mountains on üks Austraalia suurimaid vaatamisväärsusi, mis meil ka tol kuue aasta tagusel korral mingitel erinevatel põhjustel vaatamata jäid, kuigi väga tahtsime minna koguaeg. Aga kord oli ilm sitt ja kord oli pühade aeg ja ööbimiskohad täis bookitud jne. Kärss kärnas, maa külmunud, nokk kinni, saba lahti ja muu taoline, teate küll. Ja muidugi, ärme unusta kõige olulisemat – loll on see kes vabandust ei leia.

IMG_4730

IMG_4732

IMG_4739

IMG_4754

IMG_4741
Täna on mingi ajalooline postitus, koguaeg kukun kuhugi vanasse aega tagasi, hahaha. No igatahes, kuigi Blue Mountainsisse lubas suht kehva ilma, loivasime ikkagi kohale ja tegime isegi ühe matkakese. Matkake koosnes mäest alla minemisest, oru põhjas kõndimisest ja siis miljardist trepiastmest üles tulemisest. Aga väga tuus matk oli (Y).

IMG_4825

Pärast põhiliste vaatmisväärsuste ära vaatamist (mis tegelt kestiski põhimõtteliselt terve päev) sõitsime oma ööbimiskohta. Sedakorda üsna sügavale metsa, taaskord ühte rahvusparki. See oli üks päris ilus koht – väike järveke kaljuserva ääres ja täiesti sürri värvi puud ja taimed – loojuva päikese valguses nägi see kõik täiesti müstiline välja… aga selliseid asju pildile muidugi saada ei õnnestunud.. Maiks käis ujumas ja meie Lauraga lürpisime veini juua. Mõnuuuuuuus…

IMG_4860

IMG_4881

IMG_4927